E-pood
Kuvatakse 201–300 tulemust 381-st
Mare Vint “Head Uut Aastat”, 1981
Olev Soans “Purjesõidu ajalugu”, 1976-1979
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 57 x 61,8 cm, raamiga 76 x 80 cm.
All vasakul: /söövitus/
All keskel: Olev Soans 1976-79
All paremal: proov
Olev Soans (1925-1995) oli eesti graafik ja pedagoog, kelle loomingus oli oluline koht kultuuriajaloolisel väärtusel. Maakaardid (piltkaardid) oli üks tema lemmikžanre.
Erich Pehap “Daam pokaaliga”
Kunstniku autoritehnika “New Direct Method”. Raamitud.
Mõõdud: km 31,2 x 48 cm, raamiga 59 x 80 cm.
All paremal: E. Pehap
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Ilon Wikland “Haapsalu linn”
MÜÜDUD.
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47,5 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Marje Üksine “Õhtune natüürmort I”, 1988
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 35 x 40 cm, raamiga 60 x 60 cm.
All vasakul: "Õhtune natüürmort I"
All keskel: (värv. lito) 25/30
All paremal: M. Üksine 1988
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine armastab oma teosteis sageli ühendada arhitektuuri igapäevaste esemetega. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasissee ka värvilised, põnevalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Õhtune natüürmort I”.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,5 x 17 cm, raamiga 33 x 29 cm.
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Esko Lepp “Õhtu rannal”, 1968
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 49 cm, raamiga 65 x 79 cm.
All vasakul: "Õhtu rannal" akvatinta 1968 76/100
All paremal: Esko Lepp
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Raul Meel “Conjugatio 27”, 1994
MÜÜDUD.
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 67,5 x 33,5 cm, raamiga 91,5 x 56,5 cm.
Üleval vasakul: CONJUGATIO 27
Üleval paremal: A/P 15/XV
All paremal: Meel 94
Raul Meel (s 1941) on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Tema kontseptuaalsed graafilised sarjad rõhuvad lakooniliste, ent mõjuvate kujunditega edasi antud ideele.
Renaldo Veeber “Noorpaar”, 1964
Eduard Wiiralt “Natüürmort”, 1950
MÜÜDUD.
Metsotinto paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 14,2 x 7,8 cm, raamiga 38,5 x 32 cm.
Üleval paremal plaadil: WIIRALT 1950
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus valmisid tema ikooniliseimad teosed.
Käesoleval natüürmordil saavad ühtviisi tähelepanu nii lopsakad daaliad kui eksootilised puuviljad ning veiniklaas.
Illimar Paul “Käsmu”, 1980
MÜÜDUD.
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Käsmu
All paremal: IPaul 80
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Evald Okas “Raekoda”, 1963
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 36 x 23 cm, raamiga 50 x 32,5 cm.
All vasakul: "Raekoda" Linoollõige 5/10
All paremal: E. Okas 1963
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates.
Ott Kangilaski “Lauluema Miku Ode maja”, 1956
Silvi Liiva “Talveõhtu”, 1993
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17 x 10 cm, raamiga 35,5 x 20,5 cm.
All vasakul: Talveõhtu, ofort 17/30
All paremal: Silvi Liiva 1993
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964
MÜÜDUD
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm.
All vasakul: Monotüüp. , 1964
All paremal: Edgar Valter
All paremal plaadil: EW 64
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Erich Pehap “Kaktus”, 1979
MÜÜDUD.
Cardboard cut. Raamitud.
Mõõdud: km 32 x 25 cm, raamiga 52 x 44,5 cm.
All vasakul: 6/12 CARDBOARD CUT
All paremal: E. Pehap 1979
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Silvi Liiva “Hommik”, 1992
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,5 x 12,5, raamiga 39 x 33 cm.
All vasakul: Hommik. ofort. 6/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Herald Eelma “Õunapuu”, 1981
MÜÜDUD.
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45 x 55,8 cm, raamiga 67 x 74 cm.
All vasakul: "Õunapuu" lito
All paremal: 10/50 HEelma 81.
ERKI 1959. aasta lend tõi eesti kunsti mitmeid tugevaid graafikuid: Peeter Ulas, Heldur Laretei ja Herald Eelma. Viimane esines 1960. aastatel jõulises ekspressiivses laadis linoollõigetega, mida ühendas reljeeftrükiga. 1970. aastate keskpaiku hakkas ta viljelema esialgu hüperrealismi täpsusest mõjutatud joonistust ning, otsides oma joonistuslaadi jaoks sobivamat tehnikat, jõudis alates 1978. aastast lito juurde.
Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930ndad
Eduard Wiiralt “Natüürmort”, 1950
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,7 x 17 cm, raamiga 31,5 x 28 cm.
Plaadil all reas: Rigaud pinx Bossuet WIIRALT 1928
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11 x 7 cm, raamiga 31,5 x 27,5 cm.
All paremal plaadil: E Wiiralt. -28
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 48,5 x 39,5 cm
All vasakul: Vernis mou 1940
Pöördel: Eesti komitee kinnitus
Eduard Wiiralti (1898-1954) Pariisi perioodide vahele mahtunud Maroko periood (1938-1939) andis Wiiraltile uut energiat ning võimaldas luua teoseid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust. Marrakeši end sisse seadnud Wiiraltit võlus linn koheselt ning kuigi ta oli tulnud sooja kliimasse eelkõige tervist parandama, inspireeris eksootiline loodus ja kultuur kunstnikku kohe tööle asuma. Märkimaks selle paiga olulisust meie esigraafiku loomingus, avas kunstniku toonases elukohas Marrakeši vanalinnas, aadressil 61 Rue Ksour Ene Ergma 2010. aastal ka Wiiraltile pühendatud mälestustahvli.
