E-pood
Kuvatakse 1–100 tulemust 425-st
Herald Eelma “Saaremaa küla”, 1966
Värviline linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 12,5 x 27 cm, raamiga 28,5 x 42,5 cm.
All vasakul: "Saaremaa küla" v. linool
All paremal: H Eelma 66.
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Maks Roosma “Vana Toompea”
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28 x 19,5 cm, raamiga 48 x 38 cm.
All vasakul: Vana Toompea. Kuivnõel
All paremal: Maks Roosma
Eesti rahvusliku klaasikoolkonna rajaja Maks Roosma (Roosmann, 1909-1971) oli ka virtuoosne joonistaja ja graafik, kelle õpetajaks neis valdkondades oli legendaarne Günther Reindorff. 1937. aastal pälvis kunstnik Pariisi maailmanäituse kuldmedali.
Lagle Israel “Hortensia ja kullerkupud”, 1961
Tõnis Laanemaa “Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal Planeedile TL79”, 2016
Ofort, kuivnõel, kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,2 x 36,5 cm, lm 51 x 48,5 cm.
Teose all: Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal Planeedile TL79. Ofort, külmnõel, kõrgtrükk. 7/15 Tõnis Laanemaa 2016.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Laanemaa (1937-2024) kuulus kunstirühmitusse ANK ’64 ja Eesti Kunstnike Liitu aastast 1970. Laanemaa on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui Poolas, Hollandis, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal.
Karl Burman “Ratsuga jõe ääres”, 1949
Akvarell, guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 48 cm, raamiga 54 x 68 cm.
All paremal: Karl Burman 1949.
Karl Burman oli mitmekülgne isiksus – korraga nii tunnustatud arhitekt kui akvarellimaali suurmeister, kes pani aluse selle tehnika populaarsusele Eestis. Burmani akvarellid on hinnatud oma õhulisuse, vahetu loodustunnetuse ja meisterliku valgusekäsitluse poolest, just nagu teosel "Ratsuga jõe ääres", kus lisaks mehele ja hobusele näeme parajasti ujuma suunduvat linnupere. Tööst õhkub toonasele kunstile omast püüdu stabiilsuse ja ajatu maaelu ilu poole. See on hetkeline üleskirjutus vaikusest ja inimese ning looma vahelisest usaldusest keset suvist loodust.
Vive Tolli “Tühjaks jäänud tuba”, 1968
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45,8 x 49,2 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All vasakul: Proov “Tühjaks jäänud tuba” (söövitus)
All paremal: VTolli 1968
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Karl Burman junior “Kullerkupud”, 1991
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 100 cm, raamiga 81 x 101 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1991.
Karl Burman junior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks.
Päikesekullast kantud ning akvarelli kohta tõeliselt võimsate mõõtudega maal "Kullerkupud" demonstreerib kunstniku oskust luua monumentaalset lillemaali, kus kompositsioon on koondatud lopsaka ja tiheda kullerkupupärja ümber. Värskete õite mahlakas kollane särab sügava indigosinise tausta ees, samas kui vaasi pruunid ja lauapinna ookritoonid toovad meid tagasi ruumi - siiasamasse, just nüüd ja praegu. Kunstnik annab vormid edasi akvarellile omase õhulise kergusega, kus märjemad värvilaigud segunevad ja loovad orgaanilise, elava pinna.
Richard Kaljo “Vanemuise varemed”, 1945
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 25,3 x 20 cm, raamiga 54 x 45 cm.
All vasakul: "Vanemuise varemed" puugravüür 1945
All paremal: Richard Kaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Richard Kaljo “21. juuni tänav Tartus”, 1945
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 21,5 x 31,1 cm, raamiga 45 x 53 cm.
All vasakul: "21. juuni tän. Tartus" puugravüür 1945.
All paremal: Richard Kaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Käesoleval teosel kujutab Kaljo Tartu südalinna üht tuntumat, Rüütli tänavat, mis kandis 1940ndatel lühiajaliselt 21. juuni tänava nime. Kaljole iseloomuliku meisterlikkusega annab ta läbi viirutustehnika edasi tänaval valitsevat meeleolu 1945. aastal.
Henno Arrak “Päevitaja”, 1971
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19,6 x 24,6 cm, raamiga 45 x 53 cm.
All vasakul: Päevitaja. Ofort. AT
All paremal: HArrak 1971
Kui eesti 20. sajandi teise poole maalis oli aktifiguuri kujutamisele pühendunud näiteks Olev Subbi, siis graafikas oli üks selle žanri meistreid Henno Arrak (1930-2017). Lisaks naisaktidele tegi ta täpseid joonistusi ja filigraansete linoollõigete ning ofortidena ka natüürmorte, maastikke, meeleolukaid olmestseene, madonnapilte, samuti sooja südamega loomi.
Malle Leis “Rõõmsaid jõule!”, 1988
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 18 x 32,7 cm, raamiga 36 x 49 cm.
All vasakul: Rõõmsaid jõule!
All keskel: 21/100
All paremal: M. Leis 1988.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingut on mõjutanud nii sürrealism kui popkunst. 1970. aastatel naases kunstnik hüperrealismi mõjul looduslähedase vormikõne poole, milles ta sai inspiratsiooni klassikast – vanahiina kunstist ja 17. sajandi hollandi lillemaalidest-natüürmortidest. Aja jooksul leidis kunstnik aina uusi botaanilisi liike, mis teda inspireerisid.
Maasikataim, mida enamasti seostame ju suvega, on siin aga tõstetud talvise pidulikkuse sümboliks. Nii on teos on korraga karge ja soe, mängides kontrastil suvise motiivi ja talvise lume vahel. See sürrealistlik nihe – maasikad keset talve – on autorile iseloomulik võte, mis muudab argise motiivi sügavaks ja poeetiliseks kunstiteoseks.
Sirje Eelma “Valgustid V/V”, 1996
Autoritehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 48,3 x 20,8 cm, raamiga 64 x 36 cm.
All vasakul: XXIII sarjast "Valgustid" V/V E.A. Tpl'a (carbo, plastik)
All paremal: SEelma '96
Nii Eduard Wiiralti preemiale nomineeritud kui mitmeid mainekaid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafik Sirje Eelma (s 1950) on oma loomingus pidevas muutumises. Diplomilt moekunstnik, lööb Eelma abstraktse kujundikeelega töödes läbi elegants, konstruktiivsus ja värviaktsendid, mis tervikmõju valitsevad.
Eelma loomingut iseloomustab sarjalisus ja rütmilisus, kus korduvad motiivid muutuvad märkideks ja sümboliteks, peegeldades autori huvi ruumi, valguse ja struktuuri vaheliste seoste vastu.
Sirje Eelma “Valgustid I/V”, 1996
Autoritehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 47,7 x 20 cm, raamiga 64 x 36 cm.
All vasakul: XIX sarjast "Valgustid" I/V (carbo) Tpl'a.
All paremal: SEelma '96
Oma tööde eest nii Eduard Wiiralti preemiale nomineeritud kui mitmeid mainekaid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafik Sirje Eelma (s 1950) on oma loomingus pidevas muutumises. Diplomilt moekunstnik, lööb Eelma abstraktse kujundikeelega töödes läbi elegants, konstruktiivsus ja värviaktsendid, mis tervikmõju valitsevad.
Eelma loomingut iseloomustab sarjalisus ja rütmilisus, kus korduvad motiivid muutuvad märkideks ja sümboliteks, peegeldades autori huvi ruumi, valguse ja struktuuri vaheliste seoste vastu.
Märt Laarman “Ahja jõgi”, 1964
Vineerlõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 51,3 x 24 cm, raamiga 72 x 41 cm.
All vasakul: Ahja jõgi Vineerlõige 1964. II 59/100
All paremal: M. Laarman
Märt Laarman (1896-1979) mängis olulist rolli 1920. ja 1930. aastate kunsti uuendamisel ning värskendas oma ideedega eesti raamatu muidu üsna konservatiivset stiili. Nii maalija kui graafikuna tegutsenud kunstnik aitas kaasa graafikakunsti arengule ka üldisemalt võttes sel teemal avalikult sõna. Eesti Kunstnikkude Ryhma liikmena tõi ta siinsesse kunsti konstruktivistlikke ja kubistlikke mõjutusi, mis säilisid tema graafilises käekirjas ka hilisematel loomeperioodidel.
Puulõige "Ahja jõgi" on väljapaistev näide kunstniku oskusest stiliseerida loodusmotiiv ühtseks rütmiliseks tervikuks.
Aapo Pukk “Akt”, 2001
Aleksander Pilar “Otepää”, 1962
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22,5 x 31,8 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All paremal: Pilar 62
Pöördel kleepsudel: Otepää. 1962. Отепя. 1962.
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Maret Olvet “Vana turu kael”, 1978
Edgar Valter “Kindral”, 1963
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 35 x 27 cm, raamiga 50 x 42,5 cm.
All vasakul: EW 63
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Evald Okas “Õhtune Toompea”, 1961
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 33 x 64,5 cm, raamiga 49 x 80 cm.
All vasakul: Õhtune Toompea. Akvatinta.
All paremal: EOkas 961
Teos vajab restaureerimist.
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Helgi Hirv “Hansu-Jürka talu Ruhnus”, 1970
Pehmelakk, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 43,7 x 51,4 cm, raamiga 61 x 68 cm.
All vasakul: "Hansu-Jürka talu Ruhnus", vernis mou, akvatinta, II 4/50
All paremal: H. Hirv, 1970.
Helgi Hirv (1925-1977) oli eesti graafik. Ta alustas oma kunstiõpinguid 1943. aastal Pallase kunstikoolis. 1951. aastal lõpetas Ado Vabbe ja Leopold Ennosaare õpilasena Tartu Riikliku Kunstiinstituudi.
Helgi Hirve abikaasa oli maalikunstnik Louis Pavel ja nende poeg on luuletaja Indrek Hirv.
Sama teose eksemplar kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Peeter Sink “Päikeseloojang”, 1930ndad
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: ava 33,5 x 49 cm, raamiga 49 x 63 cm.
All paremal: P. SINK
Peeter Sink oli eesti maalikunstnik. 1919. aastal lõpetas ta Tallinna Kunsttööstuskooli maalikunsti erialal, olles õppinud Nikolai Triigi juhendamisel.
Olga Terri “Liiliad”, 1985
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38,5 x 34,5 cm, koos raamiga 55 x 50 cm.
Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema 1970ndate mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Sama värskelt ja hingestatult maalis ta lilli, eriti kõnetasid need teda 1980ndatel.
Reti Saks “Julge samm”, 2003
Vive Tolli “Kalur kassiga”, 1965
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 32 cm, raamiga 41 x 53 cm.
All vasakul: 4. "Kalur kassiga" (söövitus) vask
All paremal: VTolli 1965
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Richard Kaljo “Eeden”, 1967
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 18 cm, raamiga 41 x 31 cm
All vasakul: “Eeden” puugravüür 67 RKaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated. Üht ajaloo kuulsaimat müütilist stseeni käsitlev teos “Eeden” oli eksponeeritud 2014. aastal Kumus toimunud näitusel “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades” ning kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Edgar Valter “Hobused öös”, 1960ndad
Õli, monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 40,4 x 28,6 cm, raamiga 62 x 50 cm.
Edgar Valteri üheks lemmiktehnikaks õlimaali kõrval oli õligraafika. Selle nime andis kunstnik teostamisviisile ise, sest keegi teine Eestis seda ei viljelenud ning nii polnud ka meie keeles sobivat vastet. Õlivärviga kaetud pinnale graafilise joonise lisamine tekitas igal korral uue ja põneva tulemuse, millega Valter katsetas niikaua kuniks saavutas perfektse tulemuse.
Aleksander Pilar “Alpikannid”, 1966
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 40 x 57 cm.
All vasakul: Pilar 66
Pöördel: "Alpikannid" A. PILAR 1966 40x57
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. Käesoleval teosel vallutavad vaataja meeled hõrgult mahlakad alpikannid.
Esko Lepp “Kivine kallas”, 1974
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 35,5 cm, raamiga 40 x 51 cm.
All vasakul: ESKO LEPP 74
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Illimar Paul “Soome maastik”, 1995
Rein Raamat “Tallinn”, 1965
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 31,8 cm, raamiga 47 x 55 cm.
All vasakul: "Tallinn" Linoollõige 13/50
All paremal: RRaamat 65 a.
Maali- ja filmikunstnik Rein Raamat (s 1931) lõpetas maalikunsti õpingud cum laudega. Tema käe all on animafilmidesse jõudnud nii Aili Vindi, Leonhard Lapini, Sirje Runge, Rein Tammiku kui Jüri Arraku looming. Üks tema rahvusvaheliselt enim tunnustatud linateoseid on aga Eduard Wiiralti tippteoseid “Põrgu”, “Kaardimängijad”; “Kabaree” ja “Jutlustaja” kajastav “Põrgu” (1983).
Enn Põldroos “Keeris”, 2019
Digimaaling digitaalsel graafikalaual Wacom.
Mõõdud: 60 x 85 cm.
Teose tiraaž: 2/25
Teost katab kattelakk Winsor Newton Artists' satin warnish, mis kaitseb UV ja niiskuse eest. Pind on puhastatav.
“1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil” on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Uneskõndijad ja hundijäljed kauguses”, 2021
Digimaaling lõuendil. 5/25
Mõõdud: 83 x 86 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Herald Eelma “Katse”, 1983
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,5 x 18 cm, raamiga 42 x 31,5 cm.
All paremal: HEelma 83.
ERKI graafikuna lõpetanud ning 1960-ndail eelkõige linooli eelistanud Herald Eelmat (s. 1934) hakkas 1970. aastate keskel üha enam köitma hüperrealismi lainest mõjutatud pretsiisne pliiatsijoonistus. Kõige täpsemalt sai sellise joonistusmaneeri üle kanda litosse, mistõttu hakkas just see tehnika kunstniku loomingus alates 1970. aastate lõpust valitsema.
"Katse" valmis tal kahes erinevas versioonis. Peategelane oli mõlemas sama, ent tööd erinesid nii formaadilt kui detailidelt. Käesoleva paariku suurem versioon kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Enn Põldroos “Sõrm suust”, 2021
Digimaal lõuendil.
Mõõdud: 55 x 70 cm
Teose tiraaž: 7/25
“1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil” on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Läheb lahti”, 2025
Digimaal lõuendil.
Mõõdud: 85 x 67 cm
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Kõditajad II”, 2021
Digimaaling lõuendil. 2/25
Mõõdud: 67 x 100 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Uni kõiksuse kohal”, 2019
Digimaaling lõuendil. 4/25
Mõõdud: 90 x 75 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: "Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna".
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: "1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /.../ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati - arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne."
Eduard Wiiralt “Imeelukad”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22 x 34 cm, raamiga 39 x 50 cm.
All vasakul plaadil: WIIRALT 1920
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist “Eduard Wiiralt MCMXX”.
Ilon Wikland “Vaade Lotsbergetist”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 36,5 x 48,5, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 42/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Aleksander Pilar “Roosid”, 1977
Akvarell paberil.
Mõõdus: ava 48 x 39,8 cm, raamiga 64 x 54 cm.
All paremal: Pilar 77
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
"Roosid" võlub oma ühtaegse lihtsuse ja suursugususega - on ju Pilar siin kujutanud aedade kuningannasid Tarbeklaasi kuulsas sinises vaasis, ent tausta jätnud lakooniliselt lihtsaks, sest just nii saavad peategelased särada.
BRON. Enn Põldroos “Lähedased”, 2021/23
Digimaaling lõuendil. 2/8
Mõõdud: 105 x 86 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Silvia Põldre “Kevadõied”, 1977
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 54 x 41 cm, raamiga 72 x 59 cm
All paremal: Põldre 77
Silvia Põldre maalis peamiselt akvarellis ning lilled olid tema meelisteema. Käesoleval teosel paneb ta tumedal taustal särama kevadised õied - erkpunaste servadega priimulad ning roosad ja valged kellukad.
Ott Kangilaski “Laoba”, 1964
Kuivnõel paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 19,6 x 29,9 cm, raamiga 37 x 45 cm.
All vasakul: Laoba (kuivnõel) 24/40
All paremal: Ott Kangilaski 1964
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris, ent olulise osa tema teostest moodustavad ka Eestimaa kaunite paikade jäädvustused. Virtuoosse joonistajana kuuluvad tema teosed eesti graafika raudvarasse.
Kihnu saarel asuvat Laoba randa kujutaval teosel annab Kangilaski edasi rannamaastikule omast rahu ja ajatust.
Marje Üksine “Suveõhtu II”, 1983
Metsotinto paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 17 cm, raamiga 48 x 43 cm.
All vasakul: "Suveõhtu II" (metsotinto) 18/25
All paremal: M. Üksine 83.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Ta on õppinud aastatel 1964–1970 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Ning ta on Eesti Kunstnike Liidu liige 1974. aastast.
Silvi Liiva “Kesköö”, 2007
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 14,8 x 14 cm, raamiga 32 x 26 cm.
All vasakul: Kesköö. Ofort 12/30
All paremal: Silvi Liiva 2007
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Karl Burman junior “Suvine rand”, 1981
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 48 cm, raamiga 61 x 71,5 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1981.
Pöördel: Karl Burman junior "Suvine rand" AKVARELL 36 x 48 cm
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli, nii ka käesoleval, Põhja-Eesti rannikut kujutaval maalil.
Aleksander Pilar “Rannik loojanguvalguses”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 52,7 x 58 cm, raamiga 63 x 68 cm.
All vasakul: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Kaisa Puustak “Post ja köied”, 1985
Pehmelakk, kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: 31,5 x 45,4 cm, raamiga 55 x 68 cm.
All vasakul: 16/20 Post ja köied (pehmelakk, kuivnõel)
All paremal: KPuustak 85
Pikaaegne õppejõud ning legendaarne graafik Kaisa Puustak (s 1945) leiab inspiratsiooni argiesemetest enda ümber. Ta on lõpetanud 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal.
Karl Burman “Taluõu – Harku küla”, 1960
Silvi Liiva “Õitsemine”, 1984
Ofort paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 41,5 x 24 cm, raamiga 66,5 x 42,5 cm.
All vasakul: Õitsemine. ofort. 10/30
All paremal: Silvi Liiva 1984
Eesti graafikas on Silvi Liiva (1941-2023) nähtus omaette, poeetilise sümbolismi suurkuju. Kui rääkida naiselikust peenusest, tundelisusest ja õrnusest, siis Silvi Liiva on see par excellence.
1980. aastatel toimub Liiva graafikas tegevus konkretiseerimata ruumis, kus sõnumit kannavad õrnad naisolevused. Nii ka "Õitsemises", kus kunstnik on kesksele kohale asetanud nõelpeente joontega kujutatud puu, mille õide puhkemist seda ümbritsevad figuurid imetlema on tulnud. Käesoleva tõmmise teeb eriliseks õrn punakas toon taustal, mis omakorda võimendab töö sõnumit.
Edgar Valter “Talvemaagia”, 1960
Juss Piho “Tasakaal”, 1995
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 22,2 x 27,1 cm, raamiga 48 x 51,5 cm.
All vasakul: "Tasakaal" /ofort/ 12/20 Tpl'a
All paremal: Juss Piho '95
Eesti Kunstnike Liidu liige Juss Piho on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning olnud nomineeritud Konrad Mäe preemiale. Vähem tunneme teda aga graafikuna, sest eelkõige praktiseeris ta seda oma varasemas loomingus.
BRON. Navitrolla “Koos”, 2001
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 4,3 x 4,3 cm, raamiga 27 x 27 cm.
All: KOOS kuivnõel 64/180 Navitrolla
Navitrolla, kodanikunimega Heiki Trolla, on viljelenud nii maali kui graafikat. Tihti asetab kunstnik maali tegelased harjumatusse keskkonda, vahel lausa utoopiliste maastike keskele. Navitrolla ise on öelnud, et suurim mõte, mida ta vaatajatele edasi anda tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks.
Esko Lepp “Hommik”, 1970
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 24,5 cm, raamiga 48 x 39 cm.
All vasakul: "Hommik" akvatinta 1970
All paremal: Esko Lepp
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Herald Eelma “Toompea”, 1976
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24,3 x 32,3 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All vasakul: "Toompea" pehmelakk
All paremal: Eelma 76
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Herald Eelma “Eluring”, 1972
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45 x 43 cm, raamiga 67 x 63 cm.
All vasakul: “Eluring” linool
All paremal: autoritõmmis Herald Eelma 1972
Herald Eelma (s 1934) tööstiil on põhjalik; ta on virtuoosne joonistaja, kes eksponeeris 1970. aastate keskpaigast alates näitustel keerukaid joonistusi, mis põimisid loodusmotiive ja inimesi omapärasteks kompositsioonideks. Sel ajal otsis ta linoollõike kõrvale varjundirikkamat ja suuremat detailitäpsust võimaldavat väljendusviisi. Seejuures on ta oma loomingus olulise etapina nimetanud just 1970. aastat, mil toimus tema näitus Eesti Kunstimuusemis (koos Peeter Ulasega), valmis Eelma kuulus linoollõige “Kodumaa” (variatsioon käesolevast autoritõmmisest) ning aasta varem oli sündinud legendaarne “Tüdrukud”.
Tema 1970. aasta linoollõikest nimetusega “Eluring” on olemas tõmmis ka Tartu Kunstimuuseumis, kus see kannab pealkirja “Kodumaa” (TKM TR 8802 GR 2437). Ka Jüri Haini 1980. aastal välja antud raamatus Herald Eelmast on teos reprodutseeritud “Kodumaa” nime all, kusjuures ta kirjutab seeriast, millel on kaks osa (käesolev neist on esimene). Teosel järjekorranumbriga “II” seisavad vastamisi mees- ja naisfiguur, kelle profiilidest joonistub välja võimsa puu siluett, mille sees on omakorda vaade Lõuna-Eesti maastikule.
Ka käesoleval, seeria esimesel teosel näeb Hain selle keskses tumedas pinnas puutüve. Puu “ümber” seisavad erinevates vanustes, väljendusrikaste nägudega naised ja lapsed, selle südames aga viide II Maailmasõjale, langenud sõjamehe kujuna tolleaegse patriootliku teemakäsitluse vaimus. Filosoofiline üldistus ja mehiselt napisõnaline vormikäsitlus annab tööle veenvuse.
Gregor von Bochmann “Stseen taluõuel”
Enno Lehis “Kased”
Rein Raamat “Kaluri tare”, 1969
Eduard Wiiralt “Figuurid”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18,9 x 13,9 cm, raamiga 40 x 35 cm.
All vasakul plaadil: W
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Mai Levin “Richard Uutmaa 120 – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Richard Uutmaa 120“ 18. september — 11. oktoober 2025 Allee galeriis.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Richard Uutmaa eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Uutmaa teoste kataloogi.
Kataloogi põhitekst: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundus: Karl Kevad. Fotod ja reproduktsioonid: Stanislav Stepaško, Virumaa Muuseumid SA. Trükikoda: DiGra OÜ. Meediasuhtus: Harry Liivrand
Silvi Liiva “Tallinna motiiv”, 1973
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 29 x 24 cm, raamiga 46 x 40 cm.
All vasakul: "Tallinna motiiv" (ofort) 25/14
All paremal: Silvi Liiva 73
Kunstnik Silvi Liiva (s. 1941) lõpetas ERKI üheaegselt Marju Mutsuga ning samuti silmapaistvalt. Nagu paljud noored kunstnikud sel perioodil, oli tema kunst algul tugevasti mõjutatud sürrealismist selle keskendatusega alateadvusele, inimese tundemaailmale.
Liiva meelistehnikaks 1970-ndatel oli ofort, mis oma õrnusega võimaldas tundevarjundeid eriti hästi esile tuua.
Aleksander Kulkoff “Rannatalu talvel”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23,3 x 35 cm, raamiga 41,5 x 52 cm.
All vasakul: A. Kulkoff
Noore mehena Eestisse elama asunud mitmekülgne kunstnik Aleksander Kulkoff töötas maalijana erinevates laadides, kuid impressionism ja art deco olid tema loomingu selgrooks. Siinjuures võttis eesti kunstikriitika tema loomingut hästi vastu ning teiste seas kujunes tema üheks suurimaks austajaks Eesti esimene president Konstantin Päts, kes usaldas talle isikliku autoportree maalimise ning mida esimest korda Kadriorus 1938. aastal pidulikult presenteeriti.
Rannakülas Salmistul suviti palju aega veetnud Kulkoffi võlus veeäärne elu, selle arhailisus ja rahu. Nii on ka käesoleval teosel kujutanud ta tuulevaikset talveilma ühel taolistest paikadest. Täpset asukohta ta teosele kirjutanud pole, ent suure tõenäosusega on tegu kas Eestimaa põhjaranniku või Peipsi äärega.
Vive Tolli “Kotermann”, 1982
Söövitus paberil.
Mõõdud: km 54 ×51 cm
All vasakul: 6/40 "Kotermann" (söövitus)
All paremal: VTolli 1982
Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Valli Lember-Bogatkina “Vaade kaldalt”, 1967
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 60 cm, raamiga 53 x 64 cm.
All paremal: V. Lember 1967
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Evald Okas “Tallinna tornid”, 1970
Ofort, akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 34,5 x 64,5 cm
All vasakul: Tallinna tornid. Ofort, akvatinta 18/40
All paremal: EOkas 970
Pöördel: Evald Okase tempel.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Maailma mainekates kunstimuuseumides ja erakogudes oma teostega esindatud Evald Okas armastas Tallinna vanalinna, mida kujutas erinevates graafikatehnikates.
Evi Tihemets “Muhu talu õu”, 1962
Hugo Mitt “Õitsvad kibuvitsad”, 1985
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24,3 x 48,8 cm, raamiga 42 x 64 cm.
All vasakul: "Õitsvad kibuvitsad" /pehmelakk 16/50/
All paremal: H. Mitt 85.
Hugo Miti (1926-1998) maastikuvaated võluvad oma romantilise lähenemisega. Kunstnikul oli justkui eriline anne leida vaatenurk, kus motiiv mõjuks rikkaliku ning muinasjutulisena – just sellisena nagu Mitt Eestimaad oma kergelt idealiseerivas vaates nägi.
Juhan Kangilaski “Lohusuu”, 1967
Linoollõige paberil.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: lm 30,8 x 41,2 cm.
All vasakul: "Lohusuu" /Linool/
All paremal: JKangilaski 1967
Juhan Kangilaski (1904-1981) omandas 1923. aastal graafika eriala Tallinna Kunsttööstuskoolis. Aastatel 1923–1927 õppis ta Pallases maalikunsti.
Leonhard Lapin “Müüdi sünd LXXX”, 2000
Aleksander Pilar “Vanalinna vaade”, 1969
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 46,5 x 34,5 cm, raamiga 63,5 x 49,5 cm.
All vasakul: Pilar 69
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Ilmar Torn “Rõuge järved”, 1967
Vineerlõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 36 x 28,5 cm, raamiga 56 x 46 cm.
All vasakul: Rõuge järved (vineer) 6/25
All paremal: ITorn 67
Saaremaalt pärit Ilmar Torn lõpetas kiitusega ERKI graafikaosakonna 1955. aastal. Lisaks oli ta pikaaegne Kunstnike Liidu juht. Teos "Rõuge järved" demonstreerib Torni andekust edasi anda kuuvalguse mahedat kuma ja Lõuna-Eesti pehmete maastikuvormide maalilisust.
Mai Levin “Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
NB! Kordustrükk jõuab galeriisse oktoobri esimesel nädalal.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Roman Nymani eluloost ja loomingust.
Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Nymani teoste kataloogi. 95 lk.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundaja: Koidu Pilve. Väljaandja: Allee galerii.
Mai Levin “August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
Mai Levin “Valdur Ohakas – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Valdur Ohakas 100“ 27. mai — 3. juuli 2025 Allee galeriis.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Valdur Ohakas eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Ohaka teoste kataloogi.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Ingliskeelse resümee tõlkija: Madli Valk. Keeletoimetus ja meedia: Harry Liivrand. Graafiline disain: Karl Kevad. Väljaandja: Allee galerii.
Valli Lember-Bogatkina “Udulooris metsaviirg”, 2000
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul, ent soovi korral saame raamimisega abiks olla.
Mõõdud: lm 35 x 50 cm.
All paremal: V. LEMBER-BOGATKINA 2000
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Lember-Bogatkina lemmiktehnikaks kujunes akvarell, milles valmisid lisaks rahvatantsijatele ning sulnistele aktidele ka maastikuvaated. Enamasti olid need inspireeritud tema põhjarannikul Karepal asunud loodusest. Väga suure tõenäosusega kujutab ka käesolev uduvinest kantud maastik justnimelt sealtkandi vaadet.
Tõnis Laanemaa “Tamm”, 1994
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 57 x 48 cm, 78 x 66 cm.
All vasakul: Tamm. Ofort 4/30 Ferdinandile sünnipäevaks!
All paremal: Tõnis Laanemaa 1994.
Tõnis Laanemaa (1937-2024) kuulus kunstirühmitusse ANK '64 ja Eesti Kunstnike Liitu aastast 1970.
Laanemaa on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui Poolas, Hollandis, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal.
Karl Burman junior “Tallinn – Viru tänav”, 1965
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,5 x 18 cm.
All paremal: Karl Burman junior 1965.
Pöördel: Karl Burman junior “Tallinn – Viru tänav” AKVARELL 1965.a.
Karl Burman junior (1914-2001) on Tallinna vanalinna maalides tüüpiline romantik – teda võlub ja inspireerib ilus motiiv, et seda siis kiirelt ja värskelt jäädvustada. Päiksepaistes Viru tänav just seda võimaldabki.
Sulavas akvarelltehnikas maalitud teosel on nii hoonete üldistust kui konkreetsemaid detaile, samuti on hästi klassikalise perspektiiviõpetuse järgi tabatud tänavaruumi sügavus. Väiksed inimfiguurid mõjuvad kaugelt nagu täpikesed värvi, kuid süvenemisel avastame, et need kujud on liikumises, igaüks veel pealegi omas toonis ja oma kehakeelega!
Karl Alexander von Winkler “Jõevaade vana sillaga”, 1900-1910
Akvarell kartongil. Raamitud.
Mõõdud: ava 16 x 25 cm.
All vasakul: Winkler
Eesti tunnustatumaid akvarelliste Karl Alexander von Winkler (1860-1911) on tuntud linna- ja maastikuvaadete jäädvustajana. Tema romantilise tundetooniga akvarellmaalid paistavad silma tehnika väga hea valdamise ja varjundirikka koloriidi poolest.
Winkleril oli anne ka tagasihoidlikus motiivis üles leida selle ilu, ainukordne olemus. Just nii saab uue elu ka “Jõevaade vana sillaga”, mis Winkleri käe all saab võluva ja kordumatu romantilise kuue. Märkamatult ärkavad ellu lood üle vana silla kilkavatest lastest, kaldale kosutust saama tulnud metsloomadest ja kevadistest üleujutustest. Nii sulavat kui kuiva akvarellitehnikat ühel teosel kasutav Winkler peab lisaks lugudele tähtsaks eheda looduselamuse edasiandmist, suvist värskust ja hõrgutavat virvendust.
Eduard Einmann “Võsu”, 1958
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 52 cm, raamiga 53 x 69 cm.
Pöördel: Ed. Einmann Võsu 1958 Autorlust kinnitan /A. Einmann/
Nii Riigi Kunsttööstuskooli kui Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanud Eduard Einmannist (1913-1982) kujunes juba 1950-ndatel üks tunnustatumaid portretiste. 1960. aastatest alates muutub tema käekiri stiliseeritumaks ning näeme uut, katsetustele altimat Einmanni.
Malle Leis “Lilled XCIII”, 1985
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 29,5 x 29,5 cm, raamiga 58 x 56 cm.
All vasakul: Lilled XCIII serigraafia 37/40
All paremal: M. Leis 1985.a.
Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.
Evald Okas “Purjekad”, 1965
Raamitud.
Mõõdud: plm 15,8 x 19,8 cm, raamiga 43 x 46,5 cm.
All vasakul: Purjekad IV 12/20
All paremal: EOkas 965
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
Viktor Turp “Suvine maastik heinasaadudega”
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud 29 x 45 cm. Raamiga 47 x 64 cm.
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Samuti armastas kunstnik kujutada romantilisi Eestimaa vaateid.
Olga Terri “Iirised”, 1985
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 48,5 x 40,5 cm, raamiga 68 x 60 cm.
All paremal: OTerri
Pöördel: OTerri 1985.
Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema 1970ndate mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Sama värskelt ja hingestatult maalis ta lilli, eriti kõnetasid need teda 1980ndatel.
Käesolev portree iiristest annab edasi nende üheaegset õrnust ning tugevust. Need Eestimaa aedadele nii iseloomulikud lilled võivad ühel kohal kasvada aastakümneid ning on seetõttu kangastunud meist paljude lapsepõlvemälestustesse nagu lõhnavad pojengid ja suvised metsmaasikadki.
Erich Pehap “Suvi Tartus”, 1939
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 39,3 x 52 cm, raamiga 59,5 x 71,5 cm.
All vasakul: Lito E. Pehap 1939
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Jaan Vahtra “Kodu looduse rüpes”, 1941-44
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm, raamiga 43 x 54,5 cm.
Teos on iseloomulik Jaan Vahtra sõjaaegsele loomingule. See on fikseeritud kataloogis "Jaan Vahtra ja kubism eesti kunstis" (Tartu Kunstimuuseumi 1972, nr. 251). Vahtra oli kubistlik-konstruktivistliku Eesti Kunstnikkude Ryhma asutaja ning esminene esimees. 1920. aastate teisel poolel läks ta üle uusasjalikule stiilile, 1930. aastate töid iseloomustab omapärane looduslähedane laad, mis jätkub impressionistlikus vaimus sõja-aastatel.
Erich Pehap “Lugemas”, 1947
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 43 x 37 cm, raamiga 65 x 59,5 cm.
All paremal: E. Pehap 1947
Viljandis sündinud Erich Konstantin Pehap (1912-1981) oli andekas nii maalija kui graafikuna. Ka emigratsioonis osales ta edukalt rahvusvahelises kunstielus, korraldas seal aktiivselt näitusi ning ühendas oma loomingus kunstiteadmised nii Eestist kui Kanadast. Kunstniku elus mängis olulist rolli tema vend Allan Endel Pehap ning just tema on olnud modelliks ka käesoleval teosel.
Illimar Paul “Laukaraba”, 1981
Kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Laukaraba
All paremal: IPaul 81
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Illimar Paul “Loopealne”, 1981
Kõrgtrükk paberil.
Teos on raamimata. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Mõõdud: plm 20 x 20 cm.
All vasakul: Loopealne
All paremal: IPaul 81
Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.
Karl Burman junior “Istuv akt”, 1953
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 37,5 x 25,8 cm, raamiga 57 x 44 cm.
All vasakul: Karl Burman 53
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks.
Silvia Leitu “Akt tumepunase tooliga”, 1950
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: ava 44,5 x 25,5 cm, raamiga 64 x 43 cm.
All paremal: Silvia Leitu 50
Silvia Leitu (1912-1969) õppis Pallases, kuid lõpetas kunstiõpingud juba Münchenis, kuna põgenes Teise maailmasõja ajal Saksamaale. Hiljem Rootsis elanud kunstnik tegutses akvarellisti ja kostüümikunstnikuna.
Artur Mihkelsoo “Motiiv Sinihabeme loost”, 1960-70ndad
Akvarell, tempera ja guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 40 x 52.5 cm, raamiga 62,5 x 77 cm.'
Nii skulptori kui maalikunstnikuna tegutsenud Artur Mihkelsoo teostel kohtame sageli muinasjutulisi stseene või tegelasi. Juugendlikke jooni endas kandev ekspressiivne maal kujutab stseeni prantsuse rahvajuttudel põhinevast kuulsast Sinihabeme loost.
Teos on reprodutseeritud raamatus “Arthur Mihkelsoo 1902-1988", lk 17 (Toronto, 2001).
Eugen Vaino “Lõuna-Eesti talud”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11 x 14,5 cm, raamiga 25 x 27 cm.
All vasakul: Lõuna-Eesti talud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) kunstilised jutustused räägivad sageli konkreetsetest paikadest Eestimaal, käesoleval teosel Lõuna-Eesti orgude vahel asuvast külast. Kunstnik viljeles lisaks graafikale ka õli- ja akvarellmaali.
Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 25 x 27,5 cm.
All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür)
All paremal: E Waino 1961
Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. “Hiiu rannatalud” räägib loo Hiiumaa rannikuelust.
Vive Tolli “Tants linna väljakul”, 1972
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 50 x 51 cm, raamiga 73 x 73 cm.
All vasakul: 27/30 "Tants linna väljakul" (söövitus)
All paremal: VTolli 72.
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Lydia Mei “Pihlakad vaasis”, 1960
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30,5 x 41 cm, raamiga 47 x 58 cm.
All paremal: LYDIA MEI 1960
Kolmest eesti kunsti legendaarsest Hiiumaa õest keskmine, Lydia Mei-Starkopf (1896-1965) oli üks arvestatavamaid natüürmortide ja lillemaalide viljelejaid. Ta kuulus mitmetesse märglistesse kunstirühmitustesse, sealhulgas Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, mille üks vedajaid oli ta abikaasa Anton Starkopf.
Ott Kangilaski “Märtsipäev”, 1967
Kuivnõel paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 19,8 x 24,8 cm, raamiga 40 x 43 cm.
All vasakul: Märtsipäev (kuivnõel) 36/40
All paremal: Ott Kangilaski 1967
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris.
Ulla Sampu “Lamav akt”, 1950ndad
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 54,5 cm, raamiga 49 x 69,5 cm.
Pöördel: Ulla Sampu "Lamav akt" 1950-ndad
Ulla-Britta Sampu (1933-2006) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning osales aktiivselt kunstielus, esinedes mitmetel erialastel näitustel ja konkurssidel. "Lamav akt" iseloomustab teda kui oma kompositsioone põhjalikult kalkuleeriva ja viimistletud tulemusele orienteeritud kunstnikuna, kelle käe alla ei satu midagi juhuslikku.
Erich Pehap “Party time”, 1974
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 29,1 x 28,9 cm, raamiga 52,5 x 53,5 cm.
All vasakul: 2/35 PARTY TIME, LINOLEUM CUT
All paremal: E. Pehap 1974
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
BRON. Valli Lember-Bogatkina “Männid”
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 12 x 9,5 cm, raamiga 32 x 27,5.
All vasakul: "Männid"
All paremal: V Lember-Bogatkina
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.