E-pood
Kuvatakse 101–200 tulemust 336-st
Vive Tolli “Talvehari – Madisepäev”, 1982
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 54 x 51 cm, raamiga 70 x 66,5 cm.
All vasakul: 17/40 "Talvehari - Madisepäev" (söövitus)
All paremal: VTolli 82
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Eerik Haamer “Autoportree”, 1966
Litograafia paberil.
Mõõdud: Lm 51 x 72 cm.
All paremal: Haamer 66
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Eerik Haamer (1908-1994), kes ennast pallasliku maalikunsti juhtiva meistrina juba 1930. aastate teisel poolel kehtestas, säilitas tähtsa koha eesti kunstnike seas ka paguluses, Rootsis, kuhu 1944. aastal suundus.
Renaldo Veeber “Pühajärve kõrkjad”, 1967
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: ava 22 x 30 cm, paspartuuümbrisega 35 x 42 cm.
All vasakul: "Pühajärve kõrkjad" Linool
All paremal: R. Veeber 1967 a.
Renaldo Veeber (1937 -2010) lõpetas ERKI aastatel 1958-1964. Lisaks andeka skulptorina tegutsemisele tegi Veeber endale 1960. aastatel nime ka graafikuna.
BRON. Eerik Haamer “Ruhnu naised“, 1953
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 14,7 x 17,5 cm, raamiga 33 x 34,5 cm.
All vasakul: Eerik Haamer, linoollõige
All paremal: 1953.
Saaremaalt pärit Eerik Haamerile oli naabersaar Ruhnu alati südames ning sel teemal valmis tal mitmeid töid. Käesolev "Ruhnu naised" võlub oma peitepildi efektiga, sest uhkete peakatetega naised avavad end tähelepanelikule vaatajale järk-järgult.
Märt Bormeister “Astrid”, 1966
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 39 x 28,5 cm, raamiga 65 x 50,5 cm.
All vasakul: "Astrid" (kollasel taustal) II monotüüpia. 1966a.
All paremal: Märt Bormeister. Tallinn.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.
Marje Üksine “Tallinna motiiv”, 1980
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 48,7 x 23,5 cm, raamiga 76,5 x 49,5 cm.
All vasakul: "Tallinna motiiv"
All keskel: (kuivnõel)
All paremal: M. Üksine 80
Mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine (s 1945) kujundas juba varakult välja ühe oma signatuurtehnikaist, kus tema kujundimaailm moodustus tihedatest paralleeljoontest. Nii moodustub ka käesoleva teose linnavaade tihedast joontemerest. Kunstnikule omaselt leiame teoselt ka salapäraseid, peaaegu peidetud objekte, mis tööle teatud metafüüsilise tasandi lisavad.
Alo Hoidre “Sõjavarjud”, 1966
Litograafia paberil.
Mõõdud: km 52,6 x 50,5 cm, raamiga 72 x 66,5 cm.
All vasakul: - Sõjavarjud - (lito) 8/10
All paremal: Alo Hoidre 66
Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt ka käesoleval teosel. Eesti kunsti jaoks murrangulisel kümnendil valminud "Sõjavarjud" on täis emotsionaalset pinget ning näitab Hoidre tehnilist meisterlikkust selle parimast küljest.
Erich Pehap “Autoportree”, 1979
Puulõige paberil.
Mõõdud: plm 38,2 x 34 cm.
All vasakul: 4/4 Woodcut (E. PEHAP)
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Erich Pehap on enda autoportrees kujutanud tunduvalt enamat kui vaid küljeprofiilis vaade inimese peast.
BRON. Endel Kõks “Théme-timide”, 1968
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17,4 x 15 cm, raamiga 38 x 33 cm.
All vasakul: Théme-timide, 60/90 1968
All paremal: Endel Kõks
Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.
Avo Keerend “Taluõu”, 1940
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 20 x 29,5 cm, raamiga 36 x 40 cm.
All paremal: Avo Keerend 1940.a.
Pöördel: Avo Keerend Taluõu, kuivnõel 1940. a 18.12.1920-5.06.2012
Avo Keerendi varajasse loomeperioodi kuuluv "Taluõu" näitab tulevase eesti tippgraafiku andekat kätt juba Kunsttööstuskoolis õppimise ajast. Tema oskus tabada kujuteldava sügavam olemus, anda edasi selle hing, on üks Keerendi tugevamaid külgi. Nii leiab vaataja end otse lugusid täis ajalooliselt taluõuelt ning suhestub selle tuule käes õõtsuvate kuuse ja krigisevate ratastega vankriga. Mida küll võib peita veel lakk, mille uksele asetatud redel nii kutsuvalt hüüab?
Ants Murakin “Tallinna vaade Olevistega”, 1930ndad
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 31 x 22,4 cm, raamiga 64,5 x 54 cm.
Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele.
„Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.
Eduard Einmann “Araablanna”, 1960
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 13,5 x 9,5 cm, raamiga 33, x 27 cm.
All vasakul: Araablanna
All keskel: kuivnõel
All paremal: Ed. Einmann 1960
Nii Riigi Kunsttööstuskooli kui Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanud Eduard Einmannist (1913-1982) kujunes juba 1950-ndatel üks tunnustatumaid portretiste. 1960. aastatest alates muutub tema käekiri stiliseeritumaks ning näeme uut, katsetustele altimat Einmanni.
Evi Tihemets “Sadamas”, 1963
Värviline lito. Raamitud.
Mõõdud 64 x 49 cm (koos raamiga 70 x 84)
Kunstnik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi. 2013. aastal määrati Tihemetsale võimsa, 80. sünnipäevale pühendatud seitsme isikunäituse eest Kristjan Raua preemia.
Alo Hoidre “Veneetsia biennaalil”, 1964-65
Litograafia. 1964-1965. Raamitud.
All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10.
All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.
Alo Hoidre “Akt sinisel taustal”, 1940
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 37 cm, raamiga 64,5 x 51 cm.
All paremal: A. Hoidre mai 1940.
Pallases graafikat õppinud ning hiljem tunnustatu õppejõuks tõusnud Alo Hoidre (1916-1993) valdas meisterlikult litograafiat ning õli- ja temperamaali. Monotüüpiaid leiame tema loomingus vähemal määral, ning peamiselt jäävad need just sõjaaegsesse perioodi. "Akt sinisel taustal" on valminud äreval 1940. aastal, aasta enne seda, kui Hoidre mobiliseeriti. Nii loob käesoleva monotüüpia valmimise aeg teosele hoopis sügavama tähenduse küsimaks, mida sümboliseerib selja taha peidetud käsi. On see varjatud vastupanu samal aastal saabunud võõrvõimule, vihje sellega kaasnenud väänatud kätele või hoopis millelegi muule?
Peeter Ulas “Otepää maastik”, 1971
Pehmelakk paberil.
Mõõdud: plm 24 x 31,2 cm.
All vasakul: VI All paremal: P. Ulas
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Peeter Ulast (1934-2008) on nimetatud üheks Eesti graafika uuendajatest. Ometigi põhines tema natuurist lähtuv looming looduse ürgsel jõul ning siinsel rahvuskultuuril.
"Otepää maastikust" õhkub just taolist ürgset jõudu. Lõuna-Eesti maastiku kumerused on peegeldunud pilvedes ning väljendavad läbi pehmelaki sametise sügavuse põhjamaist kargust.
Raoul Kernumees “Kartulisorteerijad”
Autolito. Raamitud.
Mõõdud: 23 x 32 cm. Raamiga 44,5 x 52,5 cm.
All vasakul: R Kernumees. autolito
All keskel: "Kartulisorteerijad"
Raoul Kernumees (1905-1990) sai kunstihariduse Pallasest ning juba 1925. aastal leiame tema töö kooli näitusekataloogist. Tema virtuooslik joonistusoskus väljendus eriti hästi figuraalsetes kompositsioonides, mis on hästi esindatud ka teoses "Kartulisorteerijad".
Marje Üksine “Tornid”, 1990
Värviline lito paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm.
All vasakul: "Tornid" (värv. lito)
All keskel: 26/30
All paremal: M. Üksine 1990
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine eristub selgelt omanäolise käekirjaga. Ta on pälvinud hulgaliselt preemiaid, sh Tallinna graafikatriennaalil kaks eripreemiat ning Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemia.
Evi Tihemets “Mahalangenud puu”, 1987/1989
Pehmelakk paberil. Raamimata.
Mõõdud: plm 73 x 63,5 cm, lm 83 x 71 cm.
All vasakul: "Mahalangenud puu" (pehmelakk) 6/50
All paremal: E. Tihemets 87 89
Silmapaistvalt andeka joonistusoskusega, kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Tema loomingust leiab muuhulgas nii loodus- kui linnamaastikke, portreid ning põnevaid kollaaže.
Erich Pehap “Seltskond”, 1979
Puulõige. Raamitud.
Mõõdud: Plm 34 x 38 cm. Raamiga 60,5 x 63 cm
All vasakul: 16/17 wood cut
All paremal: E. Pehap 1979
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Enno Ootsing “Kangas”, 1977
Kuivnõel. Raamimata.
Mõõdud: Plm 34,5 x 50,5 cm, lm 45 x 60 cm.
All vasakul: Kangas
Keskel: Kuivnõel 1/20
All paremal: E. Ootsing 1977
Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele.
Richard Kaljo “Istuv akt”, 1939
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: Km 30 x 23,5 cm, koos raamiga 66 x 57 cm.
Üks tuntumaid figuraalkompositsioonide loojaid eesti graafikas, Richard Kaljo (1914-1978), katsetas kätt nii skulptuuris, maalis kui graafikas, kuid lõpetas „Pallase“ just viimasel erialal. Tema kunstnikuanne arenes juba varakult ning nii lõpetas ta meisterliku joonistajana kooli oma kaasõpilastest tunduvalt kiiremini.
Kunstiteadlase Jüri Haini sõnul oli sõjaeelne aasta ning sõjaaeg kunstniku loomingu tippaegu, millele samaväärselt tuli järg alles 1950. aastate lõpust (Jüri Hain „Aktimeister Richard Kaljo“, Eesti Päevaleht, 01.03.2001). Just sel perioodil valminud „Istuv akt“, vahel nimetatud ka „Aktiks seljavaates“ oli graveerimislaadilt lakooniilne, kuid nõtkelt vormi jälgiv ning juhatas varase tööna sisse hiljem olulise koha võtnud aktigravüüride rea Kaljo loomingus. Teos on reprodutseeritud Kumu näitusega “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades“ kaasnenud kataloogis (2014, lk 50).
Herald Eelma “Meri”, 1969
Linoollõige, raamitud.
Mõõdud: 38 x 55 cm, koos raamiga 68 x 82,5 cm.
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Eelma 60ndate teosed on täis optimismi ja helgust, samas mehelikku tugevust. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Hugo Hiibus “Bomba”, 1983
Erich Pehap “Composition”, 1961
New direct method. Raamitud.
Mõõdud: Plm 44 x 31 cm. Raamiga 70,5 x 57 cm
All vasakul: 3/10 "Composition" new direct method
All paremal: Erich Pehap 1961
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Ado Lill “Lamav akt”, 2015
Autoritehnika. Raamitud.
Mõõdud: Lm 67,5 x 84,5 cm
All vasakul: ALill 2015
Ado Lille (1932-2018) erootiline kunst liikus Nõukogude režiimi tingimustes pikki aastaid põrandaaluse kaubana vabamasse Läände, mistõttu sai temast paradoksaalsel kombel suurem kuulsus välismaal kui koduses Eestis. 1980. aastatel eksponeeriti Lille graafikat Nõukogude dissidentliku kunsti näitustel välismaal ning juba mõned aastad hiljem pälvis ta auhinna Baltimaade maalitriennaalil Leedus.
Tänaseks päevaks on kunstnik saavutanud hinnatud kunstiklassiku staatuse ka kodumaal ning järjest enam otsitakse taga nii tema maale, graafikat kui joonistusi. Kunstnik töötas välja oma autoritehnika leotades kriidiga joonistatud teoseid erinevates teesortides, lisades sellega teostele sügavust ja müstikat. Üheti on see austusavaldus modellidele, kelle täpne isik jääb avameelseis aktides varjatuks ning on sarnaselt kehakumerustele edasi antud vaid teega hägustatud kontuurjoonte ja kerge varjutusega.
Lill kuulus Eesti Kunstnike Liitu ning tema teoseid on mitmetes muuseumides ja erakogudes üle maailma.
Abel Lee “Butterfly”, 1969
MÜÜDUD.
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,6 x 22,6 cm, raamiga 37 x 37 cm.
All vasakul: "Butterfly" Lito 1969
All paremal: Abel Lee.
Legendaarse Günther Reindorffi käe all kunstihariduse saanud Abel Lee (1918-2010) emigreerus hiljem Kanadasse ning sai seetõttu oma kunstis edasi anda vaba maailma emotsioone.
Richard Kaljo “Suplevad naised”, 1961
Silvi Liiva “Lindu toitmas”, 1992
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15 x 14,8 cm, raamiga 38 x 32 cm.
All vasakul: Lindu toitmas, ofort, 9/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Haldjas”, 1987-94
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 20,5 x 15 cm, raamiga 38 x 32 cm.
All vasakul: Haldjas, ofort, 15/50
All paremal: Silvi Liiva 1987-94
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Enn Põldroos “Fännid”, 2019
Digimaaling lõuendil. 1/25
Mõõdud: 85 x 96 cm.
Enn Põldroos (1933-2025) on öelnud": "Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Tuuleratas II”, 2020
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil. 1/25
Mõõdud: 100 x 93 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Edgar Valter “Jahimees”, 1963
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 39 x 27 cm, raamiga 53 x 41 cm.
All vasakul: monotüüpia 1963
All paremal: EWalter
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Lustakas monotüüpia jahimehest ja tema truust kaaslasest iseloomustab hästi Valteri käekirja ning elutervet huumorit.
Edgar Valter “Fotograaf”, 1963
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 41 x 31,5 cm, raamiga 66 x 56 cm.
All vasakul: Monotüüpia 1963.
All paremal: G. Vaidlale EWalter
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Edgar Valter “Elu on ilus”, 1964
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 36,5 x 21 cm, raamiga 62 x 45 cm.
All paremal: EW64
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 20,5 x 15 cm, raamiga 38 x 32 cm.
All vasakul: Pruut, ofort, 14/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Allex Kütt “Vana Tallinn”, 1960
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Paspartuuümbrisega.
Mõõdud: km 24,5 x 13,5 cm, paspartuuümbrisega 39 x 27 cm.
All vasakul: "Vana Tallinn" /ofort/
All paremal: AKütt 60
Eesti graafik Allex Kütt teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud.
Nagu paljudele teistele kunstnikele, oli Tallinna vanalinn tallegi lõputuks inspiratsiooniallikaks.
Enn Põldroos “Ühendatud II”, 2016-2024
Digimaaling lõuendil. 25/25
Mõõdud: 85 x 74 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Trikoloor, mu arm”, 2020
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil. 2/5
Mõõdud: 100 x 87 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Torumees”, 2020
Digimaaling lõuendil. 1/5
Mõõdud: 67 x 105 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Perfomance”, 2023
Digimaaling lõuendil. 2/25
Mõõdud: 85 x 69 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Kokkulepe värvilise ja mustvalge maailma vahel”, 2019
Digimaaling lõuendil. 9/25
Mõõdud: 64 x 85 cm.
"1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi (1933-2025) töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil" on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Allee galerii näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Me tuleme”, 2020
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil. 1/2
Mõõdud: 90 x 177 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Ristlained”, 2023
Digimaaling lõuendil. 1/3
Mõõdud: 92 x 170 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Pole pääsu”, 2025
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil.
Mõõdud: 85 x 71 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroosi (1933-2025) viimaseks teoseks jäänud "Pole pääsu" on kui sümboolne hüvastijätt. Juulis 2025 käesoleva töö lõpetanud Põldroos kujutab siin üksteisest kinni hoidvaid käsi ning nende taustal toimuvat pea läbipaistva, justkui õnneliku inimhingena mõjuvat figuuri.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Richard Kaljo “Tartu Kivisild”, 1960
MÜÜDUD.
Puugravüür paberil.
Mõõdud: km 18,5 x 22,5 cm.
All vasakul: "Tartu Kivisild" puugravüür 1960
All paremal: RKaljo
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Richard Kaljo (1914-1978) esimesteks joonistusõpetajateks Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppides olid Eduard Ole ning Agu Peerna. 1936. aastal Pallasesse astunud Kaljo alustas maali- ning skulptuuriõpingutega, kuid lõplikult jäi tema süda siiski graafika juurde ning just selle eriala lõpetas ta Roman Vaheri käe all 1940. aastal.
Richard Kaljo viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”, 1943
Kuivnõel. Raamimata.
All vasakul plaadil: E Wiiralt Viljandi 1943
All paremal: E. Wiiralt
Eduard Wiiralti üks tippteoseid "Viljandi maastik" sündis 1943. aasta suvel, mil kunstnik viibis Viljandimaal. Seda võimsat puud, mida hiljem hakatigi tundma kui "Wiiralti tamme" ning mis 1959. aastal looduskaitse alla võeti, oli Wiiralt märganud juba ammu, kuid 7. augustil 1943 alustas ta lõpuks selle graveerimist. See avar monumentaalne panoraam jutustab vaatajale kunstniku kiindumusest kodumaa ja selle kõikvõimsa looduse vastu, ühtlasi kujutab see Wiiralti omamoodi hüvastijättu Eestiga, sest sõjategevus järjest lähenes ning Tallinna pommitamise kõminat oli kuulda Viljandimaalegi.
Wiiralt pühendas tähelepanu igale detailile antud töös, nii tegi ta eraldi kavandid nii vahustele pilvedele, neiule puu all kui maastikule tagaplaanil. Viimasega oli loodusel oma vimka mängida ja nii peksis äge torm 13. augustil kogu vilja maha, kuid õnnistas seevastu järgmisi päevi ideaalsete päiksepaisteliste ilmadega. Nii sai Wiiralt peale maastikku jätkata tüdruku viimistlemisega, milleks talle poseeris Tamme talu kostiline Maiu Kulisson. Talus külas olnud teisest tütarlapsest Virvest, kelle sügavad ja siirad silmad teda inspireerisid, tegi Wiiralt hiljem järgmise väga menuka ja tähendusrikka teose.
Ühtaegu idülliline ja samas dramaatiliselt rahutu "Viljandi maastik" on kui sümbol tollal Eestis valitsenud meeleoludele ning on Tamme-Koori tamme igaveseks Eesti kultuuri ajalukku kirjutanud.
Juss Piho “Maaalune”, 1991
MÜÜDUD.
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 25,5 x 33,5 cm, raamiga 46,5 x 57 cm.
All vasakul: "Maaalune" / kuivnõel / 3/10
All paremal: Juss Piho '91
Eesti Kunstnike Liidu liige Juss Piho on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning olnud nomineeritud Konrad Mäe preemiale. Vähem tunneme teda aga graafikuna, sest eelkõige praktiseeris ta seda oma varasemas loomingus.
“Maaalune” põhineb eesti mütoloogial ning räägib vägilasest, kes armastas end peita inimeste kodude lähistel maa all. Piho käsitluses mõjub ta justkui nähtamatu kodukaitsjana.
Jaan Vahtra “Kevadel (Võru maastik)”, 1946
MÜÜDUD.
Monotüüpia. Raamitud. Mõõdud: ava 28.5 x 34.5 cm
Eesti Kunstnikkude Rühma liige Jaan Vahtra (1882-1947) oli kubistlik-konstruktivistlike kompositsioonide maalimise kõrval ka maastikumaalija, kes jaotas motiivi kindlakäeliselt ruumilisteks mahtudeks. Oma viimastel eluaastatel pühendus ta eelkõige kodukandi Võrumaa, samuti Ahja ja Taevaskoja looduskaunite paikade kujutamisele. Just Võrumaa maastikku kujutab ka kevadiselt värske monotüüpia, mille kompositsioon on üles ehitatud neljaosalisena. Selle konstruktsiooni “selgrooks” on lumesulavetest üleujutatud mitmes suunas harunev jõgi. Teose vaataja jaoks kujuneb ehk siiski tähtsamaks koloriiditundlik lahendus. Sini-valged ja pruunid toonid sulavad kokku üheksainsaks varakevadiseks sümfooniaks. Jääpangad muutuvad aina rohkemaks veeks ning vettinud mätaste vahel suliseb ja soliseb. Mets silmapiiril ja põõsasrinne laulavad märtsikuist pungade puhkemise laulu.
Ott Kangilaski “Kuldnokad”, 1964
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 29,5 x 19,2 cm, raamiga 50 x 37 cm.
All vasakul: Kuldnokad (kuivnõel)
All paremal: Ott Kangilaski 1964
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 45 x 47,5 cm.
All vasakul: “Utria rand” (ofort)
All paremal: Ott Kangilaski 1948
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski (1911-1975) looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid. Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.
Malle Leis “Troopiline I”, 1990
MÜÜDUD.
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 52,5 x 52,5 cm, raamiga 73 x 73 cm.
All vasakul: Troopiline I serigraafia 4/50
All paremal: M. Leis 1990.a.
Malle Leisi loomingut on mõjutanud nii sürrealism kui popkunst. 1970. aastatel naases kunstnik hüperrealismi mõjul looduslähedase vormikõne poole, milles ta sai inspiratsiooni klassikast – vanahiina kunstist ja 17. sajandi hollandi lillemaalidest-natüürmortidest. Aja jooksul leidis kunstnik aina uusi botaanilisi liike, mis teda inspireerisid.
Edgar Valter “Printsess ja rüütel”, 1965
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 27 cm, raamiga 48 x 48 cm.
All vasakul: Monotüüp. 1965.
All parmal: EdgarWalter
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Eduard Wiiralt “Majakavaht”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 25 x 23 cm, raamiga 46,5 x 44,5 cm.
Plaadil all paremal: WIIRALT MCMXX
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist “Eduard Wiiralt MCMXX”.
Marje Üksine “Õhtupoolik”, 1985
MÜÜDUD.
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,8 x 40 cm, raamiga 53 x 56 cm.
All vasakul: "Õhtupoolik" (värv. lito)
All keskel: 23/30
All paremal: M. Üksine 1985.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Ta on õppinud aastatel 1964–1970 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Ning ta on Eesti Kunstnike Liidu liige 1974. aastast.
Vive Tolli “Lahutatud naine”, 1989
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15,5 x 14,8 cm, raamiga 35,5 x 33,5 cm.
All vasakul: 13/20 "Lahutatud naine" (söövitus)
All paremal: VTolli 89
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Richard Sagrits “Saunalised”, 1968
Ove Maidla ”Rägastumus”, 2022
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 60 x 80 cm, raamiga 83 x 101 cm.
All vasakul: "Rägastumus". Linoollõige AP.Z.
All paremal: OMaidla 2022
Vabakutseline fotograaf ja kunstnik Ove Maidla (s. 1959) valiti teiste Eesti graafikute poolt 2020. aasta parimaks tegijaks. Mitmekümnel näitusel osalenud Tartu graafiku looming on jõuline, kontrastne ja looduslähedane.
Leonhard Lapin “Naine-masin XXIII B”, 1975/96
MÜÜDUD.
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 13,7 x 13,2 cm, raamiga 38 x 36,5 cm.
All vasakul: Naine-masin XXIII B 5/32
All paremal: L Lapin 1975/96
Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, kunstnik, arhitekt ja luuletaja Leonhard Lapin oli Eesti üks avangardliikumise juhtfiguure. Tema masinate-seeria sai alguse 1973. aastal, mil see koosnes abstraktsetest ja minimalistlikest geomeetrilistest vormidest. 1974. aastal lisandusid Mees-Masin ja Naine-masin, mis mängisid olulist rolli erootilise kunsti tekkes Eestis ning tegid Lapini rahvusvaheliselt tuntuks. Veidi hiljem tõi ta oma masinate-seeria idee ka arhitektuuri tekitades uue mõiste masin-arhitektuur.
Erootilis-meeleline kujutlusviis on kunstniku jaoks loomulik ja ürgne, mis seob meid otseselt loodusega. Arhitekti loomusest tulenevalt usub ta aga tehnoloogia tulevikku ja sulatab oma kunstis kaks teemat harmooniliselt ühte.
Eduard Wiiralt “Imeelukad”, 1920
MÜÜDUD.
Värviline linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 20 x 32,2 cm, raamiga 41,5 x 53,5 cm.
Plaadil all vasakul: WIIRALT 1920
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist “Eduard Wiiralt MCMXX”.
Aili Vint “Variatsioonid C XVIII”, 1984
MÜÜDUD
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 10,7 x 14,8, raamiga 33,5 x 38,5 cm.
All vasakul: "Variatsioonid C XVIII" söövitus
All paremal: AVint 1985 Enele ja Guidole PF!
Rakveres sündinud Aili Vindi (s 1941) graafikaseeria „Variatsioonid“ võlub publikut oma hõrgu esteetilise kerguse ning varjatud meelelise erootikaga. See hoomamatu keemia vaataja ning kunsti vahel, sügavusest üleskekerkivad salajased ihad, õrnad fantaasiad on kui värske tuuleõhk keerukamail aegadel.
Vindi otsingujulgust ja eksperimenteerimist eri meediumitega ühendab alati ürgselt sensuaalne, naiselik jõud, mida kumab nii kunstnikust endast kui tema teostest.
Allex Kütt “Peipsi ääres”, 1965
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil.
Mõõdud: km 20 x 23,5 cm.
All vasakul: "Peipsi ääres" /Linool/
All paremal: - AKütt - 65 a
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud.
Olev Soans “Gooti arhitektuur Eestis”, 1978 – 1980
MÜÜDUD.
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 58,5 x 60 cm, raamiga 72 x 72 cm.
All vasakul: /Söövitus/
All keskel: Olev Soans 1978-80
All paremal: pr. tõmmis
Olev Soans (1925-1995) oli eesti graafik ja pedagoog, kelle loomingus oli oluline koht kultuuriajaloolisel väärtusel. Maakaardid (piltkaardid) oli üks tema lemmikžanre.
Mare Vint “Head Uut Aastat”, 1981
Olev Soans “Purjesõidu ajalugu”, 1976-1979
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 57 x 61,8 cm, raamiga 76 x 80 cm.
All vasakul: /söövitus/
All keskel: Olev Soans 1976-79
All paremal: proov
Olev Soans (1925-1995) oli eesti graafik ja pedagoog, kelle loomingus oli oluline koht kultuuriajaloolisel väärtusel. Maakaardid (piltkaardid) oli üks tema lemmikžanre.
Erich Pehap “Daam pokaaliga”
Kunstniku autoritehnika “New Direct Method”. Raamitud.
Mõõdud: km 31,2 x 48 cm, raamiga 59 x 80 cm.
All paremal: E. Pehap
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Ilon Wikland “Haapsalu linn”
MÜÜDUD.
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47,5 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Marje Üksine “Õhtune natüürmort I”, 1988
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 35 x 40 cm, raamiga 60 x 60 cm.
All vasakul: "Õhtune natüürmort I"
All keskel: (värv. lito) 25/30
All paremal: M. Üksine 1988
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine armastab oma teosteis sageli ühendada arhitektuuri igapäevaste esemetega. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasissee ka värvilised, põnevalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Õhtune natüürmort I”.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,5 x 17 cm, raamiga 33 x 29 cm.
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Esko Lepp “Õhtu rannal”, 1968
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 49 cm, raamiga 65 x 79 cm.
All vasakul: "Õhtu rannal" akvatinta 1968 76/100
All paremal: Esko Lepp
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Raul Meel “Conjugatio 27”, 1994
MÜÜDUD.
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 67,5 x 33,5 cm, raamiga 91,5 x 56,5 cm.
Üleval vasakul: CONJUGATIO 27
Üleval paremal: A/P 15/XV
All paremal: Meel 94
Raul Meel (s 1941) on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Tema kontseptuaalsed graafilised sarjad rõhuvad lakooniliste, ent mõjuvate kujunditega edasi antud ideele.
Renaldo Veeber “Noorpaar”, 1964
Eduard Wiiralt “Natüürmort”, 1950
MÜÜDUD.
Metsotinto paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 14,2 x 7,8 cm, raamiga 38,5 x 32 cm.
Üleval paremal plaadil: WIIRALT 1950
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus valmisid tema ikooniliseimad teosed.
Käesoleval natüürmordil saavad ühtviisi tähelepanu nii lopsakad daaliad kui eksootilised puuviljad ning veiniklaas.
Illimar Paul “Käsmu”, 1980
MÜÜDUD.
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Käsmu
All paremal: IPaul 80
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Evald Okas “Raekoda”, 1963
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 36 x 23 cm, raamiga 50 x 32,5 cm.
All vasakul: "Raekoda" Linoollõige 5/10
All paremal: E. Okas 1963
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates.
Ott Kangilaski “Lauluema Miku Ode maja”, 1956
Silvi Liiva “Talveõhtu”, 1993
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17 x 10 cm, raamiga 35,5 x 20,5 cm.
All vasakul: Talveõhtu, ofort 17/30
All paremal: Silvi Liiva 1993
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964
MÜÜDUD
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm.
All vasakul: Monotüüp. , 1964
All paremal: Edgar Valter
All paremal plaadil: EW 64
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Erich Pehap “Kaktus”, 1979
MÜÜDUD.
Cardboard cut. Raamitud.
Mõõdud: km 32 x 25 cm, raamiga 52 x 44,5 cm.
All vasakul: 6/12 CARDBOARD CUT
All paremal: E. Pehap 1979
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Silvi Liiva “Hommik”, 1992
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,5 x 12,5, raamiga 39 x 33 cm.
