Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Näitan 1–15 tulemust 33-st

Jüri Arrak “Taluvaade”, 1962

700
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: 36 x 57,5 cm, raamiga 52,5 x 74 cm. All paremal: JArrak 62

Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967

700
Tušijoonistus, orginaalkavand linoollõikele. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 18,8 x 19,3 cm, paspartuuümbrisega 32 x 32 cm. All vasakul: "Kompositsioon Tallinnast" (Kavand linoolile) All paremal: J. Arrak 67.

Henno Arrak “Kalavõrgud”, 1968

800
Linool paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 39,5 x 49 cm, raamiga 61,5 x 69,5 cm. All vasakul: Kalavõrgud: Linool, 25/25 All paremal: HArrak 1968 Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.  

Henno Arrak “Aiapidu”, 1971

950
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 33,5 x 39,2 cm, raamiga 57,5 x 61,5 cm. All vasakul: Aiapidu. Ofort. 16/25 III All paremal: HArrak 1971 Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976). Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI  lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.

Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 22,9 x 40,4 cm, raamiga 40,5 x 58,2 cm. All paremal: (Arrak) JArrak 24.09.60

Jüri Arrak “Linnaservas”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 20 x 28,5 cm, raamiga 37,7 x 46 cm. All paremal: JArrak 61

Jüri Arrak “Kolju”, 1960

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 24,8 x 20 cm, raamiga 42,5 x 37 cm. All paremal: JArrak Mai 1960

Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm. All: Lõõtsa talus JArrak 61 "Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal  – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.

Jüri Arrak “Suvila”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 17,4 x 27,8 cm, raamiga 35 x 45,5 cm. All paremal: JArrak 61

Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900

1 450
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm. All paremal: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega. Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.

Jüri Arrak “Vaikses metsaveerus”, 1960

475
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 26,5 x 38,5 cm, raamiga 45 x 55 cm. All paremal: 1 august 60 J Arrak Legendaarse Jüri Arraku (1936-2022) filosoofilised mõtisklused kandusid sageli tema teostele, nii ka teosel "Vaikses metsaveerus", mil kunstnik peab dialoogi esivanemate ja nende hingedega.

Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901

1 450
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm. All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.

Henno Arrak “Akt draperiiga”, 1969

450
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 24 x 30,5 cm, raamitud 44,5 x 47,5 cm. All vasakul: Akt draperiiga 86/100 All paremal: HArrak 1969 Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.

Jüri Arrak “Kellamees”, 1991

750
Siiditrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 33 x 25,4 cm, raamiga 53,4 x 45 cm. All vasakul: "Kellamees" siiditrükk, II 39/160 All paremal: J. Arrak 91. Kellamängu kõnekat motiivi on Jüri Arrak (1936-2022) kasutanud ka õlimaalis. See mitmetähenduslik helin toimib nii sõnumi edastaja kui oma rahva kokkukutsujana. Nii võib ka taamal paistvaid abstraktseid kujutisi tõlgendada kui kellalööja kutsele järgnevaid inimesi.

Gregor von Bochmann “Mees hobusega”

7 800
Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud. Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm. Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive. Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.