Kunstioksjonid

Eduard Wiiralti (1898-1954) legendaarse “Absindijoojate” vanem vend, üliharuldane “Söömar” kuulub  kunstniku tormilisse Pariisi perioodi 1920. aastate lõpul. Sel ajal teravnes Wiiralti graafikale ennegi omane olnud ja Dresdenis saksa uusasjalikkusest mõjutatud grotesksus. Ometi ei lähe Wiiralt üle võlli, sest ka groteski oskas ta mahendada peene huumori ja stiilitundega. 

Käesolev ofort, mida Wiiralt tõmbas vaid 10 lehte, on graveeritud ateljees Maison Dieu tänaval, kuhu Wiiralt asus 1928. aastal. Esimest korda ajaloos Eesti oksjonile jõudev töö, mille nimetamisel on kasutatud nii sööjale endale kui üldisemalt söömaajale viitavat pealkirja, jutustab särava irooniaga vürtsitatud viisil inimese ahnusest. Kui absindijoojad olid end viinud hallutsinatsioonide tasemeni, siis söömaril kukub ohjeldamatust söömisorgiast eest püksinööp. Paarina moodustavad nad seega täiusliku tarbimiskultuuri tabavalt iseloomustava komplekti. 

Teose kaks eksemplari kümnest kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.

Tekst: Mai Levin, Katre Palm