Enne esimest maailmasõda Pariisis eesti kunstnike kogukonnas elanud ning seal Jaan Koorti, Aleksander Tassa ja Nikolai Triigiga lähedalt suhelnud Paul Burman (1888-1934) maalis ja joonistas toona peamiselt looduspilte ja maastikuvaateid ning ühtlasi kujunes temast eesti esimene animalist. Hilisemas loomingus moodustasid olulise osa tema plokilehtedele maalitud akvarellid, kus kunstnik jätkas maastike ja lilledega, natüürmortide puhul tihti õunte ja banaanidega. Harva verbaalselt suhtleva kunstniku jaoks tähendas looming elu ja vabadust, see toetas tema eksistentsi ka Merimetsa haiglas ravil olles. Suuresti tänu kunstisõbrast raviarstile Leo von Kügelgenile ongi säilinud Burmani hilisem loomepärand.
Käesolevas teoses annab kunstnik meisterlikult ja puhta värviga edasi õunte vormi ja faktuuri. Nii võib neid võrrelda Paul Cézanne’i analoogiliste etüüdidega, mis Burmaniga võrreldes on küll tumedama koloriidiga, ent sarnase ülesehitusega. Helge ja lakooniline visuaalse mulje edasikandmine mõjus moodsa ning vahetuna nii nende loomise hetkel kui nüüd, pea sada aastat hiljem.
E-pood
Näitan 16–25 tulemust 25-st
August Albo “Mälestused muusikast 3 ja 4” (paarismaalid)
Õli lõuendil. Raamitud. Teos on müügil paarismaalina, hind kehtib teose kohta. 2 maali kokku 7000 Eur.
Mõõdud mõlemal teosel: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 89,5 x 43,5 cm.
Peterburis kunstihariduse saanud ja hiljem end Euroopas eri riikides täiendanud August Albo (1893-1963) oli mitmekülgne mees. Lisaks kunstile õppis ta ka klassikalist tantsu ja muusikat ning jäädvustas teadmised läbi balleti- ja ballistseenide ning muusikateemaliste vaikelude meisterlikult lõuendile. Nii moodustavad tema muusikale pühendatud maalid orgaanilise terviku tema enda eluteega ning kannavad edasi armastust helimaailma vastu.
August Albo “Hommikune laul”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 88,5 x 43 cm
Pöördel: Morning call
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse. Lisaks kasutas tema kahte balletistseeniga maali USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma klassikalise muusika LP kaaneümbristel kirjutades eestlasest kunstniku trükitähtedega muusikaajalukku.
August Albo “Paadid rannal”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 76,5 cm, raamiga 93,5 x 48 cm.
August Albo (1893-1963) on müstilise valguse tekitamises meister. Teosel "Paadid rannal" näeme omamoodi põnevat fenomeni, kus päiksevalgus kannab endaga kaasa pilvedevahu uduloori, tekitades veepinnale peaaegu pimestava efekti ning sulandades veepiiri esiplaanil oleva rannaliivaga üheks - nii, et sünniks armastuslugu maa ja kalda vahel.
August Albo “Idamaine kuuvalgus 1”
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 79 x 28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm.
All paremal: ALBO
Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on aga lisaks vee ääres jutustavatele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.
August Albo “Idamaine kuuvalgus 2”
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 79 x 28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm.
All paremal: ALBO
Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on lisaks kaunitele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.
Paul Burman “Päiksekullas metsaviir”, u. 1920ndad.
MÜÜDUD
Akvarell, raamitud.
Mõõdud: 23,5 x 30 cm (koos raamiga 45,2 x 50,8 cm).
Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.
Paul Burman “Alpikannid”, 1920ndate lõpp
Akvarell, raamitud.
Mõõdud: 25 x 32,5 cm.
Paul Burman (1888 - 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid.
1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.
Paul Burman “Varakevad”, 1920ndate lõpp
Akvarell, raamitud.
Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid.
1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.