Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Näitan kõiki 10 tulemust

Eugen Dücker “Mererannik Rügenil”, 1875-1900

3 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 44 x 66,1 cm, raamiga 57 x 79 cm.

Eugen Dücker “Võrgupuhastajad Hollandi rannal”, 1880-1890

5 500
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 58,5 x 96 cm, raamiga 69 x 107 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Eugen Dücker “Päikseline rannik”

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998

5 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm All paremal: sir Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998 1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).

Eugen Dücker “Paat rannas”, 1906

4 900
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 64,4 x 48,2 cm, raamiga 75 x 59 cm. All vasakul: E. Dücker. 1906 Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Eugen Dücker “Vaikne meri õhtuvalguses”, 1900-1910

4 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 44 x 66 cm, raamiga 56 x 78,5 cm. All paremal: E. Dücker. Ühe tunnustatuima Düsseldorfi maaliõppejõu, Saaremaalt pärit Eugen Gustav Dückeri (1841-1916) teos kannab endas rahu ja vaikust, mida sooja päikese kuldsed kiired veelgi võimendavad.

Paul Burman “Päiksekullas metsaviir”, u. 1920ndad.

MÜÜDUD Akvarell, raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm (koos raamiga 45,2 x 50,8 cm). Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Paul Burman “Alpikannid”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Mõõdud: 25 x 32,5 cm. Paul Burman (1888 - 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Paul Burman “Varakevad”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Paul Burman “Natüürmort puuviljadega”, 1930ndad

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm, koos raamiga 45,7 x 51,2 cm.
Enne esimest maailmasõda Pariisis eesti kunstnike kogukonnas elanud ning seal Jaan Koorti, Aleksander Tassa ja Nikolai Triigiga lähedalt suhelnud Paul Burman (1888-1934) maalis ja joonistas toona peamiselt looduspilte ja maastikuvaateid ning ühtlasi kujunes temast eesti esimene animalist. Hilisemas loomingus moodustasid olulise osa tema plokilehtedele maalitud akvarellid, kus kunstnik jätkas maastike ja lilledega, natüürmortide puhul tihti õunte ja banaanidega. Harva verbaalselt suhtleva kunstniku jaoks tähendas looming elu ja vabadust, see toetas tema eksistentsi ka Merimetsa haiglas ravil olles. Suuresti tänu kunstisõbrast raviarstile Leo von Kügelgenile ongi säilinud Burmani hilisem loomepärand. Käesolevas teoses annab kunstnik meisterlikult ja puhta värviga edasi õunte vormi ja faktuuri. Nii võib neid võrrelda Paul Cézanne’i analoogiliste etüüdidega, mis Burmaniga võrreldes on küll tumedama koloriidiga, ent sarnase ülesehitusega. Helge ja lakooniline visuaalse mulje edasikandmine mõjus moodsa ning vahetuna nii nende loomise hetkel kui nüüd, pea sada aastat hiljem.