E-pood
Kuvatakse 1–100 tulemust 808-st
BRON. Valdur Ohakas “Öö merekaldal”, 1992
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 70 cm, raamiga 83 x 73 cm.
All vasakul: V. OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Herald Eelma “Saaremaa küla”, 1966
Värviline linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 12,5 x 27 cm, raamiga 28,5 x 42,5 cm.
All vasakul: "Saaremaa küla" v. linool
All paremal: H Eelma 66.
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Maks Roosma “Vana Toompea”
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28 x 19,5 cm, raamiga 48 x 38 cm.
All vasakul: Vana Toompea. Kuivnõel
All paremal: Maks Roosma
Eesti rahvusliku klaasikoolkonna rajaja Maks Roosma (Roosmann, 1909-1971) oli ka virtuoosne joonistaja ja graafik, kelle õpetajaks neis valdkondades oli legendaarne Günther Reindorff. 1937. aastal pälvis kunstnik Pariisi maailmanäituse kuldmedali.
Valdur Ohakas “Metsatee järvega”, 1991
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm, raamiga 57 x 47 cm.
All paremal: V. OHAKAS 91
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Henn Sarap “Alpikannid”, 1942
Väino Paris “Kui õunapuud õitsevad”, 1977
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 40 cm, raamiga 50,5 x 48,5 cm.
All vasakul: Väino Paris 77
Pöördel: "Kui õunapuud õitsevad" Väino Paris 1977
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Käesoleval teosel särab lopsakas õievahus kümblev õunapuu.
Lagle Israel “Hortensia ja kullerkupud”, 1961
Rein Tammik “Les Petites Femmes de Paris”, 1998
Giclée lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 87,5 x 60,4 cm, raamiga 89 x 63 cm.
Pöördel: 10 Gliclée lõuendil 60,4x87,5 cm 1998. a TAMMIK "les Petites Femmes de Paris"
Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides.
Valdur Ohakas “Natüürmort õunte ja viinamarjadega”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 30,5 cm, raamiga 29 x 38 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Tõnis Laanemaa “Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal Planeedile TL79”, 2016
Ofort, kuivnõel, kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,2 x 36,5 cm, lm 51 x 48,5 cm.
Teose all: Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal Planeedile TL79. Ofort, külmnõel, kõrgtrükk. 7/15 Tõnis Laanemaa 2016.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Laanemaa (1937-2024) kuulus kunstirühmitusse ANK ’64 ja Eesti Kunstnike Liitu aastast 1970. Laanemaa on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui Poolas, Hollandis, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal.
Boris Ninemäe “Harlemi motiiv”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61,5 x 50,5 cm, raamiga 79 x 69 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel alusraamil: Motiv från Harlem (New York)
Boris Ninemäe oli juba noorelt sunnitud kodumaalt lahkuma. Tema kunstihuvi aga sellest ei raugenud ja nii jätkas ta õpinguid eri maailma paikades, korraldades isikunäitusi nii Rootsis kui Norras. Omaette peatüki moodustavad tema loomingus reisimuljed. Sarnaselt Eestimaa elanike igapäevaseid tegemisi kujutavale temaatikale jätkab Ninemäe seda ka oma reisisarjas ja loob üldistatud ülevaateid.
Valdur Ohakas “Pilvede rüpes (Kütioru vaade)”, 1981
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 55 x 76 cm.
Pöördel: V. Ohakas 1981.a.
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata kujunes Ohakast märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Võrumaa romantiliselt lainetava maastiku rüppe peitunud Kütioru puutumatu loodus omas Ohaka kujunemisel murrangulist rolli. Nagu on öelnud kunstiteadlane Liis Pählapuu, sündisid just seal tema tuntuimad mütoloogilised maastikuvisioonid. Nii ka käesolev teos, kus kunstnik annab järveäärse loodusmotiivi edasi laiade ning hoogsate pintslilöökidega. Peegelduse ilule rajatud kompositsioonis mängivad omavahel tumedad kaldaviirud ning pilvedest heledaks värvunud veepind.
Lõuna-Eesti looduse hilissuvist kargust edasi andval maalil tundub valgus liikuvat koos pilvedega, muutes veepinna virvenduse elavaks ja sügavaks. Ohakas on vältinud liigset detailitäpsust, keskendudes hoopis maastiku rütmile ja Eestimaa looduse puutumatu ilu lihtsusele.
Vive Tolli “Tühjaks jäänud tuba”, 1968
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45,8 x 49,2 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All vasakul: Proov “Tühjaks jäänud tuba” (söövitus)
All paremal: VTolli 1968
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Tiit Markin “Rannikul”, 1991
Õli masoniidil.
Mõõdud: 47,5 x 67,5 cm.
