Paul Liivak
Paul Liivak
Paul Liivak “Pühajärve maastik”, 1931
Paul Liivak “Pühajärve maastik”, 1931

Paul Liivak “Pühajärve maastik”

KEVADOKSJON 2024

Akvarell paberil, 1931.
All paremal: P Liivak 1931

Mõõdud Km 43 x 48 cm
Alghind  4500 EUR
Pakkumisi
Haamrihind

Andekas Paul Liivak (1900-1942) õppis nii 1915-18 Tallinna Kunsttööstuskoolis kui 1919-22 Tartus Pallases. Lisaks ekspressionistlikus laadis linoollõigetele ja köitvatele puugravüüridele lõi ta rahvusromantilisi akvarelle, sageli oma aja kohta üpris suures formaadis. Kuigi auhinnatud kunstnik osales mitmetel näitustel, siis oma eluajal ta isikunäitust korraldada ei jõudnud, sest suri noore mehena Teise maailmasõja ajal blokaadis nälga. Nii korraldati tema loomingu suurim ülevaatenäitus alles 1960. aastal Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis, tähistamaks 60 aastat kunstniku sünnist.  

Näituse kataloogis kirjutab Tiina Nurk: “Oma suved veedab Liivak tavaliselt Pühajärvel, kus naudib kauneid loodusevaateid ja kasutab suurepäraseid õngitsemisvõimalusi. Tundliku, peene sulega joonistab ta seal avarad, panoraamsed vaated — “Otepää maastiku” (1933) ja “Maastiku järvega” (umb. 1934). Tema akvarellid muutuvad 1930ndatel õrnemaks ja nüansirikkamaks, kuigi jääb püsima tugev annus dekoratiivsust. Kõigis neis avaneb vaade kõrgete puude vahelt järvele, kuid igas on oma tundetoon. Väljenduslike võtetena valitsevad täkked, paralleeljooned mitmesugustes variantides, moodustades terviku sujuvalt levivas valguses, mis liidab inimesed, linnud ühte muinasjutuilmelise loodusega”.

Sellest perioodist on tänu kunstisõpradest eestlastele, kes sõjakeerises Kanadasse emigreerusid, säilinud ka käesolev “Pühajärve maastik” – juugendliku stiliseeringuga akvarellmaal. Võluv maastikupilt on Paul Liivakule heas mõttes tüüpiline teos, kus kõrge tehniline tase on ühendatud meeleoluka loodusmotiiviga. Sinakasrohelise ja pruuni tooni varjundeis pilt on nagu toonmaal – sama tonaalsust on kunstnik kasutanud ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kuuluval teosel “Sügispäev” (u 1930). Kompositsiooni ülesehitus kulisse meenutavate külgedega peavad dialoogi kunstiajalooga – barokiajastul sündinud klassikalise maastikumaaliga. Ning omal moel kannab taoline looritatus endas ka sümboolset Lõuna-Eesti asuva püha järve kaitsvat tähendust. 

Tekst: Katre Palm, Harry Liivrand