Just sel perioodil ja kohe selle järgselt valmisid mitmed tema tuntud teosed loomadest, loodusest ja inimestest, sh “Berberi poiss”, “Marrakeši linnamüür” ja käesolev “Berberi tüdruk kaameliga”. Harmoonilise täiuslikkuse poole pürgiv teos on kui süntees Wiiralti Maroko muljetest, kuhu ta on kokku kogunud kolm teda seal elades enim kõnetanud teemat: lapsed, loomad ning lõunamaine loodus. Kaamel kui sealse kultuuri tähtsamaid loomi, kõrgub uhkelt suuremõõtmelise teose vasakus ääres (ja teine taamal), andunud silmadega üles vaatav kuuma päikese all kasvanud tütarlaps paremal ning palmid tagataustal. Siinjuures tuleb eraldi mainida Atlase mägesid, mis käesoleval tõmmisel on eriti hästi välja joonistunud.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ning on reprodutseeritud 2015. aastal Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt”, lk 175.
Kuni 2006. aastani kuulus teos Eduard Wiiralti pärandit haldavale Stockholmi Eesti Komiteele.
Eduard Wiiralti illustratsioonid (raamatust Aleksandr Puškini poeem “La Gabrielide“), 1928
MÜÜDUD.
Ofort, vasegravüür paberil. Teosed on raamitud.
Mõõdud: Lm 24,5 x 18 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Komplekt koosneb viiest Eduard Wiiralti gravüürist. Ostuga tuleb kaasa raamat.
Eduard Wiiralt (1898-1954) alustas illustratsioonide teostamisega juba 1917. aastal. Viljakaimateks kujunesid aastad 1923-1925, mil muuhulgas valmis väga mahukas Eduard Tennmanni usuõpetuse õpik.
1925. aasta lõpus Pariisi saabudes sai Wiiralti koostöö kirjastustega alguse tänu ukrainlannast Halina Izdebskale, kellele kunstnik illustreeris tema luulekogu. 1928. aastal telliti kunstnikult illustratsioonid luuletaja Aleksander Puškini poeemile "La Gabrielide" (kogutiraažiga 325, sh 25 neist jaapani paberil). 1821. aastal loodud jumalavallatut kirjateost oli levitatud Venemaal vaid käsikirjaliselt ja osadena, sest kartes kiriku raevu, varjas Puškin oma autorlust. Täisversioonis anti poeem välja Londonis 1866. aastal ning nüüd, 1928. aastal prantsuskeelsena Pariisis.
Sellest tööst millest kujunes üks tuntumaid kunstniku raamatuillustratsioone. Kokku valmisid kuus ofordis ja vasegravüüris teost, sh raamatu frontispissina kasutatud Puškini portree. Üks illustratsioonidest ületas aga tolle aja mõistes usulise kombekuse piirid ja nii jäi lõppversiooni viis teost.
Mall Nukke “Suur Laine”, 2025
Õlimaal, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: 110 x 180 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud teos ühendab klassikalise õlimaali ning kollaažtehnika. Inspireeritud jaapani kuulsaimast kunstnikust Hokusaist, maalib Nukke oma versiooni suurest lainest ning peidab selle piirile vaevuaimatava Tallinna panoraami ning merelaintesse rahakupüürid. Hingematvalt kaunis päikesekuma toob aga mõtted tagasi loodusele endale ning selle mõõtmatule ilule.
Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941
Guašš kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm
All paremal: A. Jegorov / 41
NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri).
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.
Eduard Wiiralt “Figuraalne kompositsioon Madonnaga”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 15,8 cm, raamiga 56,5 x 44 cm.
All paremal plaadil: EW MCMXX
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist "Eduard Wiiralt MCMXX"
Ado Lill “Näod”, 1991
MÜÜDUD.
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm
All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap “Värviline veski”, 1979
Reljeeftrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm.
All vasakul: 9/12 Relief print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
"Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.
Malle Leis “Sandra. Suvepäev”, 1982
MÜÜDUD.
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõt: d= 52 cm
All keskel: Sandra. Suvepäev. 3/30 serigraafia M. Leis 1982.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingus on autobiograafilistel motiividel oluline koht. Serigraafiatehnikas teosel “Sandra. Suvepäev” kujutab Leis oma tütart kompositsioonielementide keskel, mis annavad teosele usuliselt allegoorilise tähenduse. Meie ees on eriti katoliku maade barokikunstis levinud stseeni “Madonna lillepärjas/puuviljapärjas” vaba interpretatsioon, mille sõnumit rõhutavad omakorda pooleks lõigatud granaatõunad ja viinamarjakobarad. Teosest õhkuv allegoorilisus on emalikkuse ülistus.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ja oli eksponeeritud 2009. aastal Kumu näitusel “Lapsed ja lilled, inimene ja loodus: Malle Leisi ja Illimar Paul siiditrükid 1970.–1980. aastatest”.
Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 39 cm, raamiga 57 x 63 cm.
All vasakul: Monotüüpia - 62. III
All paremal: GRaud.