All paremal: TMarkin 91
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
August Janseni käe all maalima õppinud Tiit Markinist kujunes põhjarannikul asuva rannaküla Eisma armastatumaid kunstiõpetajaid. Selle kandi tuntuima kunstniku, Richard Uutmaa eeskujul paelusid tedagi enim just meri ja loodus laiemalt.
Markini tundlikes maastikes on ta suutnud tabada põhjamaise looduse kargust ja vaheldusrikkust. Kunstniku käekiri on äratuntav oma aususe ja pretensioonituse poolest, eelistades vahetut muljet keerukatele kontseptsioonidele.
Richard Kaljo “Vanemuise varemed”, 1945
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 25,3 x 20 cm, raamiga 54 x 45 cm.
All vasakul: "Vanemuise varemed" puugravüür 1945
All paremal: Richard Kaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Richard Kaljo “21. juuni tänav Tartus”, 1945
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 21,5 x 31,1 cm, raamiga 45 x 53 cm.
All vasakul: "21. juuni tän. Tartus" puugravüür 1945.
All paremal: Richard Kaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Käesoleval teosel kujutab Kaljo Tartu südalinna üht tuntumat, Rüütli tänavat, mis kandis 1940ndatel lühiajaliselt 21. juuni tänava nime. Kaljole iseloomuliku meisterlikkusega annab ta läbi viirutustehnika edasi tänaval valitsevat meeleolu 1945. aastal.
Epp Maria Kokamägi “Unistus”, 1998
MÜÜDUD.
Akrüül, õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 170 x 100 cm, koos raamiga 185 x 115 cm
All keskel: E. M. Kokamägi 98
Epp Maria Kokamägi (s 1959) loomingus põimuvad mütoloogilised kujundid, naiselik sisekaemus ja looduslähedane maailmatunnetus. Läbi aegade on ta osanud väärtustada ilu ja harmooniat, pakkudes vaatajale emotsionaalset ja esteetilist varjupaika.
Suuremõõtmeline teos "Unistus" kuulub kunstniku tugevaimasse loomeperioodi (1980-1990ndad), kus kompositsioon on üles ehitatud vertikaalsele õhulisele teljele. Selle keskel seisev naisfiguur on sulandumas ümbritsevasse keskkonda, hoides käes pikka liiliavart – puhtuse ja unistuste sümbolit. Pehmetele türkiissinistele ja taevakarva toonidele rajatud koloriidile pakub sooja kontrasti figuuri voogav kuldoranž juustepahvak. Meie ees olev maal on suurepäraseks näiteks Kokamägi oskusest visualiseerida nähtamatuid tundeid ja muuta need ajatuks maalikunstiliseks kogemuseks.
NB! Maal asub Tallinnas laoruumis. Palun teatage galeriile ette, kui soovite maali näha ja transpordime selle esimesel võimalusel Vana-Viru 11A ruumidesse.
Sigrid Uiga “Pühajärv loojangus”, 1989
Õli lõuendil.
Mõõdud: 81 x 100 cm.
All vasakul: S. Uiga 89
Pöördel alusraamil: Uiga, Sigrid
Pöördel: SIGRID UIGA 1922 "PÜHAJÄRV LOOJANGUS" 1989.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Roman Nymani, Johannes Greenbergi, Eerik Haameri ja paljude teiste tunnustatud kunstnike käe all õppinud Sigrid Uiga (1922-2007) looming on kantud Pallase koolkonna traditsioonidest, olles samas vaba ja isikupärane. Uiga suutis oma loomingus ühendada klassikalise maalikultuuri modernistliku vormikäsitlusega.
Käesoleval Pühajärve vaatel tajume kunstniku siirast ja vahetut suhet loodusega, mis avaldub meisterlikus valguse ja õhu liikumise tabamises.
Valdur Ohakas “Kuldne sügismaastik”, 1981
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 55 x 76 cm.
Pöördel: V. Ohakas 1981.a.
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Viktor Turp “Aednik”, 1982
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 64 x 90 cm.
All vasakul: VIKTOR TURP 1982
Viljandimaalt pärit Viktor Turp (1905-1989) sai oma esmase kunstialase hariduse Eduard Ole käe all ning jätkas juba Pallases, mille kursuse lõpetas 1929. aastal. Lisaks oli Turp ka aktiivne sportlane, olles kõrgel tasemel kettaheites ning kaasa lüües erinevates pallimängudes.
1982. aasta “Aednik” on täis siirast värvirõõmu. Turp ühendab teosel mitu erinevat žanri, et edasi anda maali peategelase elufilosoofia erinevaid tahke. Parajasti lopsakalt õide puhkenud tulpe nuusutav aednik mõjub justkui meie enda Mary Poppinsina, kelle elu õnnelikumad hetked mööduvad taimede ja lindude keskel aias. Tõeline tujutõstja!
Valdur Ohakas “Õhtumaastik”, 1989
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 56 x 76 cm.
All paremal: VOHAKAS 89
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Henno Arrak “Päevitaja”, 1971
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19,6 x 24,6 cm, raamiga 45 x 53 cm.
