Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Näitan kõiki 13 tulemust

Ashot Jegikjan “Tütarlaps tassiga”, 1999

750
Õli Soome papil. Raamitud. Mõõdud: 57 x 50 cm, raamiga 59 x 52 cm All vasakul: Jegikeon 99 Pöördel: A. Jegikeon 99. / A. Jegikjan 1999. / A. JEGIKJAN 1999. "Tütarlaps tassiga" Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust. Nii ka käesolevas teoses, mille peategelane tundub parajasti olevat inspiratsioonihoos, mille saab peatada vaid hetkeks, et kiire energiat andev tass teed alla neelata ja seejärel koheselt millegi tähtsa loomisega jätkata.

Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja  Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”

1 600
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm. All vasakul: SAARNIIT Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.

Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961

1 350
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: km 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm. All vasakul: John Saarniit 61. Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.

Alo Hoidre “Sõjavarjud”, 1966

970
Litograafia paberil. Mõõdud: km 52,6 x 50,5 cm, raamiga 72 x 66,5 cm. All vasakul: - Sõjavarjud - (lito) 8/10 All paremal: Alo Hoidre 66 Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse. Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt ka käesoleval teosel. Eesti kunsti jaoks murrangulisel kümnendil valminud "Sõjavarjud" on täis emotsionaalset pinget ning näitab Hoidre tehnilist meisterlikkust selle parimast küljest.

Alo Hoidre “Akt sinisel taustal”, 1940

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 49,5 x 37 cm, raamiga 64,5 x 51 cm. All paremal: A. Hoidre mai 1940. Pallases graafikat õppinud ning hiljem tunnustatu õppejõuks tõusnud Alo Hoidre (1916-1993) valdas meisterlikult litograafiat ning õli- ja temperamaali. Monotüüpiaid leiame tema loomingus vähemal määral, ning peamiselt jäävad need just sõjaaegsesse perioodi. "Akt sinisel taustal" on valminud äreval 1940. aastal, aasta enne seda, kui Hoidre mobiliseeriti. Nii loob käesoleva monotüüpia valmimise aeg teosele hoopis sügavama tähenduse küsimaks, mida sümboliseerib selja taha peidetud käsi. On see varjatud vastupanu samal aastal saabunud võõrvõimule, vihje sellega kaasnenud väänatud kätele või hoopis millelegi muule?

Ashot Jegikjan “Õhtune teesonaat”, 2022-2023

900
Õli lõuendil. Raamimata. Mõõdud: 40 x 50 cm. All paremal: Jegikjan Pöördel: "Evening tea sonaata" A. Jegikjan 2022.-2023.

1980. aastatest Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Ashot Jegikjan on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele. "Õhtune teesonaat" on emotsioone ja õhtust romantikat täis teos, mis kutsub hetkeks seisatuma ning nautime lihtsaid, kuid olulisi asju meie elus.

Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja  Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Ashot Jegikjan “Earl Grey”, 2020

380
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 32 cm, raamiga 43,5 x 35,5 cm All vasakul: Jegikjan Pöördel: A. Jegikjan 2020. Teejoomine on temaatikaks mitmes Ashot Jegikjani teoses — vahel taustal ja kohati teose keskmes nagu käesoleval 2020. aasta õlimaalil, kus Modiglianist inspireeritud naisterahvas endale pooluniselt ja rahumeelselt hommiku esimese tassi välja valab samal ajal kui linn taamal veel edasi magab.

Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Alo Hoidre “Veneetsia biennaalil”, 1964-65

1 250
Litograafia. 1964-1965. Raamitud. All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10. All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse. Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.

Alo Hoidre “Pidu”, 1980. aastad

3 200
Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: 57 x 76 cm. Alo Hoidre (1916-1993) armus maali just elu hilisperioodil, mil ta justkui taasavastas materjalide ja tehnikate põneva maailma ning avanes äkitsi tema temperament. Ilmse lõbuga hakkas ta 1980. aastail  kujutama lõppematut elumöllu, peo- ja karnevalistseene, pildipinda täitvaid rõõmsaid naisi, vahel meeste, vahel koerte-kasside seltsis. Lustakuse ja elurõõmu kõrval paelub sedalaadi töödes  endastmõistetavalt meistri võrratu joonistus, mis mõnevõrra meenutab Eerik Haamerit.

Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad

1 700
MÜÜDUD Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm. All paremal: SAARNIIT Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal. Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.

Joann Saarniit “Teekonna lõpp”, 1970

1 400
MÜÜDUD Segatehnika masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 40,5 x 45 cm, raamiga 51,5 x 57 cm. All paremal: Joann Saarniit Sõja ajal läände põgenenud Joann Voldemar Saarniidust (1909-1984) kujunes Eesti üks suurimaid patrioote Kanadas. Isiklikku teekonda loomingus kajastav kunstniku teostes on alati palju emotsiooni, kirge ning sümboleid, nii et nende kogemine muutub justkui vaataja iseenda teeks ajaloorattal. Käesoleval abstraktsuse piire kompaval maalil on Saarniit teosele valanud kogu enda sees pulbitseva – koduigatsuse, armastuse looduse vastu ning lõputu loomekire. Kunstniku pandud tähenduslik pealkiri tähistab justkui lõplikku kohalejõudmist, hingerahu saavutamist olevaga. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Alo Hoidre “Öötund”, 1985

750
MÜÜDUD Lito, raamita. Pildivälja mõõdud: 39 x 56 cm. Graafik, maalikunstnik ja pikaaegne Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Alo Hoidre (1916-1993) katsetas erinevate graafikatehnikatega, kuid lito oli tema leivanumber, kus kunstnikul oli eriline anne antud tehnikast viimsedki nüansid paberile kanda. 1941. aasta sõjakeerises oli Hoidre ainuke graafik, keda toonane komisjon, kuhu muuhulgas kuulus ka Eduard Wiiralt, otsustas tunnistada Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanuks.

Joann Saarniit “Kahe järve jõgi” / “Lake of two rivers”, 1958

Õli lõuendil, kleebitud masoniidile. Mõõdud: 50,5 x 70,5 cm.
Väliseesti kunstnikuna suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal. Saarniidu teosed võluvad oma emotsionaalse laetusega. Kunstniku signatuurvärvid – sinine ja kollakaspruun, mille kümnete eri toonidega mängides loob ta põnevaid tuulest viidud maailmu – on selgelt esindatud ka teoses "The lake of two rivers".