E-pood
Kuvatakse 101–200 tulemust 479-st
Ivar Kaasik “Karikakrad Dückeriga”, 2010
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Hype III”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 60 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Impudens (James Dean)”, 2006
Õli lõuendil.
Mõõdud: 195 x 160 cm.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Impiorum flatrum”, 2008
Õli lõuendil.
Mõõdud: 200 x 200 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Teekond tippu”, 2018
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Hilda Mikkelsaar “Natüürmort puuviljadega”, u 1960
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,3 x 60,5 cm, raamiga 66 x 76 cm.
All paremal: HMikkelsaar
Hilda Mikkelsaar õppis aastail 1926-30 Pallases Nikolai Triigi käe all ning sai joonistusõpetaja kutse, kellena asus kohe ka Tallinnas tööle. 1944. aasta suure põgenemise ajal lahkus Eestist ka Mikkelsaar ning elas aastast 1949 Kanadas, kus võttis aktiivselt osa sealsest eesti kunstielust.
Tagasi kodumaale jõudis tema looming alles uue vabariigi ajal ajal ning selle olulisemaks teepostiks oli 1996. aastal näitus Adamson-Ericu Muuseumis, kus tutvustati tema ning ta tütre, tuntud graafiku Ruth Tulvingu teoseid.
Rein Tammik “Jalutajad”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 19,5 x 41 cm, raamiga 27 x 49,5 cm.
All paremal: Tammik
Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. Tehniliselt täiuseni viimistletud meisterlikud teosed on tema üks firmamärke.
Voldemar Kangro-Pool “Ännijärv, Aegviidu”, 1930
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 35,5 x 50 cm.
All paremal: Vold. KangroPool. 1930
Pöördel: Aegviidu 1930 Ännijärv
Kunstnik Voldemar Kangro-Pool (1889-1943) oli tuntud kirjandus- ja kunstikriitiku Rasmus Kangro-Pooli vend. Ta õppis enne Esimest maailmasõda kunsti Kristjan Raua stuudios, seejärel Münchenis ja Pariisis.
1910.-1920. aastatel tunti teda peamiselt karakteriküllaste portreede ja sümbolistlike, erootilisi ja apokalüptilisi teemasid käsitlevate joonistuste poolest. End 1930ndatel, mil kunsti üldine areng liikus traditsioonilisema poole, pöördus sinna ka Kangro-Pool. “Helesinise järve ääres” presenteerib kunstniku üht võluvaimat külge maastikumaalis – vee erilist kumavust. Väga sageli maalib ta selle ühte tooni taevaga ja nii ka siin, kus nende kahe vahele tõmbab selge joone vaid teisel pool järve paistev metsaviirg.
Johannes Uiga “Akt”, 1950ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 73 x 64,5 cm, raamiga 84 x 75,5 cm.
Raamil plaadil: Johannes Uiga 1918-1998 Akt 1950ndad
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis.
Linda Kits-Mägi “Matkajad”, 1960ndad-70ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 48 cm
Pöördel: Linda Kits-Mägi “Matkajad” ning kavatseva maali suurus: 82 x 120
Matkajate ja suvitajate teema ilmus Linda Kits-Mägi (1916-1990) loomingusse 1960ndatel (vt ka “Rongile”, 1964, EKM). Looduskaunis Valgemetsas suvitades puutus ta Lõuna-Eestisse sõitnud puhkajatega sageli kokku ja nii inspireeris see kavandama suurt, 82 x 120 cm maali, mille ette valmistamisel valmis ka käesolev teos.
Kunstnikule omases temperamentselt sähvivas maalilaadis annab ta edasi enne matkale minemist õhus olevat elevust eesootavast seiklusest. Samal ajal kui maja ette pargitud autot täidavad kõige vajalikuga ähmis lapsevanemad, ei suuda lapsed rõõmu varjata ning jooksevad kilgates ümber auto.
Anatoli Strahhov “Vegan”, 2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm
All paremal: Strahhov. A
Pöördel: “VEGAN” STRAHHOV. TALLINN. 2024.
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s. 1946) on elanud ja tegutsenud Eestis üle 50 aasta ning osalenud selle aja jooksul lugematutel näitustel. Tema teosed on elavad ja muinasjutulised — jõulise käega maalitud, kuid samaaegselt õrnad ja selgelt planeeritud, eksisteerides kindla nägemuse raamistikus.
Strahhov on teemadelt sürrealistliku koolkonna esindaja, kelle loomingus seguneb detailipeen käsitlusviis realistliku motiivi ja muinasjutuliste tegelastega ning artistlikkus ja poeetilisus. Ka metsmaasikate mäge trooniv kelmikas peategelane meenutab pigem olevust fantaasiamaailmast, ent teose iroonia ja vaimukas põhisõnum peitub selle pealkirjas.
Eugen Dücker “Kivine rand”, 1900ndate algupool
Õli lõuend kleebitud vineerile. Raamitud.
Mõõdud: 45 x 32 cm, raamiga 57 x 44 cm.
All paremal: E. Dücker
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Rannamaastikud kujunesid kunstniku üheks lemmikmotiiviks. Ühtmoodi paelusid teda nii rannakivide koredus kui sellele vastanduv sile veepind.
Vladimir Bogatkin “Kalasadam”, 1950-1960
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 13 x 35 cm, raamiga 24 x 45 cm.
All paremal: В. Богаткин
1934. aastast silmapaistva graafiku ja maalija Aleksei Kravtšenko stuudios, seejärel 1936-1940 Ilja Repini nimelises kunstiinstituudis Peterburis õppinud Vladimir Bogatkin (1922-1971) oli hinnatud kunstnik, kes jagas oma elu Tallinna ja Moskva vahel, mida tingis üheti nii armastus Eesti vastu kui ka abikaasa Valli Lember-Bogatkina, kes siit pärit oli.
Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 41
Tallinnas elanud saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga.
Egor Madiberg “Sügispäev maal”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud 40,5 x 50 cm. Raamiga 54 x 63,5 cm.
All paremal: E. Madiberg
Rakverest pärit Egor Madiberg (1910-1983) armastas oma peamise õpetaja Richard Sagritsa eeskujul maalida merd ja selleäärseid talukomplekse. Temalt pärines ka Madibergi armastus sooja pruuni vastu, millesse segas ergastavaid punakaid ja rohelisi toone. Käesolev teos on romantiline vaade sügisvärvides Eestimaa taluõuele ning seda ümbritsevale loodusele.
Kai Kaljo “Vesikupp Mustjärves”, 2023
Õli, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul Kai Kaljo 23
Pöördel: Kai Kaljo 2023 VESIKUPP MUSTJÄRVES akrüül, õli lõuendil
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eestimaa loodusest inspireeritud Kaljo oskab leida põnevaid vaatenurki, hinnata argiste objektide ilu ja väärtust.
Mall Nukke “Keha-mängud VI”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud tondoformaadis teos ühendab klassikalise õlimaali ja kollaažtehnika. Nii esindab see korraga nii kunstniku suurepärast anatoomiatundmist ja joonistusoskust kui ka tema teravat pilku meid kõiki ümbritsevatele esemetele. Paigutades ühele teosele nii juhtmekimbu kui rahakupüürid, mängib Nukke argiesemete ilusa poolega ning tõestab veenvalt, et kõige ilusam nende keskel on siiski looduse poolt loodud inimkeha ise.
Tiit Markin “Vahutavad lained”, 1990
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 84 cm, raamiga 68 x 92 cm.
All paremal: T Markin 90
August Janseni käe all maalima õppinud Tiit Markinist (1902-1995) kujunes põhjarannikul asuva rannaküla Eisma armastatumaid kunstiõpetajaid. Selle kandi tuntuima kunstniku, Richard Uutmaa eeskujul paelusid tedagi enim just meri ja loodus laiemalt.
Mall Nukke “Keha-mängud III”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist." Suurepärase joonistusandega Nukke toob mahedas valguses kümbleva inimkeha väärikuse ja väärtuse esile oma loomulikuimas ilus.
Marju Bormeister “Õhtune rannik”, 1990
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 69,5 cm, raamiga 52 x 72 cm.
All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE
Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN, 1990 ÕHTUNE RANNIK 50 x 69,5
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel kutsub kunstnik meid aga meditatiivsele rännakule õhtuse Eestimaa rahustavas kumas.
Mall Nukke “Keha-mängud VIII”, 2025
Õli, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: ∅ 50 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” eksponeeritud teosed suhestuvad nii inimese kui teda ümbritseva keskkonnaga. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: “Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist.” Tuues teosele nii inimkeha oma naturaalsuses ja kompaktses ilus, muutub maailma virrvarr vaid taustaks, mille Nukke efektselt soojade toonidega üle maalib.
Mall Nukke “Keha-mängud IX”, 2025
Harri Pudersell “Jõe motiiv”, 1991
Õli masoniidil. Restaureeritud originaalraam.
Mõõdud: 50,5 x 69,5 cm, raamiga 59 x 78 cm.
All paremal: Pudersell 91. Pöörel: H. Pudersell. Jõe motiiv 1991 õli, lõuend
Valdavalt heledat koloriiti ja õhulist, täppivat kujutlusviisi armastanud Harri Pudersell (1922-2008) lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Johannes Võerahansu õpilasena. Tema loomingus domineerisid maastik ja lillemaal, mis sobisid hästi tema impressionistlike taotluste pinnaseks. Käesolev jõevaade esindab suvist hetke Eesti taasiseseisvumise aastast - õhus on tunda elevat lootust. Helesinine taevas peegeldub jõele, mille soojast tuulest tingitud pinnaväreluse on Pudersell meisterlikult lõuendil edasi andnud.
Lembit Rull “Kasesalu”, 1953
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 40,5 cm, raamiga 40 x 49 cm.
Üleval paremal: L. Rull 1953
Pöördel: L. RULL 1958 (Lembit Rull)
Pallaslase Lembit Rulli (1904-1987) ampluaa oli märkimisväärne. Tema maali ja graafika õpingud Pallases alates 1925. aastast, mille ta lõpetas Ado Vabbe õpilasena, ei olnud ainsad erialad, milles oma annet rakendas. Lisaks sellele töötas ta lavakujundajana Vanemuise teatris ning oli hinnatud karikaturist.
Ilmar Malin “Teel”, 1960ndad
Õli lõuendil. 1960ndad.
Mõõdud 92 x 73 cm.
Raamitud.
Tartu esisürrealisti Ilmar Malini abstraktne maal opereerib geomeetriliste vormide ning rõhutatud kontuurjoontega. “Teel” on sümboolse tähendusega seisukohavõtt, väljendades autori jaoks modernistlike kunstivooludega kaasaminekut, eksperimenteerimisvajadust, loomingulisi eneseotsinguid.
Teoses on huvitavalt lähenetud ruumiprobleemile, pildisisese sügavuseillusiooni kujutamisele, kasutades nii kubismile, abstraktsele ekspressionismile kui sürrealismile omaseid võtteid – aga värvikäsitlus reedab ometi pallaslikku peenendunud maalikooli.
Kunstnik Mauri Gross kirjutab: “Jõuline segadus on autorile omaselt selge ja äratuntav. Võimas ja selge pinnamotiiv on hea ankur neile, kes mängureegleid teavad, aga kõigile teistele jätab see õhku pinevad küsimused. Lopsakalt üle maalitud kihid kindlalt piiritletud kontrastsete erksate värvidega pädevad sama efektsena ka tänases kunstimaailmas”.
Ilmar Kruusamäe “Maasikas”, 1991
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 70 cm
All vasakul: Ilmar Kruusamäe 91.
Pöördel alusraamil: Ilmar Kruusamäe (s. 1957) MAASIKAS 1991 õli. 6070cm
Tartu slaidistide hulka kuuluva Ilmar Kruusamäe (s. 1957) fotorealistlik looming kuulub olulise osana erinevate eesti kunstimuuseumite varasalve ning tema juhitavast legendaarsest Tartu Ülikooli Kunstikabinetist on aga välja kasvanud terve rida eesti kunsti olulisi nimesid. Muuhulgas oli tema üks kuulsamaid teoseid, “Kevadine koolivaheaeg” (EKM, 1983) kaasatud sel aastal Vilniuses toimunud võimsal Balti riikide kunsti tutvustaval näitusel “We don´t do this”.
“Maasikas” esindab Kruusamäe sürrealistlikku loomingut, mida ta viljeles rühmituse Para liikmena. Meelelised kujundid on Kruusamäed alati huvitanud ja ka selles töös mängib ta lihtsa, ent erutavalt tundelise kujundiga – okkalise südamekujulise maasikaga naise huulte vahel. Teos sobib hästi 1990. aastate alguse Eesti visuaalsesse maailma, mil erootilise kunsti populaarsus erinevates valdkondades justki paisu tagant vallandus ning ühendab Kruusamäe võimed realistliku maalitehnika ning sürrealistliku motiivikäsitluse vahel.
Ervin Õunapuu “Elutuli”, 1994
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80,5 x 90 cm
All paremal: EÕ 94
“Olevast olematust kogu aeg antakse aimu. Kõigile kuulatada. Usun elu ja ennast, kõiges elavat vaim, vaikust sõnade taga”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Nii palju kordi on sind puudutanud”, 1980
Eesti sürrealismi klassik Ervin Õunapuu (s 1956) on õlimaali praktiseerinud väga vähe – peamiselt tunneme teda akvarellistina – ent eksistentsiaalsus on läbivaks teemaks neis mõlemis. “Elutuli” räägib maailma algusest. Hetkest, mil trööstitult pimedas rabas alustasid õitsemist laternataimed. Hetkest, mil vaikselt ärganud tuul haaras kaasa nende valguse ning tuulispasana keerutades sünnitas täiesti uue tule, elutule. Õunapuu looming on täis filosoofilisi mõttekäike, mis viivad vaataja kaugele ära, metafüüsilisse maailma, kus pole inimest. Sinna, kus on vaid ürgne looduse jõud ning sünnivad taipamised, mille äratundmiseks tuleb sukelduda sügavale alateadvusse. Sinna, kus peitub su tõeline elutuli.
Andro Kööp “Maagiline aed”, 2024
Õli linasel lõuendil.
Mõõdud: 50 x 55 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.” Teos “Maagiline aed” oli eksponeeritud Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis Vana-Viru 11a 5.-21.12.2024.
Andro Kööp “Hästi öeldud”, 2020
Priidu Aavik kivid rannal (Prangli), 1986
Õli lõuend kleebitud papile.
Mõõdud: 35 x 49,5 cm.
All paremal: P. A. 86
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Priidu Aavik (1905-1991) oli eesti maalikunstnik. Ta astus 1934 aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938.
Evi Kaur “Lillebukett”, 1996
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 36,5 cm. raamiga 66 x 41,5 cm.
All paremal: EK. 96
Evi Kaur (s 1958) sai oma kunstihariduse Tartu Kunstikoolis tuntud kunstnike Harry Puderselli, Alfred Kongo, Lola Liivat-Makarova, Helle Vahersalu jt. käe all. Peamiselt loob Kaur õlimaalis ning on sellega tegelenud 1990. aastast.
Kai Kaljo “Hara laht”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All vasakul: Kai Kaljo 23
Pöördel: HARA LAHT Kai Kaljo 10.2023
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Andro Kööp “Ümber maailma”, 2024
Andro Kööp “Õhtul väljas”, 2023
Andro Kööp “Hea päev“, 2024
Õli / lõuend papil. Raamitud.
Mõõdud: 29,7 x 21 cm. Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel "Rõõm" esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist. Kunstnik kirjutab: "Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega - kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega." Teos "Hea päev" oli eksponeeritud Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis Vana-Viru 11a 5.-21.12.2024. Selle soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas.
Ilmar Kruusamäe “Naine”, 2015
Õli lõuend kleebitud papile. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 50,5 x 61,5 cm.
All: Ilmar Kruusamäe 9.07.2015
Tartu slaidistide hulka kuuluva Ilmar Kruusamäe (s. 1957) fotorealistlik looming kuulub olulise osana erinevate eesti kunstimuuseumite varasalve ning tema juhitavast legendaarsest Tartu Ülikooli Kunstikabinetist on aga välja kasvanud terve rida eesti kunsti olulisi nimesid.
Ilmar Kimm “Õhtune kodutee (Kanepi)”, 1969
Õli lõuend. 1969.
All paremal: I. Kimm 69.
Mõõdud: 70 x 80 cm
Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis maaliõppejõuna töötanud Ilmar Kimm (1920-2011) valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud. Maastik oli aga tema loomingus olulisel kohal läbi aastakümnete, sealhulgas eriti just Lõuna-Eesti oma.
Käesolev vaade Põlvamaal asuvale Kanepi asulale, täpsemalt Savimäele jälgib topograafilise täpsusega iga tõusutee ääres asunud maja. Otepää poolt tulles jääb ainsaks erandiks kirikutorn, mis peaks asetsema tegelikkuses veidi vasakul, kase varjus, ent kunstilistel eesmärkidel on Kimm selle terava tipu välja maalinud. Kimmi maastikumaalid paeluvadki eelkõige süvenemisega motiivi ning selle võlu diskreetse esiletoomisega.
Priidu Aavik “Õhtune maastik”, 1959
Õli lõuendil.
Mõõdud: 33 x 55 cm.
All paremal: P. Aavik 59
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Priidu Aavik (1905-1991) oli eesti maalikunstnik. Ta astus 1934 aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938.
René Kari “RK VII / fragment nr. 5”, 2023
Meiu Münt “Pihik”, 2003
Õli lõuendil.
Mõõdud: 55 x 50 cm.
All paremal: Meiu Münt 2003
Pöördel: Meiu Münt “Pihik“ 2003 (õli, lõuend)
Meiu Mündi loomingusse ilmusid kleidid 2000. aastate alguses, algul taustaobjektidena, seejärel juba eraldiseisvate portreedena. Kunstnik ise selgitab teemani jõudmist nii: “Ehk on selle balletikleidi teema juured minu lapsepõlves, esimesest neljanda klassini käisin balletiringis ja unistasin muidugi baleriiniks saamisest. Esinesime kooli kevadpidudel ja isegi Vanemuise laval. Ühel korral kandsime kohevaks tärgeldatud valgest marlist balletikleidikesi – see on nii meeles, et peaaegu võin praegugi tunda sõrmede vahel seda jäika seelikuosa. See on kehamälu, kui füüsiliselt tunned mingeid aistinguid seoses mõnede mälestustega.” (Meiu Münt, Peeter Talvistu “Meiu Münt. Punane ja must”, 2020, lk 46).
Läbi pikkade sajandite naiselikkuse rõhutamise ühe põhilise riietusesemena kasutatud pihik mõjub tänases kontekstis kui ajalooline artefakt, omamoodi portree aadlidaamide lugudest, armuseiklustest ja hommikusest riietustseremooniast. Ning samaaegselt on see soe ja inimlik austusavaldus naiselikkusele, mida võimendab õrnalt lillelise mustriga taust.
Olev Mikiver “Siljansnäs“, 1973
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud 35 x 45 cm.
All vasakul: O. Mikiver Pöördel: Olev Mikiver Siljansnäs 1973
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Just Rootsis elades kujunes Mikiveril kiiresti välja oma isikupärane stiil. Tema kunst oli justkui ajast ees ning erinevate stiilide ühendamise tõttu nimetati teda eesti kunsti avangardistiks.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis (palume soovist eelnevalt märku anda).
Andrei Jegorov “Pirita jõgi”, 1920ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm.
All vasakul: A.Jegoroff
Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.
Olav Maran “Mneemestus dbt”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 54,5 x 65,5 cm, raamiga 67 x 78 cm.
All keskel: OM23
Pöördel: Olav Maran Mneemestus dbt 2023 õli 54,5 x 65,5
Olav Marani kuuekümnendatel alguse saanud abstraktne kunst oli julge ja moodne. Seejuures sündis samal ajal ka natuurilähedasi natüürmorte ja aastakümne teisel poolel Cézanne’i vaimus “lapilisi” maastikke, mida kõiki ühendas kõrge vormikultuur, kunstiline mõtestatus ja harmooniatunnetus.
21. sajandi teisest kümnendist alates on vanameister pöördunud tagasi oma nooruspõlve stiili juurde ning Mneemestuse nime all valminud teoseid ühendavad sarnased märksõnad. Seejuures on värvikäsitlus tunduvalt küpsem ja tasakaalukam, nagu ka käesoleval teosel, mis toob vaataja ette korraga nii suviselt hõõguva päikese kui küpsed sügistoonid.
Hugo Lepik “Sadamas”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 64 cm, raamiga 65 x 80 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) oli enne sõda tuntud Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna ning graafikuna. Selle kõrval leidis ta end aga üha enam ka maalijana, mis lõplikult kujunes tema põhialaks Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Muuseas, kunstiteadlane Kaalu Kirme pidas Lepikut üheks lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Reiu Tüür “Mu põuest lilled kasvavad (Lennart Meri lumikellukestega)”, 2009
Akrüül, puit. Raamitud.
150 x 70 cm.
Juba aastaid Leedus resideeruv eesti kunstnik Reiu Tüür on Eesti kunstiakadeemia magister (1998) ning London City University magister (2001), lisaks Eesti kunstnike liidu liige aastast 1993.
Tüür on esinenud näitustel maailma paljudes galeriides ning üks talle olulisi teemasid on ajaloolised objektid ning karismaatilised, kultuuri hindavad liidrid. Lennart Meri portree lumikellukestega on Tüürile väga iseloomuliku käekirjaga teos meie esimesest taasiseseisvunud riigi presidendist.
Laurentsius “Roos”, 2013
Õli puidul. Raamitud.
Mõõt koos raamiga: 77 x 26 cm.
Pöördel: LAURENTSIUS & CO G. F. R. 2 2013 OIL ON H. D. F., MIXED MEDIA 77 X 26 cm
Eesti camp-kunsti suurmeistri ja ühe originaalsema kunstniku Laurentsiuse teos koosneb maalist ja ready made´ist. Sageli mustale taustale valge roosi maalinud Laurentsius saavutab töös metafüüsilise tundlikkuse, mille ta ühendab akordioni mängiva inglikujuga. Tähendustest ja kõrvaltähendustest pungil teose üks olulisemaid sõnumeid on ajatuse kuulutamine, kuid palju jätab teos ka vaataja kujutlusvõimele.
Osvald Lääne “Vaikelu kirglike sügisõitega”, 1961
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 37 cm, raamiga 59 x 50,5 cm.
Üleval paremal: OL 1961
Osvald Lääne (1913-1990) soov kunsti õppida oli suur, kuid tema esimene Pallase-periood jäi siiski lühikeseks, kuna rahalistel põhjustel ei õnnestunud noormehel jätkata. Sihikindla kunstihingena hiljem uuesti samasse kooli astudes oli tema areng juba niivõrd kiire, et suutis programmi ettenähtust poole kiiremini läbida.
Linda Kohk “Saialilled”, 1976
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 30,5 x 36,5 cm, raamiga 41 x 46,5 cm.
All vasakul: L. K. 1976
Pöördel: Linda Kohk (Indreko) (1906-1985) 1927-31 Pallas
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe. Peamiselt harrastas kunstnik lillemaali, mis ühelt poolt oli üks väheseid žanre, mis polnud poliitiliselt kallutatud ning teisalt pakkus võimalust keskenduda ilusatele asjadele elus.
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
Õli linoleumil.
Alusraami mõõt: 95 x 43 cm.
All: ATAMME
Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965).
Erich Pehap “Violence”, 1969
August Albo “Kolm tüdrukut”, 1962
Õli lõuendil.
Mõõdud: 42 x 15,5 cm.
Pöördel: D. A. C. 1962
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse.
Evald Okas “Pilved”, 1994
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud 30 x 25 cm. Raamiga 46 x 40,5 cm.
All vasakul: EOkas 1994
Pöördel: EOkas 1994 "Pilved" Õli p. 1994 30 x 25
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
René Kari “RK VII / fragment nr. 6”, 2023
Rene Kari “RK-XXXI variatsioon”, 2002
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 52 cm, raamiga 47 x 57 cm.
