Näitan 16–20 tulemust 20-st

August Albo “Paadid rannal”

3 900
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 30 x 76,5 cm, raamiga 93,5 x 48 cm. August Albo (1893-1963) on müstilise valguse tekitamises meister. Teosel "Paadid rannal" näeme omamoodi põnevat fenomeni, kus päiksevalgus kannab endaga kaasa pilvedevahu uduloori, tekitades veepinnale peaaegu pimestava efekti ning sulandades veepiiri esiplaanil oleva rannaliivaga üheks - nii, et sünniks armastuslugu maa ja kalda vahel.  

August Albo “Esimene esinemine”

4 900
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 61,5 x 45,5 cm, raamiga 70,5 x 55 cm All paremal: ALBO

August Albo “Idamaine kuuvalgus 1”

MÜÜDUD Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 79 x  28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm. All paremal: ALBO Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on aga lisaks vee ääres jutustavatele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.

August Albo “Idamaine kuuvalgus 2”

MÜÜDUD Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 79 x  28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm. All paremal: ALBO Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on lisaks kaunitele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.

Alo Hoidre “Öötund”, 1985

750
MÜÜDUD Lito, raamita. Pildivälja mõõdud: 39 x 56 cm. Graafik, maalikunstnik ja pikaaegne Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Alo Hoidre (1916-1993) katsetas erinevate graafikatehnikatega, kuid lito oli tema leivanumber, kus kunstnikul oli eriline anne antud tehnikast viimsedki nüansid paberile kanda. 1941. aasta sõjakeerises oli Hoidre ainuke graafik, keda toonane komisjon, kuhu muuhulgas kuulus ka Eduard Wiiralt, otsustas tunnistada Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanuks.