Tallinnas sündinud Konstantin Karlsonnile (ka Konstant, Karlson, Carlson), kelle allesjäänud tööd kuuluvad peamiselt kunstimuuseumidesse, pakkusid kodulinna vaated piiritut inspiratsioon. Just siin andis ta maalimis- ja joonistusoskusi ja teadmisi andunult edasi ka oma õpilastele, muuhulgas Nikolai Triigile.
Aukartustäratavalt peenelt maalitud detailid tema loomingus tegid Karlsonnist nõutud kunstniku, kelle meeleolukad maalid kujunesid omamoodi ajaloolisteks jutustusteks. Kunstiteadlane Tiina Abel kirjutab: “Omaaegse “fotoreporterina” olevat ta 1889 Tallinnas jäädvustanud ka ameerika aeronaudi Charles Leroux’ uppumisega lõppenud langevarjuhüppe. Linnapiltide maalijana jätkas Karlsonn 19. sajandi keskpaiga romantilise vaatemaali traditsiooni”. Lisaks on Abel võrrelnud detaile kunstniku teostes vene kunstnike Ivan Aivazovski ja Aleksei Bogoljubovi loominguga, kes mõlemad samuti on Tallinna maalinud. (T. Abel “Kunst Eesti Pangas”, Tallinn 2012)
Võrdlus eeltoodud suurnimedega viitab eelkõige valguskäsitlusele, sest just siin oli Karlsonn meister edasi andma päeva ja öö tundlikke varjundeid. Seejuures olid kunstniku meelispaikadeks Tallinna vaadete kujutamisel Nõmme ja Kadriorg. Nii on käesolevale maalile sarnasest asukohast maalitud ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni kuuluv, 1899. aastal maalitud “Tallinna vaade” – kunstnik on vaid veidi linnale lähemale liikunud ning päikeseloojangu soe punane on käesoleval teosel võimsamalt esil. Sarnase rakursi alt maalitud teost mainib mälestustes ka hilisem Tartu Ülikooli meditsiiniprofessor Albert Valdes: “Joonistust õpetas meile Konstantin Karlson — Tallinna vaadete maalija. Vene keelt rääkis ta vähe, ikka saksa keelt. Kuid ta oli intelligentne mees. /…/ Üldiselt oli Karlson tuntud linnavaadete maalijana, näiteks “Tallinn Russalka poolt”” (Kujutava ja tarbekunsti almanahh Kunst 65/3, 1984, koostaja-toimetaja Sirje Helme).
Võluv Kadriorust maalitud vaade kuulus aastakümneid Austraalia erakogusse ning on nüüd leidnud tee tagasi kodumaale. Ajastutruu rännakuna viib see meid tagasi Tallinnasse aastal 1900, mil rannajoon jookseb veel oma looduslikku rada. Sooja inimlikku mõõdet lisavad kolm promeneerijat, kelle pilgud on suunatud merel ja taevas sündivale looduse imelisele vaatemängule.
Tekst: Katre Palm