All vasakul: RK02
Pöördel raamil: Rene Kari "RK-XXXI" variatsioon A 2002 õli kartongil
Rene Kari (s 1950) korraga nii loob kunsti kui on läbi oma teadlikult antiikskulptuuriks vormitud keha ka ise kunst. Tema abstraktseisse teosteisse süvenedes leiame neist täiusliku korrastatuse ja puhtuse, sügavate eneseotsingute organiseeritud tulemi.
René Kari “Kehageomeetria”, 2024
Õli kartong, 2024.
Mõõdud: 75 x 75 cm.
Rene Kari (sünd. 1954) nii loob kunsti kui on läbi oma teadlikult antiikskulptuuriks vormitud keha ka ise kunst. Tema abstraktseist teosteist leiame sügavate eneseotsingute organiseeritud tulemi. Algusest peale otsib Kari esteetilist koefitsienti, mida saaks saavutada tehnika abil. Tema tööde konstruktiivne struktuur sisaldab peale selle oma visuaalses pooles alateadvusest tõukuvat ülimat poeetilisust.
Käesolev teos on eksponeeritud Rene Kari isikunäitusel Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (avatud 19.09-9.10.2024) ning on näituse kaanepildiks.
René Kari paaristeos “Korrastatud muljed II A/B”, 2023
René Kari “Geomeetria 5”, 2024
René Kari “Geomeetria 6 A”, 2024
René Kari “Geomeetria 6 B”, 2024
René Kari. Kunstiprojekt “Keha kui kunstiteos”
Teose arengulugu läbi aastakümnete.
Kunstiprojekti kuulub 25 raamitud fotot.
"Kari elukestev autobiograafiline kehakunsti projekt hõlmab viimast poolsajandit ning väljendub igal aastal suvel enda kehast täisfiguurse foto tegemist. Alati valib Kari enda jäädvustamiseks mõne kõrgema koha (näiteks kivihunnik) ja poseerib alati samas poosis. Selle hämmastava järjekindlusega teostatava projekti idee seisneb ühelt poolt kehalise ilu ülistamises – Rene Kari on suurepärases füüsilises vormis, teiselt poolt aga veelgi hämmastama panevas fenomenis: nimelt tundub fotodelt, et 73-aastane kunstnik pole aastakümnete jooksul üldse kehaliselt muutunud ning näeb nüüd välja palju parem kui 30-aastaselt. Sõna „tundub“ kasutamine osutub reaalsusega kokku puutudes mõttetuks - Rene Kari ONGI arendanud raudse distsipliini abil endast antiikset mütoloogilist kangelast meenutava nimetu tegelaskuju, kes kehastab kehaliselt igavest noorust ja jõudu" kirjutab Rene Kari isikunäituse "Ahvatlev geomeetria" kuraator, kunstiteadlane Harry Liivrand.
Kuraator jätkab: "Rene Kari kontseptuaalne kehaprojekt on sellisel kujul ja fotomeediumis ainulaadne. Teatud ideelisi analooge leiab ainult graafikast ja maalikunstist seriaalsete, aastakümneid kestvate sama motiivile keskenduvate joonistuste või maalide näol (näiteks mõni kunstnik maalib iga päev uue alanud päeva kuupäeva, ja nii mitu aastakümmet jne). Olles oma keha tähelepanelik modelleerija, otsib ta füüsilise arendamise kaudu teed vananemise vastu ja esteetilisele täiusele, eesmärgiks vormida sellest antiiksete iluideaalidele vastav kunstiteos. Nagu ütlesid vanad kreeklased: terves kehas terve vaim!"
Teos on eksponeeritud Rene Kari isikunäitusel Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (avatud 19.09-9.10.2024).
René Kari “Geomeetria 4”, 2024
René Kari “Portaal VI”, 2018
René Kari “Geomeetria 3”, 2024
René Kari “Geomeetria 7”, 2024
Sergei Inkatov “Autumn hypnosis”, 2021
Õli lõuend.
Mõõdud: 60 x 60 cm.
All paremal: S. INKATOV
Pöördel: SERGEI INKATOV "Autumn Hypnosis" OIL/CANVAS, 60x60 cm, 2021.
Sergei Inkatovi teosed on täis emotsioone ja kirge. Tema lõuendeil ärkab lisaks värvidele ja kujunditele ellu energia, mis oma pulbitseva jõuga ergutab ka kõige tagasihoidlikuma meelega vaataja elule.
Sergei Inkatov “Esterday”, 2018
Õli lõuendil.
Mõõdud: 70 x 90 cm.
All vasakul: S. INKATOV
Pöördel: SERGEI INKATOV "ESTERDAY" OIL/CANVAS, 70x90 cm. 2018.
Sergei Inkatovi teosed on täis emotsioone ja kirge. Tema lõuendeil ärkab lisaks värvidele ja kujunditele ellu energia, mis oma pulbitseva jõuga ergutab ka kõige tagasihoidlikuma meelega vaataja elule.
Johannes Uiga “Akt kirjul foonil”, 1991
Õli lõuendil. 1991.