All vasakul: Päevitaja. Ofort. AT
All paremal: HArrak 1971
Kui eesti 20. sajandi teise poole maalis oli aktifiguuri kujutamisele pühendunud näiteks Olev Subbi, siis graafikas oli üks selle žanri meistreid Henno Arrak (1930-2017). Lisaks naisaktidele tegi ta täpseid joonistusi ja filigraansete linoollõigete ning ofortidena ka natüürmorte, maastikke, meeleolukaid olmestseene, madonnapilte, samuti sooja südamega loomi.
Malle Leis “Rõõmsaid jõule!”, 1988
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 18 x 32,7 cm, raamiga 36 x 49 cm.
All vasakul: Rõõmsaid jõule!
All keskel: 21/100
All paremal: M. Leis 1988.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingut on mõjutanud nii sürrealism kui popkunst. 1970. aastatel naases kunstnik hüperrealismi mõjul looduslähedase vormikõne poole, milles ta sai inspiratsiooni klassikast – vanahiina kunstist ja 17. sajandi hollandi lillemaalidest-natüürmortidest. Aja jooksul leidis kunstnik aina uusi botaanilisi liike, mis teda inspireerisid.
Maasikataim, mida enamasti seostame ju suvega, on siin aga tõstetud talvise pidulikkuse sümboliks. Nii on teos on korraga karge ja soe, mängides kontrastil suvise motiivi ja talvise lume vahel. See sürrealistlik nihe – maasikad keset talve – on autorile iseloomulik võte, mis muudab argise motiivi sügavaks ja poeetiliseks kunstiteoseks.
Väino Paris “Roosid”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 31,5 x 29 cm, raamiga 34 x 32 cm.
All paremal: Väino Paris 75
Pöördel: "Roosid" Väino Paris 1975. Tallinn.
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Tema spontaanne, ent kontrollitud löök aitab modelleerida vormi puhtalt värvi ja faktuuri kaudu.
Väino Paris “Kevadised õied”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 50 cm, raamiga 59 x 52 cm.
All vasakul: Väino Paris 75
Pöördel: "Kevadised õied" Väino Paris 1975.a. Tallinn.
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel.
"Kevadised õied" oma vertikaalse ülesehitusega on hea näide kunstniku küpsest kompositsioonitajust. Puhastele kevadtoonidele rajatud värvigamma annab edasi kevadise looduse värskust. Paris võlub vaatajat iiriste sügavsinise ja rooside õrnroosa tooniga, mida täiendab värske roheline. Kogu maali atmosfäär on õhuline ja valgusest küllastunud.
Ardo Sivadi “Maastik majadega”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 59 x 70 cm.
Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.
Sirje Eelma “Valgustid V/V”, 1996
Autoritehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 48,3 x 20,8 cm, raamiga 64 x 36 cm.
All vasakul: XXIII sarjast "Valgustid" V/V E.A. Tpl'a (carbo, plastik)
All paremal: SEelma '96
Nii Eduard Wiiralti preemiale nomineeritud kui mitmeid mainekaid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafik Sirje Eelma (s 1950) on oma loomingus pidevas muutumises. Diplomilt moekunstnik, lööb Eelma abstraktse kujundikeelega töödes läbi elegants, konstruktiivsus ja värviaktsendid, mis tervikmõju valitsevad.
Eelma loomingut iseloomustab sarjalisus ja rütmilisus, kus korduvad motiivid muutuvad märkideks ja sümboliteks, peegeldades autori huvi ruumi, valguse ja struktuuri vaheliste seoste vastu.
Sirje Eelma “Valgustid I/V”, 1996
Autoritehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 47,7 x 20 cm, raamiga 64 x 36 cm.
All vasakul: XIX sarjast "Valgustid" I/V (carbo) Tpl'a.
All paremal: SEelma '96
Oma tööde eest nii Eduard Wiiralti preemiale nomineeritud kui mitmeid mainekaid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafik Sirje Eelma (s 1950) on oma loomingus pidevas muutumises. Diplomilt moekunstnik, lööb Eelma abstraktse kujundikeelega töödes läbi elegants, konstruktiivsus ja värviaktsendid, mis tervikmõju valitsevad.
Eelma loomingut iseloomustab sarjalisus ja rütmilisus, kus korduvad motiivid muutuvad märkideks ja sümboliteks, peegeldades autori huvi ruumi, valguse ja struktuuri vaheliste seoste vastu.
Märt Laarman “Ahja jõgi”, 1964
Vineerlõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 51,3 x 24 cm, raamiga 72 x 41 cm.
