Näitan 16–19 tulemust 19-st

Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1990

MÜÜDUD Litograafia. Originaalraamis. Mõõdud: d. 47 cm, raamiga 64 x 62,5 cm. All keskel: "Lõhutud ringid III" lito 67/70 M Vint '90

Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1991

MÜÜDUD Lito. Raamitud (algupärane raam). 36/70. Mõõdud 59 x 58 cm (koos raamiga 70 x 67,5 cm). Graafik Mare Vint (1942-2020) otsis oma loomingus ideaalmaailma ning uut lemmikteemat leides armastas teha neist sarju. Nii avastas ta enda jaoks ühel hetkel inspireerivad poolringid ning lisas igaühte neist oma teema ja maailma. Juba 1970ndatel ilmus Vindi töödesse laad, kus ta kasutas värvi pigem essentsina ning kandis selle õhkõrnalt paberile. Tema õrn ja filigraanne teostus sulatab ühte teose alumise osa ülemise  ruumiga.

Alar Pääro “Kübaratrikk”, 2021

Õli lõuendil. Mõõdud: 50 x 40, raamitud. Pärnu kunstnik Alar Pääro on küll iseõppija, kuid tema fantaasiaküllased teosed on esinenud mitmetel näitustel. Tema üks lemmikvärve on pruun, millest ta leiab lõputuid toone, millega mängida. Nii ka "Kübaratrikis".

Andrei Jegorov “Talvine maastik jõega”, 1930-ndad

Tempera, guašš, papp. 1930-ndad. All vasakul: A. Jegorov Mõõdud: 35 x 50 cm.
Arukülast pärit maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Nii oskas ta märgata tuult selle paituse ning okste liikumise järgi ning kandis kogemuse otse paberile. Jegorovi maastikes on alati tunda inimese lähedust, olgu selleks siis jäljed lumel, kaugusest paistev korstnasuits või korrektselt laotud palgivirn. “Talvemaastikus jõega” on neid märke mitmeid ning külmumata jõe kaldal olev roheliste aknaluukidega maja viib mõttele, et teose võis tellida selle maja omanik. Ahtraid kaski ning ümaraid pinnavorme vaadeldes viib mõte paratamatult lõunasse, kas Põlva- või Petserimaale, aga võib olla ka teispool piiri. Maal on teostatud hoolikalt ning tähelepanu väärib puudeviimistlus, mille oksad justkui tahaks külma käes õrnusest kildudeks krõbiseda. Meisterlikult on Jegorov siin lahendanud ka klaasjalt peegeldava veesilma ning maastikule sügavuse andmise, mille lõpp hajub silmapiiri.