E-pood
Kuvatakse 1–100 tulemust 122-st
Karl Burman “Ratsuga jõe ääres”, 1949
Akvarell, guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 48 cm, raamiga 54 x 68 cm.
All paremal: Karl Burman 1949.
Karl Burman oli mitmekülgne isiksus – korraga nii tunnustatud arhitekt kui akvarellimaali suurmeister, kes pani aluse selle tehnika populaarsusele Eestis. Burmani akvarellid on hinnatud oma õhulisuse, vahetu loodustunnetuse ja meisterliku valgusekäsitluse poolest, just nagu teosel "Ratsuga jõe ääres", kus lisaks mehele ja hobusele näeme parajasti ujuma suunduvat linnupere. Tööst õhkub toonasele kunstile omast püüdu stabiilsuse ja ajatu maaelu ilu poole. See on hetkeline üleskirjutus vaikusest ja inimese ning looma vahelisest usaldusest keset suvist loodust.
Karl Burman junior “Kullerkupud”, 1991
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 100 cm, raamiga 81 x 101 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1991.
Karl Burman junior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks.
Päikesekullast kantud ning akvarelli kohta tõeliselt võimsate mõõtudega maal "Kullerkupud" demonstreerib kunstniku oskust luua monumentaalset lillemaali, kus kompositsioon on koondatud lopsaka ja tiheda kullerkupupärja ümber. Värskete õite mahlakas kollane särab sügava indigosinise tausta ees, samas kui vaasi pruunid ja lauapinna ookritoonid toovad meid tagasi ruumi - siiasamasse, just nüüd ja praegu. Kunstnik annab vormid edasi akvarellile omase õhulise kergusega, kus märjemad värvilaigud segunevad ja loovad orgaanilise, elava pinna.
Aleksander Pilar “Otepää”, 1962
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22,5 x 31,8 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All paremal: Pilar 62
Pöördel kleepsudel: Otepää. 1962. Отепя. 1962.
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Peeter Sink “Päikeseloojang”, 1930ndad
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: ava 33,5 x 49 cm, raamiga 49 x 63 cm.
All paremal: P. SINK
Peeter Sink oli eesti maalikunstnik. 1919. aastal lõpetas ta Tallinna Kunsttööstuskooli maalikunsti erialal, olles õppinud Nikolai Triigi juhendamisel.
Olga Terri “Liiliad”, 1985
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38,5 x 34,5 cm, koos raamiga 55 x 50 cm.
Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema 1970ndate mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Sama värskelt ja hingestatult maalis ta lilli, eriti kõnetasid need teda 1980ndatel.
Enn Põldroos “Perfomance”, 2023
Digimaaling lõuendil. Teose tiraaž on 25.
Mõõdud: 85 x 69 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Aleksander Pilar “Alpikannid”, 1966
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 40 x 57 cm.
All vasakul: Pilar 66
Pöördel: "Alpikannid" A. PILAR 1966 40x57
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. Käesoleval teosel vallutavad vaataja meeled hõrgult mahlakad alpikannid.
Esko Lepp “Kivine kallas”, 1974
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 35,5 cm, raamiga 40 x 51 cm.
All vasakul: ESKO LEPP 74
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Illimar Paul “Soome maastik”, 1995
Enn Põldroos “Kokkulepe värvilise ja mustvalge maailma vahel”, 2019
Digimaaling lõuendil.
Mõõdud: 64 x 85 cm.
“1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi (1933-2025) töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil” on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Allee galerii näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Keeris”, 2019
Digimaaling digitaalsel graafikalaual Wacom.
Mõõdud: 60 x 85 cm.
Teose tiraaž: 2/25
Teost katab kattelakk Winsor Newton Artists' satin warnish, mis kaitseb UV ja niiskuse eest. Pind on puhastatav.
“1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil” on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Uneskõndijad ja hundijäljed kauguses”, 2021
Digimaaling lõuendil. 5/25
Mõõdud: 83 x 86 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Sõrm suust”, 2021
Digimaal lõuendil.
Mõõdud: 55 x 70 cm
Teose tiraaž: 7/25
“1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil” on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Läheb lahti”, 2025
Digimaal lõuendil.
