Shop
Showing 7–12 of 1140 results
Väino Paris “Kevadised õied”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 50 cm, raamiga 59 x 52 cm.
All vasakul: Väino Paris 75
Pöördel: "Kevadised õied" Väino Paris 1975.a. Tallinn.
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel.
"Kevadised õied" oma vertikaalse ülesehitusega on hea näide kunstniku küpsest kompositsioonitajust. Puhastele kevadtoonidele rajatud värvigamma annab edasi kevadise looduse värskust. Paris võlub vaatajat iiriste sügavsinise ja rooside õrnroosa tooniga, mida täiendab värske roheline. Kogu maali atmosfäär on õhuline ja valgusest küllastunud.
Viktor Turp “Aednik”, 1982
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 64 x 90 cm.
All vasakul: VIKTOR TURP 1982
Viljandimaalt pärit Viktor Turp (1905-1989) sai oma esmase kunstialase hariduse Eduard Ole käe all ning jätkas juba Pallases, mille kursuse lõpetas 1929. aastal. Lisaks oli Turp ka aktiivne sportlane, olles kõrgel tasemel kettaheites ning kaasa lüües erinevates pallimängudes.
1982. aasta “Aednik” on täis siirast värvirõõmu. Turp ühendab teosel mitu erinevat žanri, et edasi anda maali peategelase elufilosoofia erinevaid tahke. Parajasti lopsakalt õide puhkenud tulpe nuusutav aednik mõjub justkui meie enda Mary Poppinsina, kelle elu õnnelikumad hetked mööduvad taimede ja lindude keskel aias. Tõeline tujutõstja!
BRON. Ott Kangilaski “Laoba”, 1964
Kuivnõel paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 19,6 x 29,9 cm, raamiga 37 x 45 cm.
All vasakul: Laoba (kuivnõel) 24/40
All paremal: Ott Kangilaski 1964
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris, ent olulise osa tema teostest moodustavad ka Eestimaa kaunite paikade jäädvustused. Virtuoosse joonistajana kuuluvad tema teosed eesti graafika raudvarasse.
Kihnu saarel asuvat Laoba randa kujutaval teosel annab Kangilaski edasi rannamaastikule omast rahu ja ajatust.
Märt Laarman “Ahja jõgi”, 1964
Vineerlõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 51,3 x 24 cm, raamiga 72 x 41 cm.
All vasakul: Ahja jõgi Vineerlõige 1964. II 59/100
All paremal: M. Laarman
Märt Laarman (1896-1979) mängis olulist rolli 1920. ja 1930. aastate kunsti uuendamisel ning värskendas oma ideedega eesti raamatu muidu üsna konservatiivset stiili. Nii maalija kui graafikuna tegutsenud kunstnik aitas kaasa graafikakunsti arengule ka üldisemalt võttes sel teemal avalikult sõna. Eesti Kunstnikkude Ryhma liikmena tõi ta siinsesse kunsti konstruktivistlikke ja kubistlikke mõjutusi, mis säilisid tema graafilises käekirjas ka hilisematel loomeperioodidel.
Puulõige "Ahja jõgi" on väljapaistev näide kunstniku oskusest stiliseerida loodusmotiiv ühtseks rütmiliseks tervikuks.
Sirje Eelma “Valgustid V/V”, 1996
Autoritehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 48,3 x 20,8 cm, raamiga 64 x 36 cm.
All vasakul: XXIII sarjast "Valgustid" V/V E.A. Tpl'a (carbo, plastik)
All paremal: SEelma '96
Nii Eduard Wiiralti preemiale nomineeritud kui mitmeid mainekaid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafik Sirje Eelma (s 1950) on oma loomingus pidevas muutumises. Diplomilt moekunstnik, lööb Eelma abstraktse kujundikeelega töödes läbi elegants, konstruktiivsus ja värviaktsendid, mis tervikmõju valitsevad.
Eelma loomingut iseloomustab sarjalisus ja rütmilisus, kus korduvad motiivid muutuvad märkideks ja sümboliteks, peegeldades autori huvi ruumi, valguse ja struktuuri vaheliste seoste vastu.
Sirje Eelma “Valgustid I/V”, 1996
Autoritehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 47,7 x 20 cm, raamiga 64 x 36 cm.
All vasakul: XIX sarjast "Valgustid" I/V (carbo) Tpl'a.
All paremal: SEelma '96
Oma tööde eest nii Eduard Wiiralti preemiale nomineeritud kui mitmeid mainekaid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafik Sirje Eelma (s 1950) on oma loomingus pidevas muutumises. Diplomilt moekunstnik, lööb Eelma abstraktse kujundikeelega töödes läbi elegants, konstruktiivsus ja värviaktsendid, mis tervikmõju valitsevad.
Eelma loomingut iseloomustab sarjalisus ja rütmilisus, kus korduvad motiivid muutuvad märkideks ja sümboliteks, peegeldades autori huvi ruumi, valguse ja struktuuri vaheliste seoste vastu.