Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Näitan 1–15 tulemust 34-st

SAABUMAS. Jüri Arrak “Taluvaade”, 1962

Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: 36 x 57,5 cm, raamiga 52,5 x 74 cm. All paremal: JArrak 62

Marje Üksine “Videvik”, 1990

600
Värviline litograafia paberil. Mõõdud: plm 35 x 40 cm. All vasakul: "Videvik" (värv. lito) All keskel: 28/30 All paremal: M. Üksine 1990. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasisse ka värvilised, fantaasiarikkalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Videvik", kus lillade, roheliste ja kollaste värvilaikudega särab algavas öös majesteetlik lind.

Marje Üksine “Tallinna motiiv”, 1980

820
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 48,7 x 23,5 cm, raamiga 76,5 x 49,5 cm. All vasakul: "Tallinna motiiv" All keskel: (kuivnõel) All paremal: M. Üksine 80 Mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine (s 1945) kujundas juba varakult välja ühe oma signatuurtehnikaist, kus tema kujundimaailm moodustus tihedatest paralleeljoontest. Nii moodustub ka käesoleva teose linnavaade tihedast joontemerest. Kunstnikule omaselt leiame teoselt ka salapäraseid, peaaegu peidetud objekte, mis tööle teatud metafüüsilise tasandi lisavad.

Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967

700
Tušijoonistus, orginaalkavand linoollõikele. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 18,8 x 19,3 cm, paspartuuümbrisega 32 x 32 cm. All vasakul: "Kompositsioon Tallinnast" (Kavand linoolile) All paremal: J. Arrak 67.

Ado Lill “Näod”, 1991

600
Ofort, akvatinta paberil. Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91 Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 22,9 x 40,4 cm, raamiga 40,5 x 58,2 cm. All paremal: (Arrak) JArrak 24.09.60

Jüri Arrak “Linnaservas”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 20 x 28,5 cm, raamiga 37,7 x 46 cm. All paremal: JArrak 61

Jüri Arrak “Kolju”, 1960

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 24,8 x 20 cm, raamiga 42,5 x 37 cm. All paremal: JArrak Mai 1960

Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm. All: Lõõtsa talus JArrak 61 "Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal  – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.

Jüri Arrak “Suvila”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 17,4 x 27,8 cm, raamiga 35 x 45,5 cm. All paremal: JArrak 61

Marje Üksine “Tornid”, 1990

750
Värviline lito paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm. All vasakul: "Tornid" (värv. lito) All keskel: 26/30 All paremal: M. Üksine 1990 Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine eristub selgelt omanäolise käekirjaga. Ta on pälvinud hulgaliselt preemiaid, sh Tallinna graafikatriennaalil kaks eripreemiat ning Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemia.

Ado Lill “Abstraktne”, 1994

5 200
Akrüül lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 100 x 85 cm. Pöördel: abstraktne maal, 1994 akrüül, lõuend Ado Lill, Tallinn Abstraktsionismi järjekindlalt viljelenud klassikust Ado Lillest (1932-2018) kujunes 1980. aastateks eesti juhtiv abstraktne ekspressionist, kelle tunnustuste pagasisse kuulub muuhulgas väärikas Kristjan Raua preemia tema 1994. aasta isikunäituse eest Eesti Kunstimuuseumis. Just samal perioodil valminud kaunis töös ühendab Lill orgaaniliselt action painting´u ja kujutava elemendi, mis tuletab kaudselt meelde hieroglüüfe või kirjaridu nagu kalligraafilises maalikunstis. Sisemisi vorme asendab arabesklikult kirev ja kirglikult hõõguv, vaheldumisi laseerivalt ja pastoosselt maalitud värvipind, mis on kujunenud segamatutest värvidest. Tänu akrüülivärvi omadustele näeb Lille maal justkui äsja ateljeest väljununa.

Jüri Arrak “Vaikses metsaveerus”, 1960

475
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 26,5 x 38,5 cm, raamiga 45 x 55 cm. All paremal: 1 august 60 J Arrak Legendaarse Jüri Arraku (1936-2022) filosoofilised mõtisklused kandusid sageli tema teostele, nii ka teosel "Vaikses metsaveerus", mil kunstnik peab dialoogi esivanemate ja nende hingedega.

Ado Lill “Uni”, 2015

500
Söejoonistus. Raamitud. Mõõdud: Lm 56 x 58,5 cm All vasakul: ALill 2015 Ado Lille (1932-2018) erootiline kunst liikus Nõukogude režiimi tingimustes pikki aastaid põrandaaluse kaubana vabamasse Läände, mistõttu sai temast paradoksaalsel kombel toona suurem kuulsus välismaal kui koduses Eestis. Kunstniku autoritehnikas, erinevates teesortides leotatud joonistuses “Uni” on erootiline pool pigem looritatud ning põhitähelepanu on pööratud unenäomaailmale. Pehmel padjal puhkehetke vajunud modelli isik on jäänud anonüümseks ning on sarnaselt kehakumerustele edasi antud vaid teega hägustatud kontuurjoonte ja kerge varjutusega. Lill kuulus Eesti Kunstnike Liitu ning tema teoseid on mitmetes muuseumides ja erakogudes üle maailma.

Jüri Arrak “Kellamees”, 1991

750
Siiditrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 33 x 25,4 cm, raamiga 53,4 x 45 cm. All vasakul: "Kellamees" siiditrükk, II 39/160 All paremal: J. Arrak 91. Kellamängu kõnekat motiivi on Jüri Arrak (1936-2022) kasutanud ka õlimaalis. See mitmetähenduslik helin toimib nii sõnumi edastaja kui oma rahva kokkukutsujana. Nii võib ka taamal paistvaid abstraktseid kujutisi tõlgendada kui kellalööja kutsele järgnevaid inimesi.