Pallase 1934. aastal lõpetanud Gustav Raud (1902-1968) armastas lisaks portreede ja maastike maalimisele ka natüürmorte. Siinjuures olid puuviljad ta erilised lemmikud - nagu ka käesoleval teosel.
Kunstnikule oli oluline ka esemete ja nende värvide omavaheline kooskõla. “Natüürmordil teetassi ja kahe sidruniga” loovad õdusa koosluse tee kuumust rõhutav punane tass, sellele värskust lisavad säravad puuviljad ning neile tasakaaluka maheduse andev sinakas taust.
Edgar Valter “Kelgutaja”,1963
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.
Aleksander Mildeberg “Koer ja kaks kassi”, 1962
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 23,5 cm, raamiga 39 x 42,5 cm.
All paremal: AMildeberg 1962
Nikolai Triigi ja Roman Nymani käe all õppinud Aleksander Mildeberg (1902-1977) armastas oma loomingus kujutada peamiselt maastikke ja linnavaateid. Käesolev teos kahest kassist ja neid põnevusega uurivalt koeralt on värskendav kõrvalepõige koduselt sooja loomademaailma.
Tõnis Vint “Lilleaed”, 1985
Silvi Liiva “Tuules”, 1984
MÜÜDUD.
Ofort paberil.
Mõõdud: plm 46 x 60,5 cm.
All vasakul: Tuules. ofort.
All paremal: Silvi Liiva 1984
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Tuulest kantud õrnad naisolevused mõjuvad kui kerged rohukõrred paindudes iili kandval jõul kord vasemale, kord paremale. Tundlikkust rõhutab liivalikult mõjuv läbitöötamata taust.
Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988
Nikolai Kummits “Tallinn”, 1944
MÜÜDUD.
Monotüüpia, hall riie. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 18,5 cm, raamiga 50 x 48,5 cm.
All vasakul: N. Kummits.1944.
All paremal: "Tallinn"
Tartus sündinud ja kasvanud Nikolai Kummits (1897 – 1944) lõpetas Pallase Ado Vabbe käe all 1929. aastal. Erinevalt teistest tolleaegsetest kunstnikest ei jõudnud Kummits omaaegsetesse kunstimaailma keskustesse ning nii kujunes tal ainulaadne, just talle iseloomulik stiil, mis võlus vaatajat oma eriliselt hajutatud valgusega.
Tema varasemad tuntud monotüüpiad pärinevad juba aastast 1930. 1943. aasta kevadel arreteeriti Kummits Saksa võimude poolt, kuid isegi vangis olles jätkas kunstnik oma loominguga tegelemist. Kunst oli see, mis päästis ta näljast, sest just leiva vastu vahetamiseks tegi Kummits monotüüpiaid, enamasti hallile riidele (kunstniku biograafi Linda Alekõrre järgi riidele, millele oli õhuke paber peale liimitud, vt. L. Alekõrs, Nikolai Kummits 1897-1944, Tln. 1966, lk. 55). Monotüüpia, mis kujutab vaadet Olevistele ja Suurele Rannaväravale Mere puiesteelt, on koloriidilt ja käsitluslaadilt Kummitsale vägagi iseloomulik ning maalitud vahetult enne Kummitsa lahkumist meie seast Tallinnas Patarei vanglas aprillis 1944. Tõenäoliselt on tegu Kummitsa ühe viimase teosega.
Ado Lill “Kujutlus”, 1987
MÜÜDUD.
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 19 x 12 cm
All: "Kujutlus" ofort, akvatinta 12/21 ALill 87.
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Priit Pärn “1:1”, 1986
Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986
Priit Pärn “Saar”, 1988
Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979
MÜÜDUD.
Reljeeftrükk paberil.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm.
All vasakul: 2/4 Relieef print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".
Evi Tihemets “Estonia”, 1981
MÜÜDUD.
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,5 x 22,5 cm, raamiga 41 x 36,8 cm
All vasakul: ´Estonia 75´ (pehmelakk)
All paremal: E. Tihemets 81.a.
Teos vajab puhastust.
Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. “Estonia” räägib etendusest pealinna ooperimajas. Meisterlikult kujutab ta rambivalguses kümblevaid näitlejaid ning lava ees musitseerivaid pillimehi.
Arno Arrak “Storming”, 2004
MÜÜDUD
Akvarell, monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 43 x 61 cm, raamiga 53 x 73 cm.
All vasakul: Storming. All paremal AArrak 04
Maailmakodanik, nüüdseks peale edukat karjääri USAs taas Eestisse tagasi jõudnud Arno Arrak liigub sarnaselt isale Jüri Arrakule oma loomingus mööda filosoofilisi radu. Tema unenäoliselt kaunid loodusmaastikud tõmbavad vaataja hüpnotiseerivalt endasse, pilk kaob pehmelt maad vallutavasse udupilve, aeg justkui seisatuks. See on rännak iseenda sügavaimatesse hingesoppidesse ja unistuste maagilisse maailma.
Jüri Arrak “Tornid”, 1991
MÜÜDUD.
Litograafia paberil.
Mõõdud: km 31 x 41 cm.
All vasakul: "Tornid" lito 23/100
All paremal: J. Arrak 91.
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Jüri Arrak (1936-2022) kuulus legendaarsesse ANK64 rühmitusse, mille moodustanud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara. Lisaks Arrakule kuulusid sinna Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm.