All vasakul: Ahja jõgi Vineerlõige 1964. II 59/100
All paremal: M. Laarman
Märt Laarman (1896-1979) mängis olulist rolli 1920. ja 1930. aastate kunsti uuendamisel ning värskendas oma ideedega eesti raamatu muidu üsna konservatiivset stiili. Nii maalija kui graafikuna tegutsenud kunstnik aitas kaasa graafikakunsti arengule ka üldisemalt võttes sel teemal avalikult sõna. Eesti Kunstnikkude Ryhma liikmena tõi ta siinsesse kunsti konstruktivistlikke ja kubistlikke mõjutusi, mis säilisid tema graafilises käekirjas ka hilisematel loomeperioodidel.
Puulõige "Ahja jõgi" on väljapaistev näide kunstniku oskusest stiliseerida loodusmotiiv ühtseks rütmiliseks tervikuks.
Aapo Pukk “Akt”, 2001
Peeter Allik “Öine linn”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 68 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Ratsanikud”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 66 x 83 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Pane oma pea vastu külma kivi (Mats Õun oma järjekordse pruudiga)”, 2004
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 152,5 x 200 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Tants punaste tantsukingade ümber”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 75 x 90 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Elutarkusest pakatav”, 1987
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 128 x 80 cm.
Eesti kunsti ennenägematu ühiskonnakriitilise groteskihulgaga sisenenud ja sellest oma loomingus äratuntava visiitkaardi arendanud Peeter Alliku (1966-2019) maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teosel “Elutarkusest pakatav” parafraseerib Allik muinasjuttu “Keisri uued rõivad”. Karikatuursel alasti meesfiguuril on ees vaid prillid, selja taga hoiab ta käes aga pabereid. On see diplom? Kutsetunnistus? Aga on ta elutark? Vaimukas Allik esineb siin taas oma parimas mahlakuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Tuleviku ehitaja”, 1988
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 80 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Kus te olete, fanfaristid?”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 68,5 x 86 cm.
All paremal: KUS TE OLETE FANFARISTID
Peeter Alliku (1966-2019) maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Peeter Allik “Natüürmort niidirulliga”, 1989
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 53,5 x 72 cm.
Pöördel: Peeter Allik 89
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Maret Olvet “Vana turu kael”, 1978
Edgar Valter “Kindral”, 1963
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 35 x 27 cm, raamiga 50 x 42,5 cm.
All vasakul: EW 63
Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
Evald Okas “Õhtune Toompea”, 1961
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 33 x 64,5 cm, raamiga 49 x 80 cm.
All vasakul: Õhtune Toompea. Akvatinta.
All paremal: EOkas 961
Teos vajab restaureerimist.
Evald Okas lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli maali alal 1941. aastal ning samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus nö. rindekunstnikuna ka Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi.
BRON. Ashot Jegikjan “Muusika nagu jõgi”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: Jegikjan
Pöördel: A. Jegikjan 2020.
Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust. Ta on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Helgi Hirv “Hansu-Jürka talu Ruhnus”, 1970
Pehmelakk, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 43,7 x 51,4 cm, raamiga 61 x 68 cm.
All vasakul: "Hansu-Jürka talu Ruhnus", vernis mou, akvatinta, II 4/50
All paremal: H. Hirv, 1970.
Helgi Hirv (1925-1977) oli eesti graafik. Ta alustas oma kunstiõpinguid 1943. aastal Pallase kunstikoolis. 1951. aastal lõpetas Ado Vabbe ja Leopold Ennosaare õpilasena Tartu Riikliku Kunstiinstituudi.
Helgi Hirve abikaasa oli maalikunstnik Louis Pavel ja nende poeg on luuletaja Indrek Hirv.
Sama teose eksemplar kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
BRON. August Pulst “Talv Meriväljal”, 1970
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 61 cm.
All paremal: APulst 1970
Pöördel: Talv Meriväljal õli vineeril 1970 49 x 61 Aug. Pulst 1889 49 x 61
Teosega kaasneb August Pulsti monograafia (2025) koos Mai Levini autogrammiga.
August Pulst (1889-1977) asus perega Meriväljale, Keskteele elama 1943. aastal. Seda maalilist aedlinna oli ta kujutanud oma loomingus ka varem, ent sinna kolimisest alates sagenesid vastavad motiivid nii õli- kui akvarellmaalis. Teda inspireerisid nii talvised vaated lumme mattunud aedadele kui elamute lähedal asunud metsadele. Rohenäpuna kasvatas ta endagi aias viljapuid ja marjapõõsaid ning rajas sellesse kiviktaimla.
Merivälja kodust võrdsel kaugusel asusid nii meri kui mets. Käesolev helesinises tonaalsuses teos kujutabki neist viimast, andes sugestiivselt edasi lume puhtust ja kargust, lumetunud puuderivi lummavat rahu. Ergastava aktsendina piiluvad pehme valge vahelt soojas pruunikas koloriidis puutüved.
Teos on reprodutseeritud Mai Levini raamatus „August Pulst kunstnikuna“ (Tallinn, 2025, lk 195).