Mõõdud: 60 x 92 cm.
1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Akt kui üks maaliklassika aluseid oli Uiga jaoks heaks võimaluseks nende vormiotsingute elluviimiseks, sest siin sai ta ühendada nii kindlaid vormiproportsioone nõudva inimkeha kujutamise oskused kui vabamad mängud taustaga, mille puhul Uiga armastas sageli kasutada ühetoonilisi suuri pindu.
Eugen Dücker “Mererannik Rügenil”, 1875-1900
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 44 x 66,1 cm, raamiga 57 x 79 cm.
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Voldemar Tank “Stockholmi linnavaade”, 1957
Õli lõuendil.
Mõõdud: 46 x 61,5 cm.
All vasakul: W Tank 59
Teos vajab mõningast restaureerimist. Soovi korral saame olla abiks organiseerimisel.
Nii Ants Laikmaa käe all kui Pallases tugeva kunstihariduse saanud, kuid hiljem Rootsis tegutsenud Voldemar Tankil (1903-1997) on oma oluline koht väliseesti kunstiajaloos. Tema meeleolukad pallaslikud maastiku- ja linnapildid ja sadamavaated demonstreerivad tasemel lahtist pintslitööd, head kolorismitunnetust ja meeleolu loomise oskust.
Märt Bormeister “Eesti rehetuba”, 1979
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 54,5 x 74,5 cm.
All vasakul: Bormeister Tallinn
Pöördel: Märt Bormeister Tallinn MCMLXXIX Eesti rehetuba õli 50x70
Märt Bormeister (1916-1991) oli tõeline Eesti patrioot – tema looming valmis vaid kohalikel ainetel. Kuigi ta lõi töid erinevates žanrites, siis menukaimaiks kujunesid Tallinna vaated ning talumaastikud. Viimaseid jäädvustades kandis Bormeister ka olulist pika traditsiooniga taluarhitektuuri dokumenteerimise rolli, mistõttu on tema tööde detailitruudus väärtuslikuks ka ajaloo seisukohalt.
Boris Ninemäe “Pillimees”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 49 x 57 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Sjömans - nöje i skansen
Oma sünnimaa mälestustele põhinevas loomingus on Eesti Wabariigi aegsel taluelul Boris Ninemäe (1925-1991) maalides kandev koht. Ninemäe üldistab folkloorset jutustavat motiivi, teda huvitab eelkõige tinglik, mitte isikupärastatud stseen.
"Pillimees" kutsub vaataja õdusasse atmosfääri, kus õhtusel ajal on lambivalgel tulnud kogu pere kokku, et nautida pillimängu.
Rudolf Sepp “Päevalilled”, 1943
Õli paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24 x 17,5 cm, raamiga 52 x 40,5 cm.
All paremal: R. Sepp 43
Võrumaal, Viitina vallas sündinud Rudolf Sepp (1902-1980) leidis juba Pallases õppides oma hoogsa käekirja ja esines näitustel 1930. aastatest alates. Konrad Mäe ja Nikolai Triigi käe all maalimisega alustanud Sepale avaldas aga enim mõju õppejõud Ado Vabbe, kes julgustas teda kaevuma sügavale endasse ning leidma just talle ainuomast stiili.
Gregor von Bochmann “Mees hobusega”
Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud.
Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm.
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive.
Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.
Boris Ninemäe “Lootus”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 53 x 64 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Hoppets förnyelse
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel toimusid Isikunäitused mitmes Rootsi ja Norra linnas: Malmö, Växjo, Karlshamn, Larvik, Elverum, Stockholm. Nüüd on tema looming viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Mauri Gross “Suguvõsa 2”, 2024
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 51 x 49 cm.
All vasakul: MG
All paremal: 24
Mauri Gross on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia.
Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Enno Allik “Rannamaastik”, 1996
Õli lõuend kleebitud masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 55 cm, raamiga 49 x 63,5 cm.
All paremal: E. Allik. 1996.
Pöördel: Enno Allik. 1996. I 12. Rannamaastik. 40 x 55. õli. lõuend papil.
Viljandimaalt pärit maalikunstnik Enno Allik (s 1936) õppis maalikunsti kunstnik Silvia Jõgeveri käe all ning on esinenud mitmetel näitustel nii Eestis kui välismaal.
Harri Pudersell “Astrid vaasis”, 1981
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 33,5 x 43,5 cm, raamiga 43 x 53 cm.
All paremal: Pudersell 81
Harri Pudersell (1922-2008) lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Johannes Võerahansu õpilasena. Tema loomingus domineerisid maastik ja lillemaal, mis sobisid hästi tema impressionistlike taotluste pinnaseks.
Viktor Karrus “Kulle talu”, 1980
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 54 x 65 cm
All paremal: V. Karrus 80.