Teosel “Tornid” kohtume Arrakule iseloomulike maividega, kes on peitunud vanalinna teravatipulisi torne meenutavatesse ehitistesse. Inimene tundub omavat ülevaadet kõigest, ent maa tõelised valitsejad peituvad sügaval maa sees… Tuleb vaid otsida üles nende kõikenägevad silmad.
Evald Okas “Tallinn Toompea”, 1956
MÜÜDUD.
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 33 cm, raamiga 44,5 x 55 cm.
All vasakul: Tallinn Toompea
All paremal: EOkas 956
Plaadil all paremal: EOkas 956
Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas (1915-2011) armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates. Nii jõudis 2005. aastal Toompea lossi kunstisaali ka tema enda isikunäitus.
Käesolev akvatinta võlub valguskäsitluse poolest, kus esiplaanil oleva koheva lumevälja heledus loob efektse kontrasti taamal paistva Toompeaga.
Heino Kersna “Savan I”, 1974
MÜÜDUD.
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm.
All: 1/15 Heino Kersna 1974.a.
Plaadi all vasakul: Savan I
Plaadil all paremal: HK 74.
Pöördel pliiatsiga: "Savan I"
Heino Kersna (1922-2007) oli tuntud raamatugraafik ja kirjakunstnik. 1937. aastal asus ta õppima Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda. 1943 lõpetas Kersna Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna.
Tema meisterlikkust väljendab ka käesolev, kunstniku pärandkogust pärinev teos.
Heino Kersna “Savan II”, 1974
MÜÜDUD.
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm.
All: 1/15 Heino Kersna 1974.a.
Plaadi all vasakul: Savan II
Plaadil all paremal: HK 74.
Pöördel pliiatsiga: "Savan II"
Heino Kersna (1922-2007) oli tuntud raamatugraafik ja kirjakunstnik. 1937. aastal asus ta õppima Riigi Kunsttööstuskooli litograafia- ja tsinkograafia osakonda. 1943 lõpetas Kersna Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli ning 1949 Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi kunstnik-graafikuna.
Tema meisterlikkust väljendab ka käesolev, kunstniku pärandkogust pärinev teos.
Tõnis Vint “Kirja toomine”, 1985
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 24 x 22 cm.
All vasakul: "Kirja toomine" kõrgtrükk 54/85
All paremal: / TÕNIS VINT 1985
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Vint (1942 – 2019) oli tunnustatud eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu liige ning paljude tulevaste kunstnike inspireerija. Alates 1963. aastast osales Vint arvukatel näitustel nii kohalikul kui rahvusvahelistel tasandil ning mängis aktiivset rolli siinse kunstielu edendajana. “Kirja toomises” on Vint tausta organiseerimiseks kasutanud ruudusüsteemi, millele ehitanud sümboleid täis süžee. Esialgu juhuslikult paigutatuna tunduvad esemed ja märgid loovad aga selge esteetilise korra, mis räägib sümbolite keeles sõnumite edastamisest ehk kirja toomisest.
Jüri Arrak “Elu fragment I”, 1980
Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961
MÜÜDUD.
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 34,5 x 37 cm.
All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. "Hiiu rannatalud" räägib loo Hiiumaa rannikuelust.
Ilon Wikland “Imedemaa”
MÜÜDUD.
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: 39,7 x 50 cm, raamiga 55x 62 cm.
All vasakul: 102/360
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.
Herald Eelma “Tallinna vanalinn”, 1965
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Teos on raamitud, kuid ilma klaasita. Saame soovi korral aidata seda organiseerida.
Mõõdud: km 43,5 x 34,5 cm, raamiga 55 x 61 cm.
All vasakul: "Vana Tallinn" linool
All paremal: H. Eelma 65.
1960. aastatel kiirelt eesti graafika juhtgruppi liikunud Herald Eelma (s 1934) meelistehnikaks kujunes linoollõige, mida ta käsitles ühtaegu ekspressiivselt ja dekoratiivselt. Tema toonased teosed on täis optimismi ja helgust, samas mehelikku tugevust.
Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Priit Pärn “17.30”, 1988
Silvi Liiva “Helin”, 1992
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,2 x 12, raamiga 39 x 32,5 cm.
All vasakul: Helin. ofort. 11/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Ott Kangilaski “Vana pedajas Harglas”, 1959
MÜÜDUD.
Kuivnõel paberil.
Teos on ümbritsetud paspartuu ja klaasiga, soovi korral nõustame ka raami valikul.
Mõõdud: km 29,7 x 38,8 cm.
All vasakul: "Vana pedajas Harglas" Kuivnõel 24/30
All paremal: Ott Kangilaski 1959
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Eduard Wiiralt “Eide portree”, 1918
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 21.4 x 13 cm, raamiga 52 x 46 cm.
All paremal: EViiralt V 918
“Eide portree” valmis Eduard Wiiraltil kunstiõpingute ajal, ent juba on tunda huvi inimese olemuse edasi andmise vastu ning loomulikult virtuooslik joonistusoskus. Tundlikult on ta kujutanud eide kortsus nägu ning tõstetud kulmukaart. Naise pilk vaatab mõtlikult kaugusse, meenutamaks nooruspõlve.
Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”
Ilon Wikland “Saabumine Dalarösse”
MÜÜDUD
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 36,5 x 49 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi. Just Dalarö oli see linn, kuhu väike tüdruk esmakordselt uuel kodumaal jõudis ja nii on tegu autobiograafilise teosega.