Mõõdud: 85 x 67 cm
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Kõditajad II”, 2021
Digimaaling lõuendil. 2/25
Mõõdud: 67 x 100 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Uni kõiksuse kohal”, 2019
Digimaaling lõuendil. 4/25
Mõõdud: 90 x 75 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: "Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna".
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: "1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /.../ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati - arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne."
Aleksander Pilar “Roosid”, 1977
Akvarell paberil.
Mõõdus: ava 48 x 39,8 cm, raamiga 64 x 54 cm.
All paremal: Pilar 77
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
"Roosid" võlub oma ühtaegse lihtsuse ja suursugususega - on ju Pilar siin kujutanud aedade kuningannasid Tarbeklaasi kuulsas sinises vaasis, ent tausta jätnud lakooniliselt lihtsaks, sest just nii saavad peategelased särada.
BRON. Enn Põldroos “Lähedased”, 2021/23
Digimaaling lõuendil. 2/8
Mõõdud: 105 x 86 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Silvia Põldre “Kevadõied”, 1977
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 54 x 41 cm, raamiga 72 x 59 cm
All paremal: Põldre 77
Silvia Põldre maalis peamiselt akvarellis ning lilled olid tema meelisteema. Käesoleval teosel paneb ta tumedal taustal särama kevadised õied - erkpunaste servadega priimulad ning roosad ja valged kellukad.
Karl Burman junior “Suvine rand”, 1981
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 48 cm, raamiga 61 x 71,5 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1981.
Pöördel: Karl Burman junior "Suvine rand" AKVARELL 36 x 48 cm
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli, nii ka käesoleval, Põhja-Eesti rannikut kujutaval maalil.
Aleksander Pilar “Rannik loojanguvalguses”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 52,7 x 58 cm, raamiga 63 x 68 cm.
All vasakul: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Karl Burman “Taluõu – Harku küla”, 1960
Edgar Valter “Talvemaagia”, 1960
Gregor von Bochmann “Stseen taluõuel”
Enno Lehis “Kased”
Mai Levin “Richard Uutmaa 120 – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Richard Uutmaa 120“ 18. september — 11. oktoober 2025 Allee galeriis.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Richard Uutmaa eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Uutmaa teoste kataloogi.
Kataloogi põhitekst: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundus: Karl Kevad. Fotod ja reproduktsioonid: Stanislav Stepaško, Virumaa Muuseumid SA. Trükikoda: DiGra OÜ. Meediasuhtus: Harry Liivrand
Aleksander Kulkoff “Rannatalu talvel”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23,3 x 35 cm, raamiga 41,5 x 52 cm.
All vasakul: A. Kulkoff
Noore mehena Eestisse elama asunud mitmekülgne kunstnik Aleksander Kulkoff töötas maalijana erinevates laadides, kuid impressionism ja art deco olid tema loomingu selgrooks. Siinjuures võttis eesti kunstikriitika tema loomingut hästi vastu ning teiste seas kujunes tema üheks suurimaks austajaks Eesti esimene president Konstantin Päts, kes usaldas talle isikliku autoportree maalimise ning mida esimest korda Kadriorus 1938. aastal pidulikult presenteeriti.
Rannakülas Salmistul suviti palju aega veetnud Kulkoffi võlus veeäärne elu, selle arhailisus ja rahu. Nii on ka käesoleval teosel kujutanud ta tuulevaikset talveilma ühel taolistest paikadest. Täpset asukohta ta teosele kirjutanud pole, ent suure tõenäosusega on tegu kas Eestimaa põhjaranniku või Peipsi äärega.
Valli Lember-Bogatkina “Vaade kaldalt”, 1967
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 60 cm, raamiga 53 x 64 cm.
All paremal: V. Lember 1967
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Aleksander Pilar “Vanalinna vaade”, 1969
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 46,5 x 34,5 cm, raamiga 63,5 x 49,5 cm.
All vasakul: Pilar 69
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Mai Levin “Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
NB! Kordustrükk jõuab galeriisse oktoobri esimesel nädalal.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Roman Nymani eluloost ja loomingust.
Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Nymani teoste kataloogi. 95 lk.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundaja: Koidu Pilve. Väljaandja: Allee galerii.