Reti Saks “Julge samm”, 2003
Leslie Laasner “Märg linn”, 2014
Vive Tolli “Kalur kassiga”, 1965
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23 x 32 cm, raamiga 41 x 53 cm.
All vasakul: 4. "Kalur kassiga" (söövitus) vask
All paremal: VTolli 1965
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Richard Kaljo “Eeden”, 1967
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 24 x 18 cm, raamiga 41 x 31 cm
All vasakul: “Eeden” puugravüür 67 RKaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated. Üht ajaloo kuulsaimat müütilist stseeni käsitlev teos “Eeden” oli eksponeeritud 2014. aastal Kumus toimunud näitusel “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades” ning kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Edgar Valter “Hobused öös”, 1960ndad
Õli, monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 40,4 x 28,6 cm, raamiga 62 x 50 cm.
Edgar Valteri üheks lemmiktehnikaks õlimaali kõrval oli õligraafika. Selle nime andis kunstnik teostamisviisile ise, sest keegi teine Eestis seda ei viljelenud ning nii polnud ka meie keeles sobivat vastet. Õlivärviga kaetud pinnale graafilise joonise lisamine tekitas igal korral uue ja põneva tulemuse, millega Valter katsetas niikaua kuniks saavutas perfektse tulemuse.
Valdur Ohakas “Akt rohelisel”
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 29,5 x 41,5 cm, raamiga 32,5 x 44,5 cm.
Üleval paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Roman Mänd “Kivine jõgi”, 1985
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 50 cm, raamiga 45 x 60 cm.
All paremal: RM
Pöördel: ROMAN MÄND KUSTAVI p s. 1915 a. "KIVINE JÕGI" 38x50 cm teostatud 1985 a.
Roman Mänd (1915-1991) oli eesti kunstnik. Ta lõpetas 1941 aastal Tallinna Riikliku Kõrgema Kunstikooli, kus maaliõppejõuks oli Johannes Greenberg. Ta oli abielus lastekirjaniku Heljo Männiga.
Peeter Must “Õhtu”, 2025
Õli lõuendil.
Mõõdud: 120 x 120 cm
All paremal: Must 2025
Pöördel: "ÕHTU" 120x120 cm ÕLI, LÕUEND 2025 A P. Must
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Peeter Must “Hommik”, 2025
Õli lõuendil.
Mõõdud: 120 x 120 cm
All paremal: Must 2025
Pöördel: "HOMMIK" 120x120 cm ÕLI, LÕUEND P. Must
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Joann Saarniit “Kodu rannikul”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 41 x 56 cm, raamiga 55 x 71 cm.
All paremal: John Saarniit
Tallinna kunsttööstuskooli vilistlane Joann Saarniit (1909-1984) tegi maalikunstnikuna Kanadas väga edukat karjääri. Ta sai kunstihariduse oma ala parimatelt meistritelt – August Jansenilt päritud värvitunnetust ning Kristjan Rauale omast jõulist ekspressiivsust on näha ka Saarniidu hilisemas loomingus, mis valmis kodumaast eemal.
Hugo Lepik “Lummav maastik”, 1945
Õli masoniidil.
Mõõdud: 61 x 80 cm.
All paremal: H. LEPIK 1945
Teos on värskelt restaureeritud ja suurepärases seisukorras. Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks peetud Hugo Lepik (1905-2001) oli enne sõda tuntud Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna ning graafikuna. Selle kõrval leidis ta end aga üha enam ka maalijana, mis lõplikult kujunes tema põhialaks Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus.
Rein Raamat “Tallinn”, 1965
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 31,8 cm, raamiga 47 x 55 cm.
All vasakul: "Tallinn" Linoollõige 13/50
All paremal: RRaamat 65 a.
Maali- ja filmikunstnik Rein Raamat (s 1931) lõpetas maalikunsti õpingud cum laudega. Tema käe all on animafilmidesse jõudnud nii Aili Vindi, Leonhard Lapini, Sirje Runge, Rein Tammiku kui Jüri Arraku looming. Üks tema rahvusvaheliselt enim tunnustatud linateoseid on aga Eduard Wiiralti tippteoseid “Põrgu”, “Kaardimängijad”; “Kabaree” ja “Jutlustaja” kajastav “Põrgu” (1983).
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm.
All vasakul: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Joann Saarniit “Rannik kalavõrkudega”, 1960
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 66 cm.
All paremal: John Saarniit
Pöördel: Joann Saarniit. 1960
1948. aastast alates Kanadas elanud Joann Saarniit (1909-1984) jäi hinges alati koju igatsema. Reaalsuses polnud tal võimalik tagasi pöörduda, sest oli vangilaagrisse sõitvalt rongilt maha hüpanud ja polnud enam tagasi oodatud. Nii kandis ta igatsuse kodumaa järele oma maalidele taasluues motiive kodustest tuulistest randadest.