Ilon Wikland “Minu kodulinn Haapsalu”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 38 x 52,5 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Maret Kernumees “Vanapaganad mõtlevad”, 1968
Linoollõige paberil. Raamimata.
Mõõdud: km 22,5 x 36 cm.
All vasakul: Vanapaganad mõtlevad. Linool. 1968. 197/200
All paremal: MKernumees
Maret Kernumees (1934-1997) oli hariduselt raamatugraafik ning seetõttu on tema teosed enamasti jutustusliku iseloomuga. Nii ka linoollõikel "Vanapaganad mõtlevad", kus kolme tihedalt täis joonistatud figuuri taust on jäetud kõnekalt tühjaks representeerides mõtte vaba lendu.
Teos vajab restaureerimist.
Evi Tihemets “Harilaid”, 1969
Esko Lepp “Hiiumaa rand”, 1955
MÜÜDUD.
Akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 23,7 x 30,5 cm.
All vasakul: "Hiiumaa rand" akvatinta 1955.
All paremal: Esko Lepp
Pöördel: H. Halliste'le mäletuseks Esko Lepp 25 XI 55
Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977) õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Töö kuulus Herman Hallistele, tunnustatud skulptorile ja kunstikogujale, kelle ateljees toimus põleng. Käesolev teos õnnestus sellest päästa, ent äärtes on aja märgina näha kuumusest tekkinud jälgi.
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Esko Lepp “Jahid Pirita jõel”, 1955
Akvatinta paberil. Müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: plm 20,8 x 15,7 cm.
All vasakul: "Jahid Pirita jõel" akvatinta 1955.
All paremal: Esko Lepp
Pöördel: H. Halliste'le mäletuseks Esko Lepp Tallinn, 25 XI 55
Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977) õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Käesolev tõmmis kuulus Herman Hallistele, tunnustatud skulptorile ja kunstikogujale, kelle ateljees toimus põleng. "Jahid Pirita jõel" õnnestus sellest päästa, ent äärtes on aja märgina näha kuumusest tekkinud jälgi.
Tõnis Vint “Kevadhääl”, 1987
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: Plm 30 x 30 cm.
All vasakul: "Kevadhääl" kõrgtrükk 68/85
All paremal: / TÕNIS VINT 1987
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Kunsti mõtestaja ja õppejõud Tõnis Vint (1942-2019) on olnud üks mõjukamaid graafikuid eesti kunstis. Kunstirühmituse ANK´64 kaasasutaja ning erinevaid loomeinimesi koondava rühmituse Studio 22 looja jättis oma õpetuste ning filosoofiaga kustumatu jälje lugematul arvul tulevastele kunstnikele nii Eestist kui mujalt.
Vindi 1980. aastate graafikas ja joonistuses kohtame sageli haldjalikke olendeid geometriseeritud taustal. Stiliseeritud bandaažides, vaid osaliselt kaetud figuuridest õhkub oma õrnusest hoolimata eneseteadlikkust ja tarkust. Need on tüüpilised transavangardismi näited, mida iseloomustab müstiline alatoon.
Tõnis Vint “Kuukristall”, 1987
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: Km 30 x 30 cm
All vasakul: "Kuukristall" kõrgtrükk 74/85
All paremal: TÕNIS VINT 1987
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Vindi (1942-2019) õpetused ja käsitluslaad on tugevalt mõjutanud eesti kunstimaastikku. Ta on viinud kaasaegse kunsti ühte aastasadu ja -tuhandeid kestnud kultuuritraditsioonide, ornamentika ning Idamaade esteetika ja filosoofiaga.
Pärast hüperrealismi mõju 1970-ndatel puudutas sellele järgneva kümnendi eesti kunsti transavangardi puhang oma müüdilembuse, müstilisuse ja manerismiga. See ei läinud mööda ka Tõnis Vindist, kelle teoses „Kuukristall“ mõjub kuuga suhtlev haldjas otsekui ebamaine astraalkeha. Sumedalt pehme musta flirt kristallselge kuusirbiga kannab endas unenäomaailma viirastuslikku pitserit. See on kerguse, vabaduse ja kaaluta oleku maailm, millest tagasi reaalsusse on vaid üks samm.
Hugo Mitt “Kajakaparv”, 1991
Pehmelakk paberil.
Mõõdud: plm 25,5 x 47,5 cm.
All vasakul: "Kajakaparv"
All keskel: /pehmelakk AT/
All paremal: H. Mitt 91.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Hugo Miti (1926-1998) maastikuvaated võluvad oma romantilise lähenemisega. Kunstnikul oli justkui eriline anne leida vaatenurk, kus motiiv mõjuks rikkaliku ning muinasjutulisena – just sellisena nagu Mitt Eestimaad oma kergelt idealiseerivas vaates nägi.
Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm.
All vasakul: "Utria rand" (ofort)
All paremal: Ott Kangilaski 1948
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid. Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.
Marje Taska “Mütoloogiline maastik I”, 1986
Mare Vint “Linnupesa”, 1973
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28,5 x 28 cm, raamiga 62 x 60 cm.
All vasakul: "Linnupesa", lito
All paremal: MVint '73
Muna kui elu alguse sümbol on koos seda ümbritseva kaitsva pesaga Mare Vindi teose keskne element. Põnev on jälgida hõredamalt ja laiema joonega vormistatud okste kontrasti filigraanse, udupeene pesamaterjaliga, mis kaugemalt vaadates tundub kui samet, lähedalt aga justkui maavillasest lõngast kootud müts. Vindile omaselt näeme teose ülemises osas selget puhast pinda ning kutsuvat, igatsuslikku silmapiiri.
