E-pood
Kuvatakse kõik 23 tulemust
Erich Pehap “Pliidi juures”, 1932
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 49 x 33,5 cm.
All vasakul: E. Pehap 1932
All Paremal: E. Pehap 1932 Pöördel: Pliidi juures 1932 pastell
Agulistseenid moodustasid Pallase kunstitudengite ja noorte kunstnike loomingus olulise peatüki esmajoones 1920. aastatel ning 1930. aastate algul ning ka käesolev teos on Erich Pehapil (1912-1981) valminud just Pallases õppimise ajal.
Eluühenduslik kultuurikäsitlus oli moes ja Erich Pehap järgib ajastu vaimset suunda oma sangviinijoonistuses “Pliidi juures”. Täpselt fikseerimata tagapõhjaga köögi keskseks objektiks on kulpi potis liigutav, vaba käe joonega artistlikult visandatud, peas traditsiooniliselt rätikut kandev naine. Pliidi serval märkab aga kaasaegse disainiga keedukannu, mis näitab, et progress oli ka seda kodunurka puudutanud. Punane üldkoloriit vastab hästi köögi õhustikule ja loob sooja meeleolu.
Andrei Jegorov “Külvaja”
Sangviin paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38,5 x 28 cm, raamiga 64,5 x 53 cm.
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
BRON. Priidu Aavik “Tallinna laevaremonditehas”, 1977
Richard Sööt “Tuljak”
Siidimaal. Raamitud.
Mõõdud: ava 20,6 x 17,5 cm, raamiga 30,5 x 30,5 cm.
All vasakul: R. SÖÖT
Richard Sööt (1903-2002) õppis Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali August Janseni ja Roman Nymani käe all. 1937-1944 juhtis ta Tallinnas enda asutatud ettevõtet „Eesti Tarbekunst“. 1944. aastal emigreerus kunstnik esialgu Saksamaale Baierisse, hiljem USA-sse New Yorki, kus asutas oma kunstistuudio.
Legendaarne "Tuljak" on Anna Raudkatsi loodud hoogne eesti rahvatants, mida tantsitakse Miina Härma loodud koorilaulu saatel. Esimest korda kanti „Tuljakut” tantsuna ette 1915. aastal Vanemuises Eesti Üliõpilaste Seltsi tuluõhtul.
Benita Vomm “Istuv akt”, 1956
Benita Vomm “Poolakt”
August Albo “Baleriin”, 1960ndad
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 54 x 40 cm, raamiga 74 x 60 cm.
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922. aastal Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.
Elmar Kell “Laevaehitus Hiiumaal”, 1952
Õli papil.
Mõõdud: 71 x 100 cm
Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated. Nappides tingimustes saateid dekoreerides tuli olla loov ning nii teadis kogu telemaja Kella kui meest, kelle poole lahendusteks pöörduda. Nii kasutas ta vahel ka oma maalidel alusmaterjalina lavastusest üle jäänud riidetükke ning vineeri.
Kella figuraalkompositsioonidest leiame sürrealistlike sugemetega teoseid, õrnu naisolevusi, keda ümbritseb maskuliinne element ning kes on paigutatud ootamatusse keskkonda. Käesoleval, laevaehitust kirjeldaval teosel, on aga põhirõhk laevadel endil. Täidlast roostepunast metsarohelisega segades loob Kell jõulise teose, mis kannab hästi edasi laevaehituse arhailist ja väega olemust. Tavakülastajale piiratud tsoonis asunud Hiiumaale sattus Kell hiljemgi, mil ta kujundas rinnamärgi Emmastes asunud tootmisele.
Alo Hoidre “Pidu”, 1980. aastad
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 76 cm.
Alo Hoidre (1916-1993) armus maali just elu hilisperioodil, mil ta justkui taasavastas materjalide ja tehnikate põneva maailma ning avanes äkitsi tema temperament. Ilmse lõbuga hakkas ta 1980. aastail kujutama lõppematut elumöllu, peo- ja karnevalistseene, pildipinda täitvaid rõõmsaid naisi, vahel meeste, vahel koerte-kasside seltsis. Lustakuse ja elurõõmu kõrval paelub sedalaadi töödes endastmõistetavalt meistri võrratu joonistus, mis mõnevõrra meenutab Eerik Haamerit.
Erich Pehap “Daam valge kübaraga”, 1930ndad
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 58 x 30 cm.
All paremal: EP
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest.
Pehapi veel Eestis loodud teoste hulka kuuluv “Daam valge kübaraga” kujutab endast 1930. aastate šikki ja moodsat naist. Tema näoilmest ja hoiakust õhkub eneseteadlikkust ja kindlameelsust ning rõivastusest voolavat elegantsi. Seda võimendab veelgi noobli nurga all kübar ja punased huuled. Pehap tõestab juba noore kunstnikuna oskust kasutada värvipaleti rikkalikke võimalusi ilma liiale minemata – kuigi üldmulje on pastelselt tagasihoidlik, on ta sinna meisterlikult värskuse andmiseks seganud kollase, türkiissinise ja õrna roosa.
Ernst Hallop “Suur Munamägi”, 1964
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 38 cm, raamiga 50 x 52 cm.
All vasakul: E Hallop 64
Pöördel: E Hallop Seeriast - Lõunaeesti kaunis loodus "S. Munamägi" 36 x 38, 1964, pastell
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Erich Pehap “Violence”, 1969
Erich Pehap “Venna portree”
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 50 x 36 cm.
All keskel: ALLAN PEHAP
All paremal: E. Pehap
Erich Konstantin Pehapi elus mängis tema vend Allan Endel Pehap olulist rolli. Kahjuks kaotas Eestist põgenedes kunstnik temaga aastateks kontakti.
Käesoleval, 1948. aasta pastellil näeme poissi ennastunustavalt raamatut uurimas. Pastelli pehmusega tööst õhkub austust ja vennalikku armastust, diivanil olevad padjad aga meenutavad koduse Viljandi tikitud diivanipatju.
Teos oli eksponeeritud Allee galeriis 2022. aasta sügisel toimunud Erich Pehapi isikunäitusel ja on reprodutseeritud näituse kataloogis lk 10.
Ernst Hallop “Maastik”, 1966
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 48,5 x 33 cm. Raamiga 69 x 53 cm
All paremal: E Hallop 66
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Valdur Ohakas “Akt rohelisel vaibal”, 1960ndad
MÜÜDUD.
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 71,6 x 52,5 cm
Valdur Ohaka (1925-1998) loominguline käekiri kujunes Eerik Haameri, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu käe all. Kunstnik mängis olulist rolli sõjajärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis ja just 1960ndad ja 1970ndad olid tema loomingu kõrgperioodiks.
„Akt rohelisel vaibal“ kuulubki tema kunstiuuenduslikku tipp-perioodi, mil Ohakas tegeles aktiivselt vormi- ja värvikatsetustega. Tema äratuntava trepiastmestikuga Merivälja majas valminud aktis näeme korraga nii tugevaid kontuurjooni kui plastilist vormikäsitlust – kontrast, mis muutis Ohaka jaoks maalimise põnevaks mänguks. Looduslikke ookertoone on kunstnik täiendanud punakate ja rohekate värvilaikudega, lisades sellega teosele dünaamilisust ja sügavust.
Ohaka toonaseid uuenduslikke sürrealistlikus, ekspressiivses laadis loomingut ilmestab hästi ka käesoleva teose tagaküljele maalitud kaks pead.
Uno Roosvalt “Abruka”, 1968
Ernst Hallop “Kevadmaastik”, 1960
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47 cm, raamiga 56 x 68 cm.
All vasakul: E. Hallop 60
Pöördel: luuletus
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Ernst Hallop “Tuulik”, 1965
MÜÜDUD
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 35,5 cm. Raamiga 49 x 50,5 cm
All paremal: EHallop 65
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse.
Valdavalt töötas Hallop pastelltehnikas, ent küllalt palju ka õlimaalis. Varasem mahlakas realism, sumedavõitu koloriit andsid 1950-ndate lõpust maad heledamale, impressionistlikumale, samas dekoratiivselt värvirikkale laadile.
Boris Ottenberg “Lehtla pargis”, 1928
MÜÜDUD
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud ava 62,5 x 45,5 cm. Raamiga 86,5 x 68,5 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 1928
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna stiiliga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Erich Pehap “Tantsijannad”, 1949
Mõõdud: 27,7 x 35,6 cm. Koos raamiga 39,1 x 46,8 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Eduard Wiiralt “Näkk”, 1926
MÜÜDUD
Puulõige. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 16,6 cm
Odessast pärit ukrainlanna Halina Izdebska ning tema poolakast abikaasa Vladimir Izdebsky aitasid Wiiraltil Pariisis end sisse seada. Nii pakkusid nad talle 1925. aasta lõpus ulualust kuniks kunstnik leidis endale korteri Montparnasse’il, Impasse du Rouet 7. Samasugust lahkust eestlaste vastu on pere pakkunud ka teistele eestlastele, muuhulgas peatusid seal Kuno Veeber ja Adamson-Eric.
Tänutäheks abi eest valmis Wiiraltil teos „Näkk“, mis sai illustreerima Halina Izdebska luulekogu „La naiade ivre“ (eesti k. „Joobunud najaad“; kirjastus Ceux qui viennent, Pariis 1926), täpsemini selle luuletust „L’arc en ciel“, 1927 (eesti k. „Vikerkaar“). Najaadid, kreeka mütoloogiast tuntud imekaunid nümfid valvasid allikaid ja järvi. Wiiralti õrn ja malbe olekuga najaad on asetatud kuupaistel järvestseeni, millel laines lokkidega kaunitar graatsiliselt öist suplust naudib.
Olav Maran “Üksik nartsiss“, 1950ndad
MÜÜDUD
Guašš, pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 39,5 x 27,5 cm. Raamiga 60,5 x 49 cm.
All paremal: O. Maran
Armastatud kunstniku Olav Marani (s 1933) puhul tunneme kaht eriilmelist loomeinimest. Ühelt poolt moodsaid lääne suundi eesti kunsti toov, avangardi üht juhtfiguuri, ning teisalt peale 1968. aasta murrangulist suunamuutust kunstiväljale ilmunud uut Maranit, kelle sugestiivselt rahustavad vaikelud ning kaunid loodusvaated ühtki kunstisõpra külmaks ei jäta.
Igal juhul kuuluvad mõlemad loomeisiksused eesti kunsti klassikasse, sealhulgas meditatiivne, eestlaslikult tagasihoidlikul ja looduslikult mahedal taustal aja kulgu jälgiv üksik nartsiss.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.