“Rannik kalavõrkudega” representeerib just seda stiili Saarniidu loomingus, kus tuulisele rannikule on laotatud sadu vabesid. Osad neist kannavad maalil kuivavaid kalavõrke, teised on alles merelt tulevate eksemplaride ootel. Dramaatilist pinget täis rannamaastik pakub nii silmailu kui põhjamaist hingust ja looduse kargust. Läbi pruuni ja säravvalgete kontrastide maali eri pooltel loob Saarniit tunde, justkui viibiksime korraga nii päikese- kui kuuvalguse käes. Taoline unenägusid reaalsusega sünteesiv lähenemine iseloomustab hästi kunstniku käekirja, mille järgi teda armastatakse.
Enn Põldroos “Keeris”, 2019
Digimaaling digitaalsel graafikalaual Wacom.
Mõõdud: 60 x 85 cm.
Teose tiraaž: 2/25
Teost katab kattelakk Winsor Newton Artists' satin warnish, mis kaitseb UV ja niiskuse eest. Pind on puhastatav.
“1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil” on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Uneskõndijad ja hundijäljed kauguses”, 2021
Digimaaling lõuendil. 5/25
Mõõdud: 83 x 86 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Edgar Valter “Unenägu”, 1969
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 90 cm. Raamiga 78 x 107 cm.
All paremal: EW 69
Legendid ja muinaslood inspireerisid Edgar Valterit mitte ainult raamatutele illustratsioone kavandades vaid ka vabaloomingus, aidates kaasa Valteri kujunemisele üheks eesti huvitavamaks sürrealistlikuks kunstnikuks – muinasjutud ju ongi olemusest fantastilised! Maalil “Unenägu” näeme kahte stseeni: kuuvalguses seisvat neiut aknal ja kardina ees seisvat noormeest. Ühendav tegevuse element kompositsioonis on valge kardin, millel on teose mõttes nii varjav kui akna avatust rõhutav funktsioon.
Ent sama oluline on kuuvalgus ise, mille jahe paitav kuma peegeldub mõlemale figuurile, lastes muinaslool alguse saada. Tuues sisse figuurikorduse, mis toa lõpus peaaegu haihtub hämarusse, jutustab Valter fantaasiates toimuvast kogemusest, unenäolistest läbielamistest, kus avalduvad alateadvuse sügavaimad sopid. Siin võib korraga toaseinale ilmuda nii redel, aken teispoolsusse kui leida aset kohtumine hea sõbraga… Unenäos on kõik võimalik, tuleb vaid sulgeda silmad…
Rein Tammik “Päikseline talveilm”
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 33,5 cm, raamiga 36 x 48,5 cm.
All vasakul: TAMMIK
Valgas sündinud Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. 1970. aastatel paistis ta silma pop-kunstist ja hüperrealismist mõjutatud kunstnikuna, 1998. aastal aga pani isikunäitusel Eesti Kunstimuuseumis – Rotermanni soolalaos välja kergelt erootilise maalisarja. Samal aastal kolis ta ka Prantsusmaale, kus resideerub siiani.
Herald Eelma “Katse”, 1983
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,5 x 18 cm, raamiga 42 x 31,5 cm.
All paremal: HEelma 83.
ERKI graafikuna lõpetanud ning 1960-ndail eelkõige linooli eelistanud Herald Eelmat (s. 1934) hakkas 1970. aastate keskel üha enam köitma hüperrealismi lainest mõjutatud pretsiisne pliiatsijoonistus. Kõige täpsemalt sai sellise joonistusmaneeri üle kanda litosse, mistõttu hakkas just see tehnika kunstniku loomingus alates 1970. aastate lõpust valitsema.
"Katse" valmis tal kahes erinevas versioonis. Peategelane oli mõlemas sama, ent tööd erinesid nii formaadilt kui detailidelt. Käesoleva paariku suurem versioon kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Enn Põldroos “Sõrm suust”, 2021
Digimaal lõuendil.
Mõõdud: 55 x 70 cm
Teose tiraaž: 7/25
“1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil” on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Valge leht”, 2002
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 123 x 68 cm.
All paremal: Enn Põldroos 02.
Pöördel sildil: Enn Põldroos Valge leht 2002. a. akrüül, õli
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, just nagu teosel "Valge leht", mis kunstnikule omaselt viskab läbi valge lehe ja noole motiivi õhku veel mitmeid lisaküsimusi.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Labidamees”, 2013
Õli lõuendil.
Mõõdud: 73 x 62 cm
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS Labidamees Shovelman õli oil 2013 autori signeering
Eesti maalikunsti klassiku Enn Põldroosi (1933-2025) looming on alati võlunud kunstipublikut oma maalilisuse ja mahlaka pintslitööga. Nii ka "Labidamehes", kus psühholoogiliste portreede poolest tuntud Põldroos identifitseerib modelli läbi labidakujundi. On siin kujutatud aednikku, kaevurit või kedagi teist? Enn Põldroos jätab siin paljuski vaataja otsustada.
