Kunstioksjonid

Eesti üks tunnustatumaid maalipedagooge, Johannes Võerahansu (1900-1980) käis esimest korda koos teiste Ants Laikmaa õpilastega Saaremaal 1920. aastal. 15 aastat hiljem oli ta seal taas, nüüd Gustav Rängi ekspeditsiooniga, millele hiljem järgnesid juba tihedamad loomeretked Saaremaa eri paikadesse ning sellal valminud teosteist kujunes tema loomingu üks silmapaistvaim osa.

Võerahansu nägi Saaremaad sooja ning arhailisena, seda nii maalis kui oma söejoonistustes. Romantiline motiiv latttarade ja suurte puudega piiratud külatänavast, mis teeb käänaku pildisügavuses märgatavate majade juures, pärineb samast perioodist, mil valmisid Tartu Kunstimuuseumile kuuluv “Õuel” (1937) ning Eesti Kunstimuuseumile kuuluv  “Sõrve” (1938).  Paletis valitsevad rohekad ja pruunhallid toonid ning hämused, lämbe suveõhuga segunevad puudeladvad on samuti talle iseloomulikud. Kunstniku kujutatud idülliline maaelu külatänaval kõndiva ema ja lapsega tõestab ilmekalt tema kiindumust Saaremaasse.