Mai Levin “August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
Mai Levin “Valdur Ohakas – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Valdur Ohakas 100“ 27. mai — 3. juuli 2025 Allee galeriis.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Valdur Ohakas eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Ohaka teoste kataloogi.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Ingliskeelse resümee tõlkija: Madli Valk. Keeletoimetus ja meedia: Harry Liivrand. Graafiline disain: Karl Kevad. Väljaandja: Allee galerii.
Valli Lember-Bogatkina “Udulooris metsaviirg”, 2000
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul, ent soovi korral saame raamimisega abiks olla.
Mõõdud: lm 35 x 50 cm.
All paremal: V. LEMBER-BOGATKINA 2000
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Lember-Bogatkina lemmiktehnikaks kujunes akvarell, milles valmisid lisaks rahvatantsijatele ning sulnistele aktidele ka maastikuvaated. Enamasti olid need inspireeritud tema põhjarannikul Karepal asunud loodusest. Väga suure tõenäosusega kujutab ka käesolev uduvinest kantud maastik justnimelt sealtkandi vaadet.
Karl Burman junior “Tallinn – Viru tänav”, 1965
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,5 x 18 cm.
All paremal: Karl Burman junior 1965.
Pöördel: Karl Burman junior “Tallinn – Viru tänav” AKVARELL 1965.a.
Karl Burman junior (1914-2001) on Tallinna vanalinna maalides tüüpiline romantik – teda võlub ja inspireerib ilus motiiv, et seda siis kiirelt ja värskelt jäädvustada. Päiksepaistes Viru tänav just seda võimaldabki.
Sulavas akvarelltehnikas maalitud teosel on nii hoonete üldistust kui konkreetsemaid detaile, samuti on hästi klassikalise perspektiiviõpetuse järgi tabatud tänavaruumi sügavus. Väiksed inimfiguurid mõjuvad kaugelt nagu täpikesed värvi, kuid süvenemisel avastame, et need kujud on liikumises, igaüks veel pealegi omas toonis ja oma kehakeelega!
Karl Alexander von Winkler “Jõevaade vana sillaga”, 1900-1910
Akvarell kartongil. Raamitud.
Mõõdud: ava 16 x 25 cm.
All vasakul: Winkler
Eesti tunnustatumaid akvarelliste Karl Alexander von Winkler (1860-1911) on tuntud linna- ja maastikuvaadete jäädvustajana. Tema romantilise tundetooniga akvarellmaalid paistavad silma tehnika väga hea valdamise ja varjundirikka koloriidi poolest.
Winkleril oli anne ka tagasihoidlikus motiivis üles leida selle ilu, ainukordne olemus. Just nii saab uue elu ka “Jõevaade vana sillaga”, mis Winkleri käe all saab võluva ja kordumatu romantilise kuue. Märkamatult ärkavad ellu lood üle vana silla kilkavatest lastest, kaldale kosutust saama tulnud metsloomadest ja kevadistest üleujutustest. Nii sulavat kui kuiva akvarellitehnikat ühel teosel kasutav Winkler peab lisaks lugudele tähtsaks eheda looduselamuse edasiandmist, suvist värskust ja hõrgutavat virvendust.
Eduard Einmann “Võsu”, 1958
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 52 cm, raamiga 53 x 69 cm.
Pöördel: Ed. Einmann Võsu 1958 Autorlust kinnitan /A. Einmann/
Nii Riigi Kunsttööstuskooli kui Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanud Eduard Einmannist (1913-1982) kujunes juba 1950-ndatel üks tunnustatumaid portretiste. 1960. aastatest alates muutub tema käekiri stiliseeritumaks ning näeme uut, katsetustele altimat Einmanni.
Viktor Turp “Suvine maastik heinasaadudega”
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud 29 x 45 cm. Raamiga 47 x 64 cm.
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Samuti armastas kunstnik kujutada romantilisi Eestimaa vaateid.
Olga Terri “Iirised”, 1985
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 48,5 x 40,5 cm, raamiga 68 x 60 cm.
All paremal: OTerri
Pöördel: OTerri 1985.
Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema 1970ndate mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Sama värskelt ja hingestatult maalis ta lilli, eriti kõnetasid need teda 1980ndatel.
Käesolev portree iiristest annab edasi nende üheaegset õrnust ning tugevust. Need Eestimaa aedadele nii iseloomulikud lilled võivad ühel kohal kasvada aastakümneid ning on seetõttu kangastunud meist paljude lapsepõlvemälestustesse nagu lõhnavad pojengid ja suvised metsmaasikadki.
Jaan Vahtra “Kodu looduse rüpes”, 1941-44
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm, raamiga 43 x 54,5 cm.
Teos on iseloomulik Jaan Vahtra sõjaaegsele loomingule. See on fikseeritud kataloogis "Jaan Vahtra ja kubism eesti kunstis" (Tartu Kunstimuuseumi 1972, nr. 251). Vahtra oli kubistlik-konstruktivistliku Eesti Kunstnikkude Ryhma asutaja ning esminene esimees. 1920. aastate teisel poolel läks ta üle uusasjalikule stiilile, 1930. aastate töid iseloomustab omapärane looduslähedane laad, mis jätkub impressionistlikus vaimus sõja-aastatel.
Erich Pehap “Lugemas”, 1947
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 43 x 37 cm, raamiga 65 x 59,5 cm.
All paremal: E. Pehap 1947
Viljandis sündinud Erich Konstantin Pehap (1912-1981) oli andekas nii maalija kui graafikuna. Ka emigratsioonis osales ta edukalt rahvusvahelises kunstielus, korraldas seal aktiivselt näitusi ning ühendas oma loomingus kunstiteadmised nii Eestist kui Kanadast. Kunstniku elus mängis olulist rolli tema vend Allan Endel Pehap ning just tema on olnud modelliks ka käesoleval teosel.
Karl Burman junior “Istuv akt”, 1953
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 37,5 x 25,8 cm, raamiga 57 x 44 cm.
All vasakul: Karl Burman 53
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks.
Silvia Leitu “Akt tumepunase tooliga”, 1950
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: ava 44,5 x 25,5 cm, raamiga 64 x 43 cm.
All paremal: Silvia Leitu 50
Silvia Leitu (1912-1969) õppis Pallases, kuid lõpetas kunstiõpingud juba Münchenis, kuna põgenes Teise maailmasõja ajal Saksamaale. Hiljem Rootsis elanud kunstnik tegutses akvarellisti ja kostüümikunstnikuna.
Artur Mihkelsoo “Motiiv Sinihabeme loost”, 1960-70ndad
Akvarell, tempera ja guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 40 x 52.5 cm, raamiga 62,5 x 77 cm.'
Nii skulptori kui maalikunstnikuna tegutsenud Artur Mihkelsoo teostel kohtame sageli muinasjutulisi stseene või tegelasi. Juugendlikke jooni endas kandev ekspressiivne maal kujutab stseeni prantsuse rahvajuttudel põhinevast kuulsast Sinihabeme loost.
Teos on reprodutseeritud raamatus “Arthur Mihkelsoo 1902-1988", lk 17 (Toronto, 2001).
Lydia Mei “Pihlakad vaasis”, 1960
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30,5 x 41 cm, raamiga 47 x 58 cm.
All paremal: LYDIA MEI 1960
Kolmest eesti kunsti legendaarsest Hiiumaa õest keskmine, Lydia Mei-Starkopf (1896-1965) oli üks arvestatavamaid natüürmortide ja lillemaalide viljelejaid. Ta kuulus mitmetesse märglistesse kunstirühmitustesse, sealhulgas Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, mille üks vedajaid oli ta abikaasa Anton Starkopf.
Ulla Sampu “Lamav akt”, 1950ndad
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 54,5 cm, raamiga 49 x 69,5 cm.
Pöördel: Ulla Sampu "Lamav akt" 1950-ndad
Ulla-Britta Sampu (1933-2006) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning osales aktiivselt kunstielus, esinedes mitmetel erialastel näitustel ja konkurssidel. "Lamav akt" iseloomustab teda kui oma kompositsioone põhjalikult kalkuleeriva ja viimistletud tulemusele orienteeritud kunstnikuna, kelle käe alla ei satu midagi juhuslikku.