Teose on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis detsember 2025 -veebruar 2026.
Enn Põldroos “Pulganärija”, 2009
Õli lõuendil.
Mõõdud: 67 x 81 cm.
All vasakul: Enn Põldroos 2009
Pöördel: Enn Põldroos 2009.
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS PULGANÄRIJA õli l 2009
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, sh selle üksikutele elementidele - nii ka teosel "Pulganärija", mis ühendab endas nii abstraktse tausta kui konkreetse tegelase.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Läheb lahti”, 2025
Digimaal lõuendil.
Mõõdud: 85 x 67 cm
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Kõditajad II”, 2021
Digimaaling lõuendil. 2/25
Mõõdud: 67 x 100 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Uni kõiksuse kohal”, 2019
Digimaaling lõuendil. 4/25
Mõõdud: 90 x 75 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: "Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna".
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: "1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /.../ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati - arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne."
Mall Nukke “Ego II”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
"Fotolikku üksikasjalikkust ja natuuritruudust kombineerib Nukke spontaanse tilgutamisega a la Jackson Pollock, tuues kompositsiooni improvisatsioonilise, emotsionaalsema tasandi.” kirjutab teose kohta näituse kuraator Harry Liivrand.
Eduard Wiiralt “Imeelukad”, 1920
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22 x 34 cm, raamiga 39 x 50 cm.
All vasakul plaadil: WIIRALT 1920
Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, mille inspireeriv keskkond oli tema koduks tervelt 14 aastat. 1939. aasta septembris naases kunstnik Eestisse.
Teos pärineb linoollõigete mapist “Eduard Wiiralt MCMXX”.
Voldemar Tank “Ratsanikud rannikul”, 1984
Õli lõuendil.
Mõõdud: 65 x 100 cm.
All vasakul: W. Tank 1984
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Nii Ants Laikmaa käe all kui Pallases tugeva kunstihariduse saanud, kuid hiljem Rootsis tegutsenud Voldemar Tankil (1903-1997) on oma oluline koht väliseesti kunstiajaloos. Tema meeleolukad pallaslikud maastiku- ja linnapildid ja sadamavaated demonstreerivad tasemel lahtist pintslitööd, head kolorismitunnetust ja meeleolu loomise oskust.
Ilon Wikland “Vaade Lotsbergetist”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 36,5 x 48,5, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 42/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Ivar Kaasik “Hype V”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 60 cm.
Pöördel: IVAR KAASIK. Kunstniku signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Liisi Örd “Kuma”, 2013
Valdur Ohakas “Kollased lilled”, 1977
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 57,5 cm, raamiga 57 x 65 cm.
All paremal: V. OHAKAS 77
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
BRON. Enn Põldroos “Lähedased”, 2021/23
Digimaaling lõuendil. 2/8
Mõõdud: 105 x 86 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
BRON. Ott Kangilaski “Laoba”, 1964
Kuivnõel paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 19,6 x 29,9 cm, raamiga 37 x 45 cm.
All vasakul: Laoba (kuivnõel) 24/40
All paremal: Ott Kangilaski 1964
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris, ent olulise osa tema teostest moodustavad ka Eestimaa kaunite paikade jäädvustused. Virtuoosse joonistajana kuuluvad tema teosed eesti graafika raudvarasse.
Kihnu saarel asuvat Laoba randa kujutaval teosel annab Kangilaski edasi rannamaastikule omast rahu ja ajatust.
Marje Üksine “Suveõhtu II”, 1983
Metsotinto paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 17 cm, raamiga 48 x 43 cm.
All vasakul: "Suveõhtu II" (metsotinto) 18/25
All paremal: M. Üksine 83.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Ta on õppinud aastatel 1964–1970 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal. Ning ta on Eesti Kunstnike Liidu liige 1974. aastast.
Silvi Liiva “Kesköö”, 2007
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 14,8 x 14 cm, raamiga 32 x 26 cm.
All vasakul: Kesköö. Ofort 12/30
All paremal: Silvi Liiva 2007
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Kai Kaljo “Ähijärv”, 2025
Õli ja akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All paremal: Kai Kaljo 25
Pöördel: Kai Kaljo 2025 ÄHIJÄRV
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Jaan Grünberg “Aiamaastik”, 1950
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 26 x 35 cm. Raamiga 37,5 x 47 cm.
All vasakul: J. Grünberg 50
Nii Konrad Mäe kui Ado Vabbe käe all kunsti õppinud, hiljem Pariisis elanud ning sealsest prantsuse maalikoolist mõjutatud Jaan Grünbergi (1889-1969) loomingust leiame peamiselt maastiku- ning lillemaale, kuid ka mõningaid linnavaateid. 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku üks signatuurvärve roheline, mida kunstnik sageli armastas kõrvutada tugeva sinise ning oranžikas-punasega. Grünberg ei otsinud täiuslikke jooni, ideaalseid vorme, vaid pidas olulisemaks kunstipärast, uusi vaatenurki pakkuvat tulemust.
