Ofort, akvatinta. Raamitud, UV-kaitsega muuseumiklaas.
Mõõdud: 16,5 x 21 cm, koos raamiga 43 x 46 cm.
Räpinast pärit Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Nõukogude Eestis keelatud erootilisele kunstile ostjaskonna leidmiseks tuli kunstnikul seetõttu oma teoseid salaja piiri taha toimetada, kus neid väga oodati.
Shop
Showing 589–594 of 682 results
Mauri Gross “Jäälõhkuja”, 2021
MÜÜDUD.
Õli, lõuend.
Mõõdud: 88 x 88 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Mauri Gross “Metsik”, 2020
MÜÜDUD.
Õli lõuend.
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Avo Keerend “Teisenevad vormid I”, 1988
MÜÜDUD
Värviline kõrgtrükk. Raamimata.
Mõõdud: plaadimõõt 47 x 42 cm, lehemõõt 75,5 x 56,5 cm.
Avo Keerend (1920-2012) oli andekas eesti graafik, kes ühena esimestest Eestis alustas abstraktsete geomeetriliste vormide kasutamist oma loomingus. Teda on lisaks mitmetele muudele tunnustustele autasustatud ka näiteks Wiiralti auhinna ja Kristjan Raua preemiaga.
Paul Burman “Päiksekullas metsaviir”, u. 1920ndad.
MÜÜDUD
Akvarell, raamitud.
Mõõdud: 23,5 x 30 cm (koos raamiga 45,2 x 50,8 cm).
Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.