All vasakul: Hommik. ofort. 6/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Herald Eelma “Õunapuu”, 1981
MÜÜDUD.
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45 x 55,8 cm, raamiga 67 x 74 cm.
All vasakul: "Õunapuu" lito
All paremal: 10/50 HEelma 81.
ERKI 1959. aasta lend tõi eesti kunsti mitmeid tugevaid graafikuid: Peeter Ulas, Heldur Laretei ja Herald Eelma. Viimane esines 1960. aastatel jõulises ekspressiivses laadis linoollõigetega, mida ühendas reljeeftrükiga. 1970. aastate keskpaiku hakkas ta viljelema esialgu hüperrealismi täpsusest mõjutatud joonistust ning, otsides oma joonistuslaadi jaoks sobivamat tehnikat, jõudis alates 1978. aastast lito juurde.
Eduard Wiiralt “Natüürmort”, 1950
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,7 x 17 cm, raamiga 31,5 x 28 cm.
Plaadil all reas: Rigaud pinx Bossuet WIIRALT 1928
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11 x 7 cm, raamiga 31,5 x 27,5 cm.
All paremal plaadil: E Wiiralt. -28
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.
See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.
Eduard Wiiralt “Berberi tüdruk kaameliga”, 1940
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 48,5 x 39,5 cm
All vasakul: Vernis mou 1940
Pöördel: Eesti komitee kinnitus
Eduard Wiiralti (1898-1954) Pariisi perioodide vahele mahtunud Maroko periood (1938-1939) andis Wiiraltile uut energiat ning võimaldas luua teoseid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust. Marrakeši end sisse seadnud Wiiraltit võlus linn koheselt ning kuigi ta oli tulnud sooja kliimasse eelkõige tervist parandama, inspireeris eksootiline loodus ja kultuur kunstnikku kohe tööle asuma. Märkimaks selle paiga olulisust meie esigraafiku loomingus, avas kunstniku toonases elukohas Marrakeši vanalinnas, aadressil 61 Rue Ksour Ene Ergma 2010. aastal ka Wiiraltile pühendatud mälestustahvli.
Just sel perioodil ja kohe selle järgselt valmisid mitmed tema tuntud teosed loomadest, loodusest ja inimestest, sh “Berberi poiss”, “Marrakeši linnamüür” ja käesolev “Berberi tüdruk kaameliga”. Harmoonilise täiuslikkuse poole pürgiv teos on kui süntees Wiiralti Maroko muljetest, kuhu ta on kokku kogunud kolm teda seal elades enim kõnetanud teemat: lapsed, loomad ning lõunamaine loodus. Kaamel kui sealse kultuuri tähtsamaid loomi, kõrgub uhkelt suuremõõtmelise teose vasakus ääres (ja teine taamal), andunud silmadega üles vaatav kuuma päikese all kasvanud tütarlaps paremal ning palmid tagataustal. Siinjuures tuleb eraldi mainida Atlase mägesid, mis käesoleval tõmmisel on eriti hästi välja joonistunud.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ning on reprodutseeritud 2015. aastal Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt”, lk 175.
Kuni 2006. aastani kuulus teos Eduard Wiiralti pärandit haldavale Stockholmi Eesti Komiteele.
Eduard Wiiralti illustratsioonid (raamatust Aleksandr Puškini poeem “La Gabrielide“), 1928
MÜÜDUD.
Ofort, vasegravüür paberil. Teosed on raamitud.
Mõõdud: Lm 24,5 x 18 cm, raamiga 37 x 32 cm.
Komplekt koosneb viiest Eduard Wiiralti gravüürist. Ostuga tuleb kaasa raamat.
Eduard Wiiralt (1898-1954) alustas illustratsioonide teostamisega juba 1917. aastal. Viljakaimateks kujunesid aastad 1923-1925, mil muuhulgas valmis väga mahukas Eduard Tennmanni usuõpetuse õpik.
1925. aasta lõpus Pariisi saabudes sai Wiiralti koostöö kirjastustega alguse tänu ukrainlannast Halina Izdebskale, kellele kunstnik illustreeris tema luulekogu. 1928. aastal telliti kunstnikult illustratsioonid luuletaja Aleksander Puškini poeemile "La Gabrielide" (kogutiraažiga 325, sh 25 neist jaapani paberil). 1821. aastal loodud jumalavallatut kirjateost oli levitatud Venemaal vaid käsikirjaliselt ja osadena, sest kartes kiriku raevu, varjas Puškin oma autorlust. Täisversioonis anti poeem välja Londonis 1866. aastal ning nüüd, 1928. aastal prantsuskeelsena Pariisis.
Sellest tööst millest kujunes üks tuntumaid kunstniku raamatuillustratsioone. Kokku valmisid kuus ofordis ja vasegravüüris teost, sh raamatu frontispissina kasutatud Puškini portree. Üks illustratsioonidest ületas aga tolle aja mõistes usulise kombekuse piirid ja nii jäi lõppversiooni viis teost.
Eduard Wiiralt “Figuraalne kompositsioon Madonnaga”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 26,5 x 15,8 cm, raamiga 56,5 x 44 cm.
All paremal plaadil: EW MCMXX
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist "Eduard Wiiralt MCMXX"
Ado Lill “Näod”, 1991
MÜÜDUD.
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm
All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap “Värviline veski”, 1979
Reljeeftrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm.
All vasakul: 9/12 Relief print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
"Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.
Malle Leis “Sandra. Suvepäev”, 1982
MÜÜDUD.
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõt: d= 52 cm
All keskel: Sandra. Suvepäev. 3/30 serigraafia M. Leis 1982.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingus on autobiograafilistel motiividel oluline koht. Serigraafiatehnikas teosel “Sandra. Suvepäev” kujutab Leis oma tütart kompositsioonielementide keskel, mis annavad teosele usuliselt allegoorilise tähenduse. Meie ees on eriti katoliku maade barokikunstis levinud stseeni “Madonna lillepärjas/puuviljapärjas” vaba interpretatsioon, mille sõnumit rõhutavad omakorda pooleks lõigatud granaatõunad ja viinamarjakobarad. Teosest õhkuv allegoorilisus on emalikkuse ülistus.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ja oli eksponeeritud 2009. aastal Kumu näitusel “Lapsed ja lilled, inimene ja loodus: Malle Leisi ja Illimar Paul siiditrükid 1970.–1980. aastatest”.
Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 39 cm, raamiga 57 x 63 cm.
All vasakul: Monotüüpia - 62. III
All paremal: GRaud.
Pallase 1934. aastal lõpetanud Gustav Raud (1902-1968) armastas lisaks portreede ja maastike maalimisele ka natüürmorte. Siinjuures olid puuviljad ta erilised lemmikud - nagu ka käesoleval teosel.
Kunstnikule oli oluline ka esemete ja nende värvide omavaheline kooskõla. “Natüürmordil teetassi ja kahe sidruniga” loovad õdusa koosluse tee kuumust rõhutav punane tass, sellele värskust lisavad säravad puuviljad ning neile tasakaaluka maheduse andev sinakas taust.
Edgar Valter “Kelgutaja”,1963
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.
Aleksander Mildeberg “Koer ja kaks kassi”, 1962
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 23,5 cm, raamiga 39 x 42,5 cm.
All paremal: AMildeberg 1962
Nikolai Triigi ja Roman Nymani käe all õppinud Aleksander Mildeberg (1902-1977) armastas oma loomingus kujutada peamiselt maastikke ja linnavaateid. Käesolev teos kahest kassist ja neid põnevusega uurivalt koeralt on värskendav kõrvalepõige koduselt sooja loomademaailma.
Tõnis Vint “Lilleaed”, 1985
Silvi Liiva “Tuules”, 1984
MÜÜDUD.
Ofort paberil.
Mõõdud: plm 46 x 60,5 cm.
All vasakul: Tuules. ofort.
All paremal: Silvi Liiva 1984
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Tuulest kantud õrnad naisolevused mõjuvad kui kerged rohukõrred paindudes iili kandval jõul kord vasemale, kord paremale. Tundlikkust rõhutab liivalikult mõjuv läbitöötamata taust.
Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988
Nikolai Kummits “Tallinn”, 1944
MÜÜDUD.
Monotüüpia, hall riie. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 18,5 cm, raamiga 50 x 48,5 cm.
All vasakul: N. Kummits.1944.
All paremal: "Tallinn"
Tartus sündinud ja kasvanud Nikolai Kummits (1897 – 1944) lõpetas Pallase Ado Vabbe käe all 1929. aastal. Erinevalt teistest tolleaegsetest kunstnikest ei jõudnud Kummits omaaegsetesse kunstimaailma keskustesse ning nii kujunes tal ainulaadne, just talle iseloomulik stiil, mis võlus vaatajat oma eriliselt hajutatud valgusega.
Tema varasemad tuntud monotüüpiad pärinevad juba aastast 1930. 1943. aasta kevadel arreteeriti Kummits Saksa võimude poolt, kuid isegi vangis olles jätkas kunstnik oma loominguga tegelemist. Kunst oli see, mis päästis ta näljast, sest just leiva vastu vahetamiseks tegi Kummits monotüüpiaid, enamasti hallile riidele (kunstniku biograafi Linda Alekõrre järgi riidele, millele oli õhuke paber peale liimitud, vt. L. Alekõrs, Nikolai Kummits 1897-1944, Tln. 1966, lk. 55). Monotüüpia, mis kujutab vaadet Olevistele ja Suurele Rannaväravale Mere puiesteelt, on koloriidilt ja käsitluslaadilt Kummitsale vägagi iseloomulik ning maalitud vahetult enne Kummitsa lahkumist meie seast Tallinnas Patarei vanglas aprillis 1944. Tõenäoliselt on tegu Kummitsa ühe viimase teosega.
Ado Lill “Kujutlus”, 1987
MÜÜDUD.
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 19 x 12 cm
All: "Kujutlus" ofort, akvatinta 12/21 ALill 87.
Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt.
Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