Boris Ninemäe “Tüdrukud heinamaal”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 27 cm, raamiga 40 x 45 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Flicker pa änger
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid.
Tema stseenid ranna- ja taluelust on edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis, nii ka "Tüdrukud heinamaal", millel kunstnik on pööranud tavapärasest enam tähelepanu detailsele looduse kujutamisele. Võime aasal aimata suve sümboliseerivaid moone ja karikakraid ning taamal looklevat kiviaeda - nii tüüpilist tema kodusele Hiiumaale.
Kaisa Puustak “Post ja köied”, 1985
Pehmelakk, kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: 31,5 x 45,4 cm, raamiga 55 x 68 cm.
All vasakul: 16/20 Post ja köied (pehmelakk, kuivnõel)
All paremal: KPuustak 85
Pikaaegne õppejõud ning legendaarne graafik Kaisa Puustak (s 1945) leiab inspiratsiooni argiesemetest enda ümber. Ta on lõpetanud 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal.
Boris Ninemäe “Kalamees teeb enda tünnid ise”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 64 x 53 cm.
All paremal: NINEMÄE.
Pöördel alusraamil: Fiskaren som tillverkar egna tunnor
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel toimusid Isikunäitused mitmes Rootsi ja Norra linnas: Malmö, Växjo, Karlshamn, Larvik, Elverum, Stockholm. Nüüd on tema looming viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm.
All vasakul: Kalju Nagel
Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)
Kalju Nagel (1918-2005), Pallases Vardi ateljees tugeva vabaõhumaali koolituse saanud kunstniku käe all valmisid nii linna- kui maastikuvaated.
Kalju Nagel “Kikkajärve motiiv Paganamaalt”, 1961
Silvi Liiva “Õitsemine”, 1984
Ofort paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: plm 41,5 x 24 cm, raamiga 66,5 x 42,5 cm.
All vasakul: Õitsemine. ofort. 10/30
All paremal: Silvi Liiva 1984
Eesti graafikas on Silvi Liiva (1941-2023) nähtus omaette, poeetilise sümbolismi suurkuju. Kui rääkida naiselikust peenusest, tundelisusest ja õrnusest, siis Silvi Liiva on see par excellence.
1980. aastatel toimub Liiva graafikas tegevus konkretiseerimata ruumis, kus sõnumit kannavad õrnad naisolevused. Nii ka "Õitsemises", kus kunstnik on kesksele kohale asetanud nõelpeente joontega kujutatud puu, mille õide puhkemist seda ümbritsevad figuurid imetlema on tulnud. Käesoleva tõmmise teeb eriliseks õrn punakas toon taustal, mis omakorda võimendab töö sõnumit.
Valdur Ohakas “Vaade männikust”, 1992
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 69,5 cm, raamiga 53,5 x 73 cm.
All paremal: V. OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Jüri Marran “Kannad”, 1978
Õli papil. Raamiga.
Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm.
All paremal: JM 78.
Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.
Jüri Marran “Kevad”, 1977
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 60 x 71,5 cm.
All paremal: JM77
Pöördel: Jüri Marran s. 1937, "Kevad" 1977
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui abstraktsetes kompositsioonides, lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ning lavakostüümid.
Jüri Marran “Natüürmort”, 1972
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
All vasakul: JM. 72
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.
Juss Piho “Tasakaal”, 1995
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 22,2 x 27,1 cm, raamiga 48 x 51,5 cm.
All vasakul: "Tasakaal" /ofort/ 12/20 Tpl'a
All paremal: Juss Piho '95
Eesti Kunstnike Liidu liige Juss Piho on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning olnud nomineeritud Konrad Mäe preemiale. Vähem tunneme teda aga graafikuna, sest eelkõige praktiseeris ta seda oma varasemas loomingus.
Marju Bormeister “Talu Muhu saarel”, 1991
Õli masoniidil. Müügil raamimata kujul, ent saame soovi korral abiks olla.
Mõõdud: 50 x 69 cm.
All paremal: M. BORMEISTER
Pöördel: MARJU KAGOVERE BORMEISTER õli, masoniit 1991. Muhu saar Liiva küla
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk.
Käesolev varase loomingu näide viib vaataja Muhumaa südamesse, Liiva külla. Valides maali kandvaks tooniks küpse kuldkollase, annab kunstnik tabavalt edasi arhailise küla vaikselt kulgevat, sooja ja tasast loomust.
Enn Volmere “Pühajärv”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 79,5 x 93,5 cm, raamiga 84 x 98 cm.
Teos vajab restaureerimist.
Maalikunstnik, ühiskonnategelane ja aiandusagronoom Enn Volmere (1908-1978) hakkas näitustel osalema juba 1943. aastