Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Näitan kõiki 3 tulemust

Endel Taniloo “Ema lapsega”, 1976

1 400
Kunstkivi (betoon). Reljeef. Mõõdud 63 x 50 x 5 cm. Endel Taniloo (1923-2019) oli eesti skulptor. Ta õppis aastatel 1940-1943 Tartu Õpetajate Seminaris ning kohe pärast seda aastakese Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Sõja tõttu jäid tema õpingud pooleli ning vabanedes vangilaagrist jätkas ta oma õpinguid aastatel 1946-1952 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Üle kolmekümne isikunäituse korraldanud Taniloo oli üks esimesi eesti kujureid, kes võttis skulptuurimaterjalina kasutusele dolomiidi. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Jüri Palm “Naine ja mees”, 1960-ndad

MÜÜDUD Õli, tušš, raamitud. Mõõdud: 46,5 x 38 cm. Jüri Palm (1937 – 2002) lõpetas ERKI graafikuna ning paistis esialgu silma oma tugevate linoollõigete ja litodega, mõnevõrra hiljem alustas ta ka maalidega. Oma viiuldajast isa kõrval täpse noodi ning muusikalise kompositsiooni olulisust õppinuna kõlab ka Palmi enda teosteis teatav muusika, mis kord psühhodeelsem, kord lüürilisem. Erootilisel teemal  on tema loomingus kindel koht, ent ta ei käsitlenud seda reeglina triviaalselt ja nii võib see sümboleiks üldistatud kujundeis esmapilgul tihti märkamatukski jääda, nagu antud teoses “Naine ja mees”. Kuigi mehele on antud füüsiliselt kogukam ruumipind kanda, omastab Palm võrdse jõu mõlemale armastajale.

Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis. Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.