Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Andrei Jegorov “Talvine kodutee”

1 600
Tempera, guašš papil. Raamitud. Mõõdud: 23,5 x 33,5 cm, raamiga 33 x 43 cm. All paremal: A. Jegorov Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.  

Andrei Jegorov “Päikseline metsatee”, 1930ndad

2 650
Tempera, guašš papil. Raamitud. Mõõdud: 48 x 33 cm. All vasakul: A. Jegorov Realistliku maastikumaali tuntumaid meistreid Andrei Jegorov (1878-1954) armastas eriti maalida Eestimaa talviseid vaateid, mis aga “ei piirdu kaugeltki aastaaja väliste ilmingute fikseerimisega, vaid annavad edasi ka laia tundmuste skaalat. Me tajume rõõmu, aga võib-olla ka millegi helge eelaimdust, vaadeldes lumehangede erksat helendust. /…/ Jegorovi lõuendeil on tundlik ja hingestatud koloriit, seal ei näe ühtki juhuslikku ega ülearust pintslilööki, kõik on siin sügavalt ja peenelt läbi tunnetatud, andes tunnistust meisterlikkusest ja ülitundlikust loomingutemperamendist” (“Andrei Jegorov”, 1987, lk 31). Käesolev vaade läbi tiheda metsa kulgevast teerajast on eristuv tema maastikuvaadete seas kahel põhjusel. Esiteks pühendab kunstnik suure osa kompositsioonist majesteetlikke kulisse meenutavatele puudele (tavapäraselt on selleks laiuvad väljad). Teiseks astub Jegorov välja oma mugavustsoonist ning toob vaataja ette teda tuntuks teinud elemendid, ent uudses värvigammas, tihkemalt ja sügavamalt. Ka pintslitöö on tunduvalt vabam ja impressionistlikum kui oleme seda harjunud nägema. Loomulikult ei saa aga mainimata jätta imetlusväärset oskust maalida lund nii, et tunneme seda vaadates külmavärinaid! Kuid just nii jõuab kunsti emotsionaalne mõjukus vaatajani kõige otsesemalt.

Artur Mihkelsoo “Motiiv Sinihabeme loost”, 1960-70ndad

1 250
Akvarell, tempera ja guašš paberil. Raamitud. Mõõdud: Vm 40 x 52.5 cm, raamiga 62,5 x 77 cm.' Nii skulptori kui maalikunstnikuna tegutsenud Artur Mihkelsoo teostel kohtame sageli muinasjutulisi stseene või tegelasi. Juugendlikke jooni endas kandev ekspressiivne maal kujutab stseeni prantsuse rahvajuttudel põhinevast kuulsast Sinihabeme loost. Teos on reprodutseeritud raamatus “Arthur Mihkelsoo 1902-1988",  lk 17 (Toronto, 2001).  

Varmo Pirk “Suvemaastik”, 1968

2 500
Tempera kartongil. Raamitud. Mõõdud: 53,5 x 40,3 cm Varmo Pirgi (1913-1980) pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatmine oli vaid üks põhjustest, miks kunstnik tundis sisemist tungi eemalduda nõukogude režiimi poolt pealesurutust ning hakkas 1960-ndail maalima kubismimõjulisi abstraktseid lõuendeid ja kõrgetasemelisi figuraalkompositsioone. Eesti kunsti uuenemisprotsessis eriti märkimisväärsel 1968. aastal katsetas temagi abstraktsemas laadis. Nii asub „Suvemaastiku“ paar kuud vanem, samuti geometriseerivas stiilis õde “Sügisvormid” Eesti Kunstimuuseumis. Kui viimasel näeme küpseid sügisesi toone, siis käesoleva teose suvine versioon on aastaajale omaselt kirgas ja elurõõmus. Pirk on siin sinist järve ja punasekatuselisi maju kujutanud keset rohelust, otsekui ülaltvaates.

Magda Bormeister “Eemu talu”, 1966

1 250
Tempera paberil. Raamitud. Mõõdud: 42 x 60 cm, raamiga 54 x 71 cm. All paremal: MAGDA BORMEISTER 1966. a Pöördel: Magda Bormeister Tallinn. "Eemu talu" (laut ja ait II) (Muhu, Linnuse küla) Tempera (paber.) 42 x 60 cm. 1966.a. Magda Bormeister (1918-1995) oli eesti maalikunstnik. Ta õppis aastatel 1936-1940 Riigi Kunsttööstuskoolis ning tema juhendajateks olid August Jansen, Friedrich Koppel ja Roman Nyman. Ta oli kunstnik Märt Bormeisteri abikaasa.

Viktor Turp “Lahemaa”, 1973

1 200
Tempera kartongil. Raamitud. Mõõdud: 34,5 x 49 cm Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Põhja-Eesti rannik võlus Turpi juba õpingute ajal Rakvere Õpetajate Seminaris ning Lahemaal on valminud ka käesolev teos. See romantilis-nostalgiline talumaastik õuel siblivate kanade ja kaevu juures askeldava perenaisega on maalitud õrna, kohati peaaegu läbipaistva temperakihiga, mis annab teosele sooja ning koduse alatooni, mis lausa kutsub õuele sisse astuma.