Margarethe Fuks “Akt sinisega”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 54 x 30 cm, raamiga 67 x 43 cm.
All paremal: MFuks
Margarethe Fuks (1921-2005) oli Peterburis sündinud eesti akvarellist, kes sai kunstihariduse 1940–1941 J. Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti koolis ning peale seda Eerik Haameri ja Natalie Mei õpilasena Tallinna Kujutava Kunsti ja Rakenduskunsti koolis. Andeka kunstnik oli muuhulgas tädiks Peeter Mudistile.
Jüri Kass. Krokiijoonistused, 2025
(…) Jüri Kassi krokiid viimasest paarist aastast, tunduvad oma analüütilisuses üpris erilised. Need on otsekui uuringud, kuidas funktsioneerib inimkeha kui dünaamiline vormide kompleks, milles liikumine on immanentne ka puhkeasendis. Neil on kunstipedagoogliline väärtus, samas iseseisev kunstiline väärtus, nad on esteetiliselt nauditavad kui üks lõppematu lugu inimkehast ja tema väljendusvõimalustest, kui joonistus kui protsess oma lakoonilisuse ja nüansirikkusega, oma kerguse ning varjude ja rõhkude täpsusega. (…)
Mai Levin, kunstiajaloolane
Andrei Jegorov “Teerada koju”, 1910-1920
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 21,5 x 13,5 cm, raamiga 38 x 29 cm.
All paremal: А. Егоров
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Aleksander Kulkoff “Rannamaastik kündjaga”, 1930-1940
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: vm 29,2 x 40,2 cm, raamiga 51 x 60 cm.
All paremal: A. Kulkoff
1918. aastal Eestisse elama kolinud Aleksander Kulkoff (1889-1970) oli üks tunnustatuimaid siinseid vene päritolu kunstnikke. Tema valgusküllase ja eristuva stiiliga teosed pälvisid tunnustust siinse kunstipubliku seas, sealhulgas president Konstantin Pätsilt, kes esitas talle tellimuse enda portreeks, mida esimest korda Kadriorus 1938. aastal pidulikult presenteeriti.
1944. aastal emigreerus kunstnik koos eestlannast abikaasaga esialgu Saksamaale, siis Ameerika Ühendriikidesse, kuhu jäi elu lõpuni. Tema meisterlikke töid omavad Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Linnamuuseum ja MTÜ Vene Muuseum Eestis.
Gottlieb Welte “Idülliline stseen”
Anni Köhler “Kevadised sirelid klaasvaasis”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 45 x 35 cm, raamiga 66 x 56 cm.
All paremal: Köhler.
Anna-Elisabeth Köhler (1898 - 1942) õppis maalima Ants Laikmaa ateljees, kus ta õppis 1920-21. Kunstnikunimena suupärasemat nime Anni kasutanud naine pärines kuulsast suguvõsast - nimelt oli ta Johann Köleri vennapoja Georg Köhleri tütar. Meisterlikult edasi antud kevadiselt lõhnavate sirelite bukett tõestab tema virtuoossust tehniliselt väljakutsuvas akvarelltehnikas.
Valli Lember-Bogatkina “Akt sinisel taustal”, 1970
Akvarell, monotüüpia paberil.
Mõõdud: lm 61 x 42,7 cm.
All paremal: V. Lember-Bogatkina 1970
Teos on müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Mall Nukke “Kollaažid 2009-2024”
Richard Kivit “Talvine mets”, 1918
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22 x 28 cm, raamiga 39,5 x 43,5 cm.
All paremal: R. Kiwit -18
Richard Kivit (1888-1981) sai esmase kunstihariduse Tartus R. J. von zur Mühleni käe all, hiljem täiendas end akvarelli ja graafika alal Berliinis. Arvukate lasteraamatute illustraator on muuhulgas ka Mõisakülas Maarja Magdaleena altarimaali autor. Kunstniku loomingut on säilinud vähe ning seetõttu on käesolev Eestimaa looduse vaade põnevaks lisanduseks tema pärandisse.
Valli Lember-Bogatkina “Akt toolil”, 1950
Akvarell paberil.
Mõõdud: lm 57 x 39,4 cm.
All paremal: V. LEMBER-BOGATKINA 1950
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Valli Lember-Bogatkina “Akt sinise kardinaga”, 1957
Akvarell paberil.
Mõõdud: lm 47,6 x 35,7 cm.
All paremal: VB 1957
Teos on müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Lembit Saarts “Hobuvanker ootamas”, 1945
Erich Pehap “Kokkusaamine”, 1976
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 20,5 x 34 cm, raamiga 51,5 x 64 cm.
All paremal: E. Pehap 1976
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Erich Pehap “Kitarrimängija”, 1948
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 35,5 x 30 cm. Raamiga 40 x 34,5 cm
All paremal: Pehap 48
Samavõrd kui Erich Pehap (1912-1981) armastas kunsti, innustus ta ka muusikast. Kooli ajal jazzorkestris mänginud mees kandis helid hiljem edasi oma teostele ja nii leiame sageli tema teosteil stseene, milles tähelepanu on pööratud meloodiast tulenevale emotsioonile.
Eduard Poland “Maastik”, 1928
Akvarell paberil.
Mõõdud: 25,5 x 31 cm.
All paremal: Ed. Poland. XII-928
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema enda fantaasiat.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud RAHVAS”, 2023
Kõvakaaneline, 312 lk.
„Pintsliga tõmmatud RAHVAS” on järg menuraamatutele „Pintsliga tõmmatud EESTI” ja „Pintsliga tõmmatud LINNAD”.
See on sarja kolmas ja kõige olulisem teos. Kultuurilooline uurimus, millist pole Eestis enne nähtud. „Pintsliga tõmmatud RAHVAS” esitleb läbimõeldud ja haaravas rütmis loo, kuidas see rahvas on ennast vorminud.
Kunstiteoste abil seletatud sündmused ja motiivid algavad 13 500 aastat tagasi, kui liustikud siinsetelt aladelt taandusid, ning jõuavad aastasse 2050. Raamatus on sündmused, kombed, hetked ja ideed, mis teevad eestlasest eestlase.
Kolm raamatut moodustavad Eesti trikoloori.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud Eesti”, 2012
Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke Estonia”, 2011/2015
Ants Juske, Harry Liivrand, Rauno Thomas Moss “Jaan Elken”, 2011
Raamat. Kõvakaaneline, 396 lk.
Jaan Elkeni (s 1954) monograafia mahukas isikukataloog sisaldab Ants Juske teksti „Jaan Elkeni looming – vahekokkuvõte”, mille alajaotustes „Kontseptualism”, „Hüperrealism”, „Tekst ja pilt” on kokku võetud maalikunstniku nüüdseks üle kolme aastakümne kestnud looming. Kunstniku stilistilised rännakud hüperrealismist abstraktse ekspressionismi suunas on Ants Juske argumenteeritult läbi analüüsinud.
Harry Liivranna meilivestlus Jaan Elkeniga (13.12.2009 – 10.02.2010) sisaldab viiteid mitmetele elulooseikadele, kunstniku taustainformatsioon pakub kahtlemata huvi neilegi, kel esmatutvus kunstniku loominguga juba tehtud.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke NATION”, 2023
Hard cover, 312 pages.
Brushstroke NATION is the follow-up to the national bestsellers Brushstroke ESTONIA and Global ESTONIA.
The third and most important book in the series, Brushstroke NATION provides unique and intelligent insights into Estonian culture and presents the gripping story of how the Estonian nation was formed.
The events and motifs captured in the art collected here begin 13,500 years ago when the glaciers retreated from Estonia, and run through the year 2050.
This book contains the events, traditions, moments, and ideas that made the Estonian people.
Urmo Rausi kogumik “Õhtumaade rännakud”, 2021
Näitusekataloog “Erich Pehap 110”, 2022
Erich Pehapi 110. sünniaastapäevale pühendatud näituse kataloog. Näitus toimus septembris 2022 Allee galeriis ning sellel oli esindatud 55 erakogudest pärinevat teost erinevatest žanritest ja tehnikatest. Kuraator: Katre Palm.
