Showing 661–666 of 843 results

Vello Vinn “Tallinna pildid II”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab linna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Lisades ajaloolistele hoonetele sürrealistlikes kooslustes müstilisi, esmapilgul sinna justkui mitte kuuluvaid objekte, loob ta harmoonilise, korrastatud linnakeskkonna, millelt ei puudu ka taevalikud elemendid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Richard Sagrits “Toolse”, 1962

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: ava 21,4 x 42 cm, raamiga 37,4 x 56,5 cm. All vasakul: Linool. 1962 Keskel: "Toolse" All paremal: RSagrits Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.

Jüri Arrak “Toompea loss”, 1966

MÜÜDUD Linool paberil. Paspartuuümbrisega. Plm: 14,5 x 16 cm. All vasakul: "Toompea loss", linool. All paremal: J. Arrak 1966.

Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”, 1943

9 800
MÜÜDUD Kuivnõel paberil. Pöördel Rootsi komitee kinnitus. Mõõdud: plm 39,2 x 65 cm. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Eduard Wiiralti (1898-1954)  üks tippteoseid “Viljandi maastik” sündis 1943. aasta suvel, mil kunstnik viibis Viljandimaal. Seda võimsat puud, mida hiljem hakatigi tundma kui “Wiiralti tamme” ning mis 1959. aastal looduskaitse alla võeti, oli Wiiralt märganud juba ammu, kuid 7. augustil 1943 alustas ta lõpuks selle graveerimist. See avar monumentaalne panoraam jutustab vaatajale kunstniku kiindumusest kodumaa ja selle kõikvõimsa looduse vastu, ühtlasi kujutab see Wiiralti omamoodi hüvastijättu Eestiga, sest sõjategevus järjest lähenes ning Tallinna pommitamise kõminat oli kuulda Viljandimaalegi. Wiiralt pühendas tähelepanu igale detailile antud töös, nii tegi ta eraldi kavandid nii vahustele pilvedele, neiule puu all kui maastikule tagaplaanil. Viimasega oli loodusel oma vimka mängida ja nii peksis äge torm 13. augustil kogu vilja maha, kuid õnnistas seevastu järgmisi päevi ideaalsete päiksepaisteliste ilmadega. Nii sai Wiiralt peale maastikku jätkata tüdruku viimistlemisega, milleks talle poseeris Tamme talu kostiline Maiu Kulisson. Talus külas olnud teisest tütarlapsest Virvest, kelle sügavad ja siirad silmad teda inspireerisid, tegi Wiiralt hiljem järgmise väga menuka ja tähendusrikka teose. Ühtaegu idülliline ja samas dramaatiliselt rahutu “Viljandi maastik” on kui sümbol tollal Eestis valitsenud meeleoludele ning on Tamme-Koori tamme igaveseks Eesti kultuuri ajalukku kirjutanud.

Milvi Torim “Kadakad”, 1998

680
MÜÜDUD Akvarell, paber. Raamitud. Mõõdud 52 x 52 cm (raamiga 72 x 72 cm) Milvi Torim (1944-2015) lõpetas ERKI 1974 a. graafikuna ning illustreeris oma elu jooksul üle 200 raamatu. Viimastel aastakümnenditel praktiseeris rohkem akvarelli. Tema teosed on mahedates toonides abstraktsed looduspildid, mis on unenäolisusega viivad mõtted sügavamatele teadvuse kihtidele.

Jüri Arrak “Oinava talu”, 1962

MÜÜDUD Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: 35,5 x 57,5 cm, raamiga 50 x 72 cm. All paremal: Oinava talu J Arrak 1962