Mare Vint “Käik maa alla”, 1978
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 35,5 x 35 cm, raamiga 62 x 60,5 cm.
All vasakul: "Käik maa alla" lito 33/50
All paremal: MVint '78
Graafik Mare Vindi oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, aiad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära tõi eesti kunstiväljale õrnad ja poeetilised ideaalmaastikud. Oma kindla rütmiga, kontuuridega eraldatud kujutised, mida ta jooni ning täpikesi kasutades lõi, kulmineerusid visuaalselt pehmeis, kuid sõnumi poolest kõlavais lehtedes. Aja jooksul muutus tema looming järjest minimalistlikumaks, ühtlasi klassitsiseerivamaks.
Hugo Mitt “Võiküla”, 1979
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,5 x 46,5 cm, raamiga 36,5 x 62 cm.
All vasakul: "Võiküla"
All keskel: (pehmelakk 20/50)
All paremal: H. Mitt 79.
Hugo Mitt (1926-1998) oli armunud hingega arhitektuuri, olgu need ajaloolised Tallinna vanalinna müürid või arhailised taluhooned Saaremaal. Teosel "Võiküla" on ta jutustanud loo Muhu saarel asuva romantilise rannaküla tegemistest, selle tuultes sahisevatest põlispuudest, hoolega esiisade laotud kiviaedadest ning põnevaid lugusid täis talumajadest.
Ilon Wikland “Unedemaa”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 49 cm,55 x 62 cm. raamiga
All vasakul: 73/360
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.
Priit Pärn “Ühine üritus”, 1988
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,8 x 13,6 cm, raamiga 33,6 x 31,6 cm.
All vasakul: "Ühine üritus" Ofort, akvatinta 8/70
All paremal: PÄRN 88
Eesti animakunsti üks tähtsamaid nimesid, Priit Pärn (s. 1946), on ka andekas graafik, kelle humoorikad teosed on ajendatud igapäevastest stseenidest. Terava satiirikuna oskab ta neis leida põnevaid lähenemisnurki, mis vaataja muigama panevad. Tema tuntumate joonisfilmide hulka kuuluvad nii “Kilplased” kui “Eine murul”.
Henno Arrak “Akt draperiiga”, 1969
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 30,5 cm, raamitud 44,5 x 47,5 cm.
All vasakul: Akt draperiiga 86/100
All paremal: HArrak 1969
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Jüri Arrak “Kellamees”, 1991
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 33 x 25,4 cm, raamiga 53,4 x 45 cm.
All vasakul: "Kellamees" siiditrükk, II 39/160
All paremal: J. Arrak 91.
Kellamängu kõnekat motiivi on Jüri Arrak (1936-2022) kasutanud ka õlimaalis. See mitmetähenduslik helin toimib nii sõnumi edastaja kui oma rahva kokkukutsujana. Nii võib ka taamal paistvaid abstraktseid kujutisi tõlgendada kui kellalööja kutsele järgnevaid inimesi.
Mare Vint “Metsluiged”, 1978
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 56 x 17 cm, raamiga 62,5 x 60,5 cm.
All vasakul: "Metsluiged" lito 15/30
All paremal: MVint '78
Mare Vindi poeetiline käekiri võlub oma peene joone ning minimalistliku esteetikaga. Tema oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, metsatukad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära on toonud eesti kunstiväljale õrnad ideaalmaastikud, mida käesolevas töös ilmestavad majesteetlikud luiged.
Maara Vint “Lillede keskel”, 1984
Kõrgtrükk. Raamitud.
Mõõdud: Plm 23,5 x 21,5 cm, raamiga 51 x 47,5 cm.
All vasakul: "Lillede keskel" kõrgtrükk 45/65
All paremal: Maara Vint 1984
Legendaarsesse Vintide suguvõsasse kuuluva, Tõnis ja Toomas Vindi õe Maara Vindi (s 1955) loominguline käekiri on rafineeritult eristuv. Tema muinasjutulik-fantastilised süžeed ja stiil on naiselikud, kuid julged.
Jüri Arrak “Kadrioru tiik”, 1969
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: ava 18 x 26,5 cm, paspartuuümbrisega 31 x 38,5 cm.
All vasakul: "Kadrioru tiik" linool
All paremal: J. Arrak 69.
Jüri Arraku (1936-2022) puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Ka ise Kadriorus elanud kunstnik on siinses teoses kujutanud endale armsaks saanud parki.
Silvi Liiva “Lilleväli”, 2006
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 14,5 cm, raamiga 32 x 27 cm.
All vasakul: Lilleväli. ofort 14/50
All paremal: Silvi Liiva 2006
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Jüri Arrak “Vaade Pedajamäelt”, 1965
Jüri Arrak “Tallinn”, 1969
MÜÜDUD
Gravüür paberil. Paspartuuümbrisega.
Plm: 16,5 x 21,5 cm.
All vasakul: "Tallinn", gravüür
All paremal: J.Arrak 69.
1960. aastail valmisid Jüri Arrakul mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Teda võlusid vanalinna majade ajalooline atmosfäär ning salapära. Kunstnik-filosoofile omaselt on ta loonud korrastatud keskkonna, mida palistavad pilvesiilud ning ümaraks stiliseeritud puud.
