Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Näitan 1–15 tulemust 30-st

Jüri Arrak “Lõbus trio”, 1964

2 800
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: Km 30 x 40 cm. All paremal: J.A. 64.
Sel aastal möödub 60 aastat legendaarse ANK64 rühmituse sünnist, kuhu kuulunud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara: Jüri Arrak, Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm. Sõpruskond oli koos juba varem, aga oktoobris 1964 tehti Estonias ühtse kooslusena esimene näitus. Jüri Arraku sürrealistlik akvarell “Lõbus trio” pärineb samast murrangulisest aastast. Arrak oli toona vaimustunud Picasso loomingust ja seda väljendas ka tema käekiri: “Siin saavad kokku Picasso hilisperioodi joonistustelt tuttav elegantne, kohati krussi kippuv joon ja kubismiperioodi deformeeritud vormid ning näo- ja kehaosade meelevaldne mäng” kirjutab kunstiteadlane Kädi Talvoja 2007. aastal Kumus toimunud näituse kataloogis “Tagasivaatav mees”. Arraku varast loomingut iseloomustaski julgus, mässumeelsus ning avatud meel – märksõnad, mis on manifesteeritud ka tema ükssilmsele lõbusale triole.

Jüri Arrak “Taluvaade”, 1962

700
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: 36 x 57,5 cm, raamiga 52,5 x 74 cm. All paremal: JArrak 62

Maris Siimer “Jänes kapsaaias”, 2022

1 100
Akrüül lõuendil. 100 x 120 cm Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski. Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee

Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967

700
Tušijoonistus, orginaalkavand linoollõikele. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 18,8 x 19,3 cm, paspartuuümbrisega 32 x 32 cm. All vasakul: "Kompositsioon Tallinnast" (Kavand linoolile) All paremal: J. Arrak 67.

Valdemar Väli “Maastik õhtuvalguses”, 1954

690
Õli lõuendil kleebitud papile. Raamitud. Mõõdud: 25 x 35 cm, raamiga 34 x 43,5 cm. All paremal: V. Väli 54 a 1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Portreid ning linna- ja maastikuvaateid maalinud Väli looming võlub oma valguskäsitlusega. Käesolev maal on selle heaks näiteks, kus sume õhtuvalgus vajutab idüllilise pitseri Eestimaa maastikule.

Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 22,9 x 40,4 cm, raamiga 40,5 x 58,2 cm. All paremal: (Arrak) JArrak 24.09.60

Jüri Arrak “Linnaservas”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 20 x 28,5 cm, raamiga 37,7 x 46 cm. All paremal: JArrak 61

Jüri Arrak “Kolju”, 1960

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 24,8 x 20 cm, raamiga 42,5 x 37 cm. All paremal: JArrak Mai 1960

Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm. All: Lõõtsa talus JArrak 61 "Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal  – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.

Jüri Arrak “Suvila”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 17,4 x 27,8 cm, raamiga 35 x 45,5 cm. All paremal: JArrak 61

Maris Siimer “Alice imedeaias”, 2021

520
Segatehnika, akrüül lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 39,5 cm, koos raamiga 55 x 45 cm. Maris Siimer on lõpetanud Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi kunstiõpetuse erialal ning läbinud arvukalt kursusi EKA Avatud Akadeemias keraamika, graafika ja illustratsiooni alal. Tema tööd on olnud näitustel nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. 2023. aastast kuulub Siimer Eesti Maalikunstnike Liitu.

Maris Siimer “Saana. Salamaailm”, 2022

1 550
Segatehnika, akrüül lõuendil. Mõõdud: 100 x 100 cm. All paremal: Maris Siimer 2022 Viljandist pärit kunstnikku Maris Siimerit (s 1980) inspireerib loodus ning seda ümbritsev salapära. Teos "Saana. Salamaailm" oli eksponeeritud tema isikunäitusel "Põhisoontes" Kondase keskuses 2023. aasta talvel ning oli ühtlasi ka näituse peapildiks. Näituse kaastekstis kirjutas Veronika Kivisilla: "Nagu loodus Põhjas, nagu sealsed rütmid ja aegruum, on see armastus vankumatu ja nii igavene, nagu miski siin ilmas üldse olla saab. See pole uitmõte või -tuju, pole tiivaripsutus, ega kerglane sädin või sädelus, vaid üksildase linnu aeglane tugev tiivalöök ja hüüd, mis kaigub veel kaua. Üksildase hüüuks see aga ei jää – sealsed algelemendid kajavad alati vastu. Ja nende hinged, kelle koduks on Põhi. Põhi on paik, kus pinnavirvendusigi tunnetada põhjani välja". Maali nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee

Maris Siimer “Taiga. Eluringid”, 2022

1 300
Segatehnika, akrüül lõuendil. Mõõdud: 100 x 100 cm. All paremal: Maris Siimer 2022 Eesti Maalikunstnike Liidu liikme Maris Siimeri (s 1980) teosed on olnud eksponeeritud nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. Teda inspireerib loodus oma lõputute värvide ja müstilisusega ning väikesed tegelased Eestimaa metsadest jalutavad ringi ta teosteski. Maali oma silmaga nägemiseks palun kirjutage: info@alleegalerii.ee

Jüri Arrak “Vaikses metsaveerus”, 1960

475
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 26,5 x 38,5 cm, raamiga 45 x 55 cm. All paremal: 1 august 60 J Arrak Legendaarse Jüri Arraku (1936-2022) filosoofilised mõtisklused kandusid sageli tema teostele, nii ka teosel "Vaikses metsaveerus", mil kunstnik peab dialoogi esivanemate ja nende hingedega.

Jüri Arrak “Kellamees”, 1991

750
Siiditrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 33 x 25,4 cm, raamiga 53,4 x 45 cm. All vasakul: "Kellamees" siiditrükk, II 39/160 All paremal: J. Arrak 91. Kellamängu kõnekat motiivi on Jüri Arrak (1936-2022) kasutanud ka õlimaalis. See mitmetähenduslik helin toimib nii sõnumi edastaja kui oma rahva kokkukutsujana. Nii võib ka taamal paistvaid abstraktseid kujutisi tõlgendada kui kellalööja kutsele järgnevaid inimesi.