Näitan 31–45 tulemust 45-st

Jüri Arrak “Suvi maal”, 1963

625
Süsi, värviline pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: 39,5 x 56,5 cm, raamiga 60 x 79,5 cm. All vasakul: J Arrak 63 "Suvi maal“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus soojast suvepäevast - ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval söejoonistusel.

Vello Vinn “Tallinna pildid II”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab linna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Lisades ajaloolistele hoonetele sürrealistlikes kooslustes müstilisi, esmapilgul sinna justkui mitte kuuluvaid objekte, loob ta harmoonilise, korrastatud linnakeskkonna, millelt ei puudu ka taevalikud elemendid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Jüri Arrak “Toompea loss”, 1966

MÜÜDUD Linool paberil. Paspartuuümbrisega. Plm: 14,5 x 16 cm. All vasakul: "Toompea loss", linool. All paremal: J. Arrak 1966.

Jüri Arrak “Oinava talu”, 1962

MÜÜDUD Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: 35,5 x 57,5 cm, raamiga 50 x 72 cm. All paremal: Oinava talu J Arrak 1962  

Vello Vinn “Draakoni galerii”, 1988 (58/70)

Ofort. Raamimata. Mõõdud: plm 24 x 21 cm. Vello Vinn (s 1939) on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga, mille energiavälja kannavad käesoleval teosel maagilised draakonid. Soovi korral saame abiks olla ka teose raamimisel.

Vello Vinn “Kadunud esemed I Leitud esemed Kadunud esemed II”, 1987 (13/20)

1 400
Ofort, reljeeftrükk. Mõõdud: lm 55,3 x 74 cm 2021. aastal Kultuurkapitali elutöö preemia pälvinud Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava graafikuna pakub kunstnik lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teos kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Jüri Arrak “Kuressaare loss”, 1965

500
Kuivnõel, gravüür paberil. Paspartuuümbrisega. Plm: 12,5 x 17,5 cm. All vasakul: "Kuresssaare loss", (Kuivnõel, gravüür). All paremal: J.Arrak 1965. Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. 1960. aastail armastas kunstnik sageli kujutada ajaloolisi hooneid, eelkõige Tallinna vanalinnas, kuid ka Kuressaares, kus ta on kujutanud linna võimsaimat ehitist.

Vello Vinn “Draakoni galerii”, 1988

650
Ofort. Mõõdud: plm 24 x 21 cm. Vello Vinn (s 1939) on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga, mille energiavälja kannavad käesoleval teosel maagilised draakonid. Soovi korral saame abiks olla ka teose raamimisel.

Vello Vinn “Pühavaimu ja Oleviste”, 1988

480
Ofort. Mõõdud: lm 32,5 x 21,5 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab armastatud vanalinna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Vinn loob oma nägemuse vanalinna torniderägastikust ja tõstab filigraanse joonistajana sealt välja teda enim inspireerinud objekte, sel korral Oleviste ja Pühavaimu kirikuid, mille ta on sulandanud üheks arhitektuurseks pühakojaks.

Jüri Arrak “Tagahoov”, 1962

MÜÜDUD Värviline pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: 20 x 31,5 cm. Raamiga 34 x 46 cm. All vasakul: Arrak 62

„Tagahoov“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus tagahoovis mängivatest lastest Tallinna vanalinnas. Värvilist pliiatsit armastas kunstnik kasutada läbi oma elu, eelkõige varem tehtud graafiliste lehtede uuesti ellu äratamiseks. Käesolev eraldiseisev pliiatsijoonistus on seega haruldane leid tema varasest loomingust.

Jüri Arrak “Nurgake Tallinnast”, 1967

MÜÜDUD Linoollõige. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: Plm 19,5 x 23 cm. All vasakul: "Nurgake Tallinnast" linoollõige All paremal: J. Arrak 67.

1960 aastail valmisid Jüri Arrakul (1936-2022) mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast, sh linoollõige „Nurgake Tallinnast“. Teos võlub oma maitseka värvilahenduse ja kompositsiooniga.

Vello Vinn “Tallinna pildid II”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab linna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Lisades ajaloolistele hoonetele sürrealistlikes kooslustes müstilisi, esmapilgul sinna justkui mitte kuuluvaid objekte, loob ta harmoonilise, korrastatud linnakeskkonna, millelt ei puudu ka taevalikud elemendid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Jüri Arrak “Börsi käik”, 1966

Gravüür, paber. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: plm 14,5 x 10,5 cm. All vasakul: "Börsi käik" gravüür. All paremal: J.Arrak 1966. 1966. aastal valmisid Jüri Arrakul (1936-2022) mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Börsi käik oli üks neist paikadest, mis oma keskaegse hõngu ja veidi müstilise olemusega kunstnikke võlus, nii näiteks on sama motiivi kujutanud ka Jüri poolvend Henno Arrak. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Jüri Arrak “Susanna”, 2015

MÜÜDUD Lito, raamitud. Mõõdud: plaadimõõt: 36 x 43. Sel sügisel oma 85. juubelit tähistava Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.

Jüri Arrak “Tiiger”, 1985

MÜÜDUD Litograafia. Raamitud. Mõõdud: Plm 32,5 x 41,8 cm, raamiga 50 x 57 cm. 1980. aastail, eriti selle teisel poolel ilmus Jüri Arraku (1936-2022) loomingusse märkimisväärselt enam loomi. Lisaks lõvidele ja geparditele inspireeris teda majesteetlik tiiger. Kui Arraku allegooriliste estampide ja maalide puhul kohtame tihti mõistukõnet, varjatud õpetussõnu, siis loomaportreede puhul otsis kunstnik loomadest puhast, puutumata ilu. Valge tiiger, kes sünnib vaid siis, kui mõlema vanema poolt on saadud valge geen, mõjub oma eristuva karvkatte tõttu eriti eksootilise ning suursugusena. Arraku tiiger on võimas ja tugev, valmis kaitsma oma perekonda, riiki ja maad. Ta seisab kindlalt ja vankumatult oma mäel, lihaselised käpad valmis sekundiga spurtima ning meel ergas ja valvel. Kunstnik on teosele kandnud oma sügava armastuse looduse ja loomariigi vastu, tuues välja vägeva kiskja nii sisemise kui välimise ilu.