Eesti maastikku alati värvikirkalt ja tundeväljendusliku rikkusega maalinud Viktor Karruse (1913-1991) teos “Kulle talu” viib meid geograafiliselt põhjarannikule, täpsemalt Kuusalu valda. Karruse stiilile omaselt on töös avarust, palju valgust ja ka kerget nostalgiat, sest maalides viljapõldude taustale vana taluansambli, meenutab ta ju kadunud eesti aega. Muidugi on Karrusele tähtsad ka koloristlikud probleemid ning nende lahendamisel on ta oma põlvkonnas koos Richard Uutmaaga üks parimaid.
Enno Allik “Üks kevadpäev Rutu mäel”, 1989
Ashot Jegikjan “Tütarlaps tassiga”, 1999
Õli Soome papil. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 50 cm, raamiga 59 x 52 cm
All vasakul: Jegikeon 99
Pöördel: A. Jegikeon 99. / A. Jegikjan 1999. / A. JEGIKJAN 1999. "Tütarlaps tassiga"
Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust.
Nii ka käesolevas teoses, mille peategelane tundub parajasti olevat inspiratsioonihoos, mille saab peatada vaid hetkeks, et kiire energiat andev tass teed alla neelata ja seejärel koheselt millegi tähtsa loomisega jätkata.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Mauri Gross “Suguvõsa 1”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 51 x 49 cm.
Mauri Gross on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia.
Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Mauri Gross “Hõrgutis”, 2022
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 103 x 80 cm.
All vasakul: MAURI GROSS
All paremal: 23
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 103 x 80 2022 "HÕRGUTIS"
Mauri Gross on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia.
Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Mauri Gross “Kell 7”, 2023
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 91 x 77 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 91 x 77 2023 "KELL 7"
Mauri Gross on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia.
Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Mauri Gross “Ladvad ja juured”, 2020
Väino Paris “Sünnipäeva õied”, 1979
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 74,5 x 63,5 cm, raamiga 79,5 x 68,5 cm.
All vasakul: Väino Paris 79
Pöördel: "Sünnipäeva õied" Väino Paris 1979. a. Tallinn
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) üheks lemmikmotiiviks olid lopsakad lilled. Nii on ta "Sünnipäeva õites" rõhutanud sirelite võimsaid õiekobaraid ning sünnipäevale kohaselt kimpu lisanud punased roosid.
Tarmo Roosimölder “Kalamees ja Suured Kujud”, 1997
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 110 x 90 cm
All vasakul: Roosimölder 1997
Tarmo Roosimöldri (s 1970) loomingu keskmes on loodus ning sageli ka inimene selle ühe osana. Pinnavormide ajatut ilu esile tuues loob ta minimalistlike vahenditega võimsaid teoseid. Nii on tema "Kalamees ja Suured Kujud" justkui igavene jutustus kalameestest, kelle lood paisuvad hiiglaslikeks võidulugudeks. Teisalt on Roosimölder teoses mänginud justkui Lihavõttesaarte kivikujudega ning loonud põneva kontrasti õhkõrna värvikihiga kaetud taeva ning vägevate hiigelkujude vahel.
Johannes Uiga “Naisakt”, 1988
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 86 cm.
All vasakul: J. Uiga 88 a.
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. Käesoleva maali valmimise aastal, 1988, tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.
Valdur Ohakas “Tuulevaikus”, 1983
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 16,5 cm, raamiga 30 x 24 cm.
All paremal: V. OHAKAS 83
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””
Õli lõuendil. 1981. Raamitud.
All paremal: S. Kasemaa 81.
Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61
Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.
Valdemar Väli “Maastik õhtuvalguses”, 1954
Õli lõuendil kleebitud papile. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 35 cm, raamiga 34 x 43,5 cm.
All paremal: V. Väli 54 a
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Portreid ning linna- ja maastikuvaateid maalinud Väli looming võlub oma valguskäsitlusega. Käesolev maal on selle heaks näiteks, kus sume õhtuvalgus vajutab idüllilise pitseri Eestimaa maastikule.
Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 73 x 100 cm
1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri.
Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe.
Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.
Herman Talvik “Maastik“
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud 46 x 66 cm. Raamiga 60 x 79,5 cm.
All paremal: TALVIK
Herman Talviku (1906-1984) kunstiharidus sai aluse Riigi Kunsttööstuskoolis ning jätkus enda täiendamisega maali alal nii Soomes kui mujal Euroopas. Juba Eestis saatis Talvikut kunstiteadlaste tähelepanu, kuid tema tõeline tähelend saabus Rootsis, kuhu ta 1944. aastal emigreerus. Seal kujunes temast väliseesti kunsti silmapaistev isiksus, kelle teoseid omandasid lisaks mainekale Rootsi rahvusmuuseumile ka mitmete teiste Rootsi linnade muuseumid.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis (palume soovist eelnevalt märku anda).
Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm.
All paremal: A Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Rein Tammik “Britannia maastik”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 78,5 cm. Raamiga 27,3 x 87 cm.
All vasakul: TAMMIK
Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. Tehniliselt täiuseni viimistletud meisterlikud teosed on tema üks firmamärke.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis (palume soovist eelnevalt märku anda).