Allee galerii e-pood – Allee galerii

Mare Vint “Linnupesa”, 1973

850 €

Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm. All vasakul: "Linnupesa", lito All paremal: MVint '73 Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.

Loe edasi

Müüdud

Mare Vint “Käik maa alla”, 1978

720 €

Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 35,5 x 35 cm, raamiga 62 x 60,5 cm. All vasakul: "Käik maa alla" lito 33/50 All paremal: MVint '78 Graafik Mare Vindi oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, aiad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära tõi eesti kunstiväljale õrnad ja poeetilised ideaalmaastikud. Oma kindla rütmiga, kontuuridega eraldatud kujutised, mida ta jooni ning täpikesi kasutades lõi, kulmineerusid visuaalselt pehmeis, kuid sõnumi poolest kõlavais lehtedes. Aja jooksul muutus tema looming järjest minimalistlikumaks, ühtlasi klassitsiseerivamaks.

Loe edasi

Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900

1 450 €

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm. All paremal: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega. Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.

Lisa korvi

Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901

1 450 €

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm. All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.

Lisa korvi

Müüdud

Mare Vint “Metsluiged”, 1978

540 €

Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 56 x 17 cm, raamiga 62,5 x 60,5 cm. All vasakul: "Metsluiged" lito 15/30 All paremal: MVint '78 Mare Vindi poeetiline käekiri võlub oma peene joone ning minimalistliku esteetikaga. Tema oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, metsatukad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära on toonud eesti kunstiväljale õrnad ideaalmaastikud, mida käesolevas töös ilmestavad majesteetlikud luiged.

Loe edasi

Gregor von Bochmann “Mees hobusega”

7 800 €

Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud. Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm. Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive. Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.

Lisa korvi

Müüdud

Mare Vint “Saaremaastik I”, 1984

MÜÜDUD Litograafia. Originaalraamis. Mõõdud: Plm 38,5 x 39,5 cm, raamiga 64,5 x 62 cm. All vasakul: "Saaremaastik I" lito 42/60 All paremal: M Vint '84

Loe edasi

Müüdud

Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1990

MÜÜDUD Litograafia. Originaalraamis. Mõõdud: d. 47 cm, raamiga 64 x 62,5 cm. All keskel: "Lõhutud ringid III" lito 67/70 M Vint '90

Loe edasi

Müüdud

Gregor von Bochmann “Südasuvel”, 1910-1920

Õli, lõuend kleebitud vineerile. Raamitud. Mõõdud: 17 x 26,5 cm. Raamiga 31 x 40 cm. All paremal: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1850-1930) kogus kuulsust oma olustikumaalidega. 20. sajandi algul muutus Bochmanni käsitlus impressionismilähedasemaks - samast ajastust pärineb ka käesolev maal. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Loe edasi

Müüdud

Paul Burman “Päiksekullas metsaviir”, u. 1920ndad.

MÜÜDUD Akvarell, raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm (koos raamiga 45,2 x 50,8 cm). Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Loe edasi

Müüdud

Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1991

MÜÜDUD Lito. Raamitud (algupärane raam). 36/70. Mõõdud 59 x 58 cm (koos raamiga 70 x 67,5 cm). Graafik Mare Vint (1942-2020) otsis oma loomingus ideaalmaailma ning uut lemmikteemat leides armastas teha neist sarju. Nii avastas ta enda jaoks ühel hetkel inspireerivad poolringid ning lisas igaühte neist oma teema ja maailma. Juba 1970ndatel ilmus Vindi töödesse laad, kus ta kasutas värvi pigem essentsina ning kandis selle õhkõrnalt paberile. Tema õrn ja filigraanne teostus sulatab ühte teose alumise osa ülemise ruumiga.

Loe edasi

Müüdud

Paul Burman “Alpikannid”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Mõõdud: 25 x 32,5 cm. Paul Burman (1888 - 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Loe edasi

Müüdud

Paul Burman “Varakevad”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Loe edasi

Müüdud

Paul Burman “Natüürmort puuviljadega”, 1930ndad

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm, koos raamiga 45,7 x 51,2 cm.

Enne esimest maailmasõda Pariisis eesti kunstnike kogukonnas elanud ning seal Jaan Koorti, Aleksander Tassa ja Nikolai Triigiga lähedalt suhelnud Paul Burman (1888-1934) maalis ja joonistas toona peamiselt looduspilte ja maastikuvaateid ning ühtlasi kujunes temast eesti esimene animalist. Hilisemas loomingus moodustasid olulise osa tema plokilehtedele maalitud akvarellid, kus kunstnik jätkas maastike ja lilledega, natüürmortide puhul tihti õunte ja banaanidega. Harva verbaalselt suhtleva kunstniku jaoks tähendas looming elu ja vabadust, see toetas tema eksistentsi ka Merimetsa haiglas ravil olles. Suuresti tänu kunstisõbrast raviarstile Leo von Kügelgenile ongi säilinud Burmani hilisem loomepärand. Käesolevas teoses annab kunstnik meisterlikult ja puhta värviga edasi õunte vormi ja faktuuri. Nii võib neid võrrelda Paul Cézanne’i analoogiliste etüüdidega, mis Burmaniga võrreldes on küll tumedama koloriidiga, ent sarnase ülesehitusega. Helge ja lakooniline visuaalse mulje edasikandmine mõjus moodsa ning vahetuna nii nende loomise hetkel kui nüüd, pea sada aastat hiljem.

Loe edasi

E-pood