Showing 73–78 of 846 results

Jüri Arrak “Taluvaade”, 1962

700
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: 36 x 57,5 cm, raamiga 52,5 x 74 cm. All paremal: JArrak 62

Edgar Viies "Dodecafonic"

3 600
Pronks. Mõõdud: 22.5 x 18 cm. Nii nagu Ülo Sooster on Eesti modernistliku maalikunsti ja graafika suurnimi, on Edgar Viies (1931-2006) modernistliku skulptuuri suurnimi. Nad on oma erialadel võrdse suurusega loojad. 1960. aastatel lõi Viies oma kõige vormiuuenduslikumad ja radikaalsemad abstraktsed skulptuurid, andes eesti raidkunstile koos Olav Männiga rahvusvahelise modernistliku vormikeele. Viiest huvitas väga erinevate materjalidega eksperimenteerimine ja kooskasutus. 1990. aastate algusest alates lõi Viies ka pronksis väiksemahulisi objekte. Tema metallobjekt “Dodekafooniline” koosneb nii valmisesemeist ehk ready made´ist kui pronksivalust. Interpreteerides lääne klassikalise muusika omaaegset radikaalset suunda, mis oli abstraktse kunsti omamoodi muusikaline ekvivalent, annab ta noori muusikuid ja progressiivset publikut erutanud dodekafoonilisele muusikale kongeniaalse skulptuurilise vaste.

Evald Okas “Purjekad”, 1976

1 900
Ofort, akvatinta paberil. Mõõdud: Plm 49 x 64,5 cm. All vasakul: Purjekad. Ofort, akvatina. II 9/50 All paremal: EOkas 976 Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Hiivame ankru ja heiskame purjed! Just nõnda elavalt seilavad läbi joontemere purjekad, mille liikumise dünaamika on graafikameister Evald Okas (1915-2011) tõeliselt meisterlikult tabanud. Visuaalselt möllava merevee kujutamist ideaalselt võimaldav akvatintatehnika on Okas kombineerinud ofordiga, mille detailide väljatoomiseks sobilik viimistlus aitab omakorda kaasa purjeka täpsele kujutamisele. Teose pinget võimendavad taevas kisendavad kajakad ning kui veelgi tähelepanelikult vaadata – siis ka üks merd trotsiv pootsman.

Imbi Lind "Saaremaa farm"

490
Õli lõuend kleebitud papile. Müügil raamitud kujul, kuid soovitame vahetust. Mõõdud: 46 x 38 cm. All paremal: Imbi Lind 1995. Pöördel: Imbi Lind "Saaremaa talu" 1995.a. Tallinn ERKI 1956. aastal lõpetanud Imbi Lind (s. 1930) on maalinud peamiselt portreid, kuid ka maastikke ja lilli. Lind andis oma kunstiande edasi ka lastele, kunstnikest õdedele Epp Maria Kokamäele ja Ilo Kokamäele.

Ilmar Kruusamäe "Strawberry"

4 400
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 70 cm All vasakul: Ilmar Kruusamäe 91. Pöördel alusraamil: Ilmar Kruusamäe (s. 1957) MAASIKAS 1991 õli. 6070cm Tartu slaidistide hulka kuuluva Ilmar Kruusamäe (s. 1957) fotorealistlik looming kuulub olulise osana erinevate eesti kunstimuuseumite varasalve ning tema juhitavast legendaarsest Tartu Ülikooli Kunstikabinetist on aga välja kasvanud terve rida eesti kunsti olulisi nimesid. Muuhulgas oli tema üks kuulsamaid teoseid, “Kevadine koolivaheaeg” (EKM, 1983) kaasatud sel aastal Vilniuses toimunud võimsal Balti riikide kunsti tutvustaval näitusel “We don´t do this”. “Maasikas” esindab Kruusamäe sürrealistlikku loomingut, mida ta viljeles rühmituse Para liikmena. Meelelised kujundid on Kruusamäed alati huvitanud ja ka selles töös mängib ta lihtsa, ent erutavalt tundelise kujundiga – okkalise südamekujulise maasikaga naise huulte vahel. Teos sobib hästi 1990. aastate alguse Eesti visuaalsesse maailma, mil erootilise kunsti populaarsus erinevates valdkondades justki paisu tagant vallandus ning ühendab Kruusamäe võimed realistliku maalitehnika ning sürrealistliku motiivikäsitluse vahel.

Ervin Õunapuu “Lifelight”

4 700
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 80,5 x 90 cm All paremal: EÕ 94

“Olevast olematust kogu aeg antakse aimu. Kõigile kuulatada. Usun elu ja ennast, kõiges elavat vaim, vaikust sõnade taga”

Katkend Doris Kareva luuletusest “Nii palju kordi on sind puudutanud”, 1980

Eesti sürrealismi klassik Ervin Õunapuu (s 1956) on õlimaali praktiseerinud väga vähe – peamiselt tunneme teda akvarellistina – ent eksistentsiaalsus on läbivaks teemaks neis mõlemis. “Elutuli” räägib maailma algusest. Hetkest, mil trööstitult pimedas rabas alustasid õitsemist laternataimed. Hetkest, mil vaikselt ärganud tuul haaras kaasa nende valguse ning tuulispasana keerutades sünnitas täiesti uue tule, elutule. Õunapuu looming on täis filosoofilisi mõttekäike, mis viivad vaataja kaugele ära, metafüüsilisse maailma, kus pole inimest. Sinna, kus on vaid ürgne looduse jõud ning sünnivad taipamised, mille äratundmiseks tuleb sukelduda sügavale alateadvusse. Sinna, kus peitub su tõeline elutuli.