Showing 37–42 of 877 results

Voldemar Kangro-Pool “Ännijärv, Aegviidu”, 1930

2 000
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 35,5 x 50 cm. All paremal: Vold. KangroPool. 1930 Pöördel: Aegviidu 1930 Ännijärv Kunstnik Voldemar Kangro-Pool (1889-1943) oli tuntud kirjandus- ja kunstikriitiku Rasmus Kangro-Pooli vend. Ta õppis enne Esimest maailmasõda kunsti Kristjan Raua stuudios, seejärel Münchenis ja Pariisis. 1910.-1920. aastatel tunti teda peamiselt karakteriküllaste portreede ja sümbolistlike, erootilisi ja apokalüptilisi teemasid käsitlevate joonistuste poolest. End 1930ndatel, mil kunsti üldine areng liikus traditsioonilisema poole, pöördus sinna ka Kangro-Pool. “Helesinise järve ääres” presenteerib kunstniku üht võluvaimat külge maastikumaalis – vee erilist kumavust. Väga sageli maalib ta selle ühte tooni taevaga ja nii ka siin, kus nende kahe vahele tõmbab selge joone vaid teisel pool järve paistev metsaviirg.  

Aleksander Kulkoff Beach house in winter

1 400
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 23,3 x 35 cm, raamiga 41,5 x 52 cm. All vasakul: A. Kulkoff Noore mehena Eestisse elama asunud mitmekülgne kunstnik Aleksander Kulkoff töötas maalijana erinevates laadides, kuid impressionism ja art deco olid tema loomingu selgrooks. Siinjuures võttis eesti kunstikriitika tema loomingut hästi vastu ning teiste seas kujunes tema üheks suurimaks austajaks Eesti esimene president Konstantin Päts, kes usaldas talle isikliku autoportree maalimise ning mida esimest korda Kadriorus 1938. aastal pidulikult presenteeriti. Rannakülas Salmistul suviti palju aega veetnud Kulkoffi võlus veeäärne elu, selle arhailisus ja rahu. Nii on ka käesoleval teosel kujutanud ta tuulevaikset talveilma ühel taolistest paikadest. Täpset asukohta ta teosele kirjutanud pole, ent suure tõenäosusega on tegu kas Eestimaa põhjaranniku või Peipsi äärega.

Aleksander Kulkoff

1 400
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: vm 29,2 x 40,2 cm, raamiga 51 x 60 cm. All paremal: A. Kulkoff

Eduard Wiiralt

600
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 11 x 7 cm, raamiga 31,5 x 27,5 cm. All paremal plaadil: E Wiiralt. -28

Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.

See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.

Eduard Wiiralt Nature morte

550
Metsotinto paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 14,2 x 7,8  cm, raamiga 38,5 x 32 cm. Üleval paremal plaadil: WIIRALT 1950

Malle Leis "Flowers XCIII"

1 200
Serigraafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 29,5 x 29,5 cm, raamiga 58 x 56 cm. All vasakul: Lilled XCIII serigraafia 37/40 All paremal: M. Leis 1985.a. Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.