Enno Hallek “Maailm”, u 1960-1970-ndad
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 53,5 x 51,5 cm.
All vasakul: A.E. 5/10 Maailm
All paremal: Enno Hallek
Skandinaavia ja Eesti popkunsti elav klassik Enno Hallek kandis ka oma graafikasse üle tema maalidelt ja reljeefidest tuttavad motiivid, samuti talle ainuomase ereda ja rõõmsavärvilise paleti.
Südame kujund, lilled ja lind kannavad selles suurepärases töös kunstniku elujaatavat sõnumit, kokkukuuluvust universumiga ja ja igavese armastuse tähendust. “Maailma” autoritõmmises on hoomata ka 1960. aastate hipiajastu esteetikat ja “Make love not war” ideoloogiat.
2011 võitis Hallek Kristjan Raua preemia ning 2020. aastal Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna. Siiani korraldab hetkel Rootsis elav kunstnik aktiivselt näituseid.
Evald Okas “Laulupidu 100″, 1969
Linoollõige, paber. Raamitud.
Mõõdud plm 18 x 14 cm. Raamiga 44,5 x 39 cm.
All vasakul: Pidu hakkab...
All paremal: EOkas 969
100. juubelilaulupeo tähistamiseks loodud rikkalik söövitustehnikas teos annab au eesti laulupidude traditsioonile. Teoses on selgelt äratuntav Evald Okasele omased (1915-2011) hoogsus ja emotsionaalsus – samad tunded, mida on tundnud ka iga laulupeol osaleja.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Reti Saks “Maa ja ilm”, 2006
MÜÜDUD
Sügavtrükk. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 18 cm. Raamiga 36 x 29 cm.
All vasakul: Maa ja ilm. sügavtrükk 12/50
All paremal: Reti 2006
Reti Saks (s 1960) on lõpetanud ERKI graafikuna ning kuulub 1991. aastast alates Eesti Kunstnike Liitu. Arvukalt auhinnatud kunstniku loomingu keskmes on õrn, eksistentsiaal-mütoloogiline naine, keda ta asetab erinevatesse elulistesse situatsioonidesse, käesoleval teosel peeglisse vaatama. Ometigi ei näe me seal tema enda peegeldust, vaid mõtlikku ja armastavat emakuju, kes sümboliseerib maailma algust.
Evald Okas “Mõttes”, 1974
MÜÜDUD
Litograafia. Raamitud.
Teose mõõdud ilma raamita: 45,5 x 68 cm.
Aktimeister Evald Okase (1915 – 2011) nüansirikkad litod võluvad joonistuse kergusega. Teoses „Mõtted“ on kunstnik suutnud modelli jaoks tekitada sooja ning mõnusa atmosfääri, kus kaunis naine unustab argimured ning unistavalt fantaasiamaailma vajub. Kontrastiks sähvivate sädemete ning metsiku lillekompositsiooniga taustale on peategelase kehakumerused edasi antud selgete, väheste joontega rõhutamaks veelgi naise naturaalset ilu. Müstilise looriga on kunstnik katnud vaid modelli näo, lisades mõtteile sügavust ning salapära. Juba geenides loomingulisuse kaasa saanud Okase akt on hea näide tema elurõõmust pakatavast graafikast.
Enno Ootsing “Horisontaal ja vertikaal”, 1972
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
Virge Jõekalda “Minu aed I”, 2001/2004
Eduard Wiiralt “Lamav akt kanepiriidel”, 1933
MÜÜDUD
Pöördel Rootsi komitee kinnitus.
Mõõdud: plm 20,1 cm x 26,2 cm
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Eduard Wiiralti (1989-1954) üleminekuperioodil, kus tormakas ja fantaasiarikas pahede kujutamise ajastu astub sammu rahulikuma, harmoonilisema elu poole, valmisid teosed, mil kandsid endas jooni mõlemast ajast. Nõnda leiame teosel "Lamav akt kanepiriidel" nii koreda koega kotiriide kui õrnade joontega naisolevuse, mis üksteise vastandlikkust komplementeerivad. Ühelt poolt vaikselt lamav poos, teisalt meelad mõtted ja kutsuv pilk annavad aimu Wiiralti enda uutest otsingutest.
Henno Arrak “Hommik äärelinna toidubaaris”, 1963
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: Plm 40 x 35 cm.
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
„Hommik äärelinna toidubaaris“ on tema meeleolukamaid varaseid töid, mis oma humoorikuses meenutab elavalt 1920. aastate uusasjalikkust, aga haakub ka Richard Kaljo žanriliste gravüüridega. Teos viib meid otse 1960-ndate aastate argipäeva, mil leti taga nobedalt toimetav Leili külastajaile koos hommikukohviga põnevamaid linnauudiseid serveerib. Kaalud on sätitud, püsiklientidele ennelõunane õlu kruusi kallatud ning naabrimaja kõuts lastelt viineritükke noolimas. Arrak on põnevate lugudega täitnud teose iga nurga, andes meisterlikult edasi äärelinna lokaali pidevalt sumiseva mesilaspesa olemuse. Teos on reprodutseeritud 1966. aasta „Kunsti“ kolmandas numbris.
Jaan Grünberg “Maastik teega”, 1940-42
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud. Signatuur all paremal.
Mõõdud: 45 x 62 cm, koos raamiga 85,5 x 68,5 cm.
Eduard Wiiralti lähedane sõber, pallaslane Jaan Grünberg (1889-1969) elas pikki aastaid Prantsusmaal. Teise maailmasõja algul Eestisse naasnud Grünberg astus siin Kujutavate Kunstnike Keskühingusse. Tema loomingut mõjutas sügavalt prantsuse hilisimpressionistlik maalikunst, mille kese oli värvil. Sama mõju on jälgitav tema 1930. aastate lõpus ja 1940. algul loodud monotüüpiate puhul, millega Grünberg on läinud eesti graafika ajalukku.
Lähtudes Eha Ratniku iseloomustusest kunstniku käekirjast 1979. aastal Tartus toimunud isikunäituse kataloogis, võime teose "Maastik teega" paigutada just 1940. algusaastatesse, mil värvikiht oli nii tihe, et aluspind selle all vaid vaevalt tajutavaks muutus.
Silvi Liiva “Ootel”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,8 x 18 cm, raamiga 36 x 28,5 cm.
All vasakul: Ootel. ofort. 11/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Liiva üks meelistehnikaid on olnud ofort, mis oma pehmusega võimaldab tundevarjundeid eriti hästi esile tuua. Sageli kehastavad neid tema loomingus haldjataolised naiskujud, keda kunstnik kujutab nii sürreaalsemates kui igapäevasemates situatsioonides. Teos "Ootel" annab meisterlikult edasi seda veidi hirmutavat, aga samas ootusärevat emotsiooni, mida igasugune uue saabumine endas kätkeb.
Silvi Liiva “Igatsus”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 17,8 cm, raamiga 38 x 28,5 cm.
All vasakul: Igatsus. ofort. 13/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Oma õrna, subliimse kujutlusviisiga tuntuks saanud Silvi Liiva on pälvinud mitmel korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema haldjaid meenutavad õrnad naised jutustavad alati lugusid, mis sageli on seotud ootuste ja igatsusega.
Silvi Liiva “Kesköö”, 1994
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15 x 14,5 cm, raamiga 36 x 21,8 cm.
All vasakul: Kesköö. ofort. 2/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Kesköö on mütoloogias sageli tähistanud maagia sündimise aega ning nii on ka Liiva teosel "Kesköö" teosele tabatud just millegi suure ja vägeva algus.
Gustav Raud “Natüürmort saabastega”, 1959
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud.
Mõõdud: Plm 32 x 39,5 cm, raamiga 50 x 56,1 cm.
Pallase 1934. aastal lõpetanud Gustav Raud (1902-1968) viitab käesolevas teoses Vincent van Goghi kuulsale saapapaarile. See sisaldab mitmeid tähenduskihte nii toonasest ühiskonnast, alati valmis olemisest kuhugi minna kui kunstnikuks olemisest üldisemalt.
Eduard Wiiralt “Seltskond”, 1928
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 26,1 x 31,5 cm, raamiga 58 x 63 cm.
Pöördel: Rootsi komitee kinnitus
Eduard Wiiralti (1898-1954) tormilisemal ning säravamal loomeperioodil valminud „Seltskond“ on teos, mis ideelt ja teostuselt kujutas sissejuhatust tema üheks ikoonilisemaks teoseks kujunenud „Põrgule“. Teose juurte juurde tagasitulek, ümbermõtestamine oli Wiiraltile üsna loomuomane ning kõneleb tema põhjalikust loojanatuurist. Nii on toona Pariisis resideerunud Wiiralt sellele tööle andnud erinevaid prantsuskeelseid nimesid: “Les clochards”, “Delirium tremens”, kuid lõpuks pidama jäänud eestikeelse “Seltskonna” juurde.
Teos iseloomustab hästi tema „tormi ja tungi“ perioodi, mil Wiiralti looming sisaldas rohkelt mänge meeleliste pahede ümber. Plangu varju kogunenud tüübid moodustavad sarkastilis-nägemusliku läbilõike ühiskonnast, mille joobumusest on haaratud ka plangu küljes rippuv kass.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse ning on reprodutseeritud Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt“, lk 100 (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn 2015).
Eduard Wiiralt “Istuv daam”, 1941
Metsotinto paberil. Pöördel Rootsi komitee kinnitus.
Mõõdud: plm 50 x 32,5 cm. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt (1898-1954) lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naasis kunstnik Eestisse, kus valmis ka käesolev teos “Istuv daam”. Teosel olevat modelli on Wiiralt ennegi kasutanud ja kujutanud teda erinevatelt külgedelt. Lisaks uhkele ja eneseteadlikule hoiakule on tähelepanu keskmes ka viimse detailini viimistletud käed.
Edgar Valter “Lapsed hommikus”, 1964
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 36,5 x 24,5 cm, raamiga 57 x 42 cm.
All vasakul: Lapsed hommikus, monotüüp. 1964
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Ka Valteri loomingus on lapsed korduv motiiv ning väga sageli räägivad need teosed unistamisest, lootustest ja õhkamisest millegi uue ja suure poole, nii ka käesoleval teosel.
Marje Üksine “Õhtune natüürmort IV”, 1990
MÜÜDUD
Värviline litograafia, paber. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm.
All vasakul: Õhtune natüürmort IV All keskel: 26/30 All paremal: M. Üksine 1990.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine armastab oma teosteis sageli ühendada arhitektuuri igapäevaste esemetega. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasissee ka värvilised, põnevalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Õhtune natüürmort IV”.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.