Kataloogi koostaja: Katre Palm. Kujundaja: Karl Kevad. Koordinaator: Mari-Liis Illi-Illik. Reprod: Stanislav Stepaško. Trükikoda: Trükiviis OÜ. Väljaandja: Allee galerii.
Erich Pehap sündis 1912. aastal Viljandis. Kunstihariduse sai ta nii Kõrgemast Kunstikoolist “Pallas”, kus Pehap õppis nii maali kui graafika erialal, kui Kanadast Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudist. Teise maailmasõja ajal Rootsi emigreerunud kunstnik leidis lõpliku elupaiga 1949. aastal Kanadas, kus Pehap osales aktiivselt kohalikus kunstielus korraldades sealsete eesti kunstnike grupi- ja isikunäituseid. Pehapi looming on pälvinud mitmeid auhindu, milledest olulisemaiks tunnustuseks peetakse Accademia Internazionale di Roma kuldmedalit (1972) ja Accademia di Parma kuldmedalit (1979).
Ааво Кокк, Андрес Эйларт “ЭСТОНИЯ кисти художника. Более 150 пейзажей на карте Эстонии”, 2015
Henno Arrak “Mehe büst ja punane draperii”, 1957
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 39,5 x 28 cm, raamiga 54 x 42,5 cm.
All paremal: H. Arrak. Graafika I 1957
Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Osvald Eslon “Veneetsia”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 34,5 x 26 cm.
All vasakul: O. ESLON Venezia
Eesti maalikunstnik Osvald Esloni haridustee kunstivaldkonnas sai alguse aastatel 1918-1919 Münchenis professor Adolf Hengeli juures. 1920. aastail täiendas ta end Itaalias Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina.
Erich Pehap “Lilled”, 1976
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 29,5 x 48 cm, raamiga 49 x 67 cm.
All paremal: E. Pehap 1976
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Käesolev teos on valminud teisel pool ookeani, ent ometigi tunneme sellelt ära Eestis juba toona nii populaarsed pelargoonid, mis oma lõhnaga jäid Pehapile alatiseks kodumaad meenutama.
Erich Pehap “Istuv modell”, 1949
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: Plm 43,5 x 36 cm. Raamiga 67,5 x 59,5 cm
All vasakul: E. Pehap 1949
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Karl Burman junior “Alpikannid”, 1978
Akvarell, paber. Raamitud (soovitame ümber raamida).
Mõõdud: Ava 55 x 75 cm, raamiga 71,5 x 91 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1978. a.
Karl Burman juunior õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega. Lillemaalides armastab ta küllust ja pidulikkust, mida kinnitab käesolev teos.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis (palume soovist eelnevalt teada anda).
Aleksander Pilar “Kevadine mets”, 1958
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: ava 50 x 41,5 cm, raamiga 70,5 x 62 cm.
All vasakul: Pilar 58
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1989) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Helmi Herman “Lilled vaasis”, 1961
Enn Põldroos “Fännid”, 2019
Digimaaling lõuendil. 1/25
Mõõdud: 85 x 96 cm.
Enn Põldroos (1933-2025) on öelnud": "Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Tuuleratas II”, 2020
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil. 1/25
Mõõdud: 100 x 93 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Edgar Valter “Elu on ilus”, 1964
MÜÜDUD.
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 36,5 x 21 cm, raamiga 62 x 45 cm.
All paremal: EW64
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Edgar Valter “Suveidüll helesinise taevaga”
Enn Põldroos “Ühendatud II”, 2016-2024
Digimaaling lõuendil. 25/25
Mõõdud: 85 x 74 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Trikoloor, mu arm”, 2020
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil. 2/5
Mõõdud: 100 x 87 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Torumees”, 2020
Digimaaling lõuendil. 1/5
Mõõdud: 67 x 105 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Perfomance”, 2023
Digimaaling lõuendil. 2/25
Mõõdud: 85 x 69 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Kokkulepe värvilise ja mustvalge maailma vahel”, 2019
Digimaaling lõuendil. 9/25
Mõõdud: 64 x 85 cm.
"1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi (1933-2025) töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil" on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Allee galerii näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Me tuleme”, 2020
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil. 1/2
Mõõdud: 90 x 177 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Aleksander Pilar “Alpikannid”, 1974
MÜÜDUD.
Akvarell paberil.
Mõõdus: lm 39,3 x 32 cm.
All paremal: Pilar 74
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. Käesoleval teosel vallutavad vaataja meeled hõrgult mahlakad alpikannid.
Enn Põldroos “Ristlained”, 2023
Digimaaling lõuendil. 1/3
Mõõdud: 92 x 170 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Pole pääsu”, 2025
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil.
Mõõdud: 85 x 71 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroosi (1933-2025) viimaseks teoseks jäänud "Pole pääsu" on kui sümboolne hüvastijätt. Juulis 2025 käesoleva töö lõpetanud Põldroos kujutab siin üksteisest kinni hoidvaid käsi ning nende taustal toimuvat pea läbipaistva, justkui õnneliku inimhingena mõjuvat figuuri.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Nigul Espe “Kased”, 1966
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud linnad”
"Pintsliga tõmmatud linnad" on hea kingitus kunstisõbrale.
312-leheküljeline ning esmakordselt 2012. aastal ilmunud raamat läheneb Eestile ja eestlusele uue ja põneva nurga alt - läbi kunstiteoste.
Olemas ka inglis- ja venekeelne variant. Nende tellimiseks palun märkige keele eelistus ostukorvi kommentaaridesse.
Viktor Turp “Vaade järvele”, 1962
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,5 x 43,5 cm, raamiga 37 x 51 cm.
All vasakul: VTurp - 1962
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Samuti armastas kunstnik kujutada romantilisi Eestimaa vaateid.
Jüri Arrak “Vaikses metsaveerus”, 1960
Aleksander Promet “Kalevipoeg kündmas”
Müüdud.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23,5 x 44 cm, raamiga 60 x 78 cm.
All vasakul: A. Promet
Virumaal sündinud ja Peterburis hariduse saanud Aleksander Prometi loomingus kuulus oluline koht rahvusromantikale, eriliselt armastas ta kujutada Kalevipoega. Käesolev akvarell kuulub suure tõenäosusega 1930-ndatesse.
Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930ndad
Aleksander Pilar “Värviline Eestimaa”, 1978
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: ava 55 x 57 cm, raamiga 72 x 72 cm.
All paremal: Pilar 78
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Aleksander Pilar “Lillemäng”, 1973
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33,5 x 43,5 cm, raamiga 51,5 x 59,5 cm.
All paremal: Pilar 73
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946
MÜÜDUD.
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Aleksander Pilar “Tallinna panoraam III”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38 x 46 cm, raamiga 67,5 x 77,5 cm.
All vasakul: Pilar 87
Pöördel: TALLINNA PANORAAM III - 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Arno Arrak “Storming”, 2004
MÜÜDUD
Akvarell, monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 43 x 61 cm, raamiga 53 x 73 cm.
All vasakul: Storming. All paremal AArrak 04
Maailmakodanik, nüüdseks peale edukat karjääri USAs taas Eestisse tagasi jõudnud Arno Arrak liigub sarnaselt isale Jüri Arrakule oma loomingus mööda filosoofilisi radu. Tema unenäoliselt kaunid loodusmaastikud tõmbavad vaataja hüpnotiseerivalt endasse, pilk kaob pehmelt maad vallutavasse udupilve, aeg justkui seisatuks. See on rännak iseenda sügavaimatesse hingesoppidesse ja unistuste maagilisse maailma.
Richard Kivit “Kevadine oja”, 1917
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Teos on ümbritsetud paspartuuga, soovi korral nõustame ka raami valikul.
Mõõdud: ava 21,5 x 19,5 cm, paspartuuga 34 x 41,5 cm.
All paremal: R. Kiwit -17.
Richard Kivit (1888-1981) sai esmase kunstihariduse Tartus R. J. von zur Mühleni käe all, hiljem täiendas end akvarelli ja graafika alal Berliinis. Arvukate lasteraamatute illustraator on muuhulgas ka Mõisakülas Maarja Magdaleena altarimaali autor. Kunstniku loomingut on säilinud vähe ning seetõttu on käesolev Eestimaa looduse vaade põnevaks lisanduseks tema pärandisse.