Kunstioksjonid

Aastaid erinevates kõrgkoolides maaliõppejõu ja kunstiteoreetikuna töötanud Ilmar Malini (1924-1994) loomingusse ilmus 1960. aastate teisest poolest alates sürrealism, mis piilus inimeste hingemaailma salasoppidesse. Ilminguid selles suunas võis aga märgata juba varem, mil Usbekistani reisi ajel jõudis ta loomingusse rahvakunstist inspireeritud stilisatsioon.

Käesolev maal valmis 1962. aastal, mil oldi värskelt lõpetamas Kadrina Keskkooli juurdeehitust ning selles sooviti näha Kalevipoja-ainelist teost. Ilmar Malin kavandas selleks suuremõõtmelise (170 x 200 cm) maali, mida enne koolimajja viimist esitleti Tartu kunstnike teoste näitusel. Seetõttu on maal fikseeritud ning reprodutseeritud selle kataloogis (nr. 50, 1963). Kuna kompositsioon sai oma fantaasiarikkuse ning meisterliku teostuse eest kiita, lülitati see ka Efraim Allsalu, Ilmar Malini ja Kaljo Polli teoste näituse kataloogi (nr. 18), mis korraldati 1964. aasta sügisel Tartu Kunstimuuseumis ja 1965. aasta talvel Kaunase kunstimuuseumis.

See sürrealistlik maal põhines just käesoleval teosel, kus noortele õitsilistele kangastuvad pilvises öötaevas kivi heitev Kalevipoeg ja muud müütilised tegelased. Maapealsele pimedusele vastandub taevajutustuse helendav valgus, luues filosoofilise kontrasti illusiooni ja reaalsuse vahel. See on justkui manifest Malini enda loojanatuuri kahe poole – teoreetiku ja kunstniku – sümbioosist ning on seetõttu märgiliseks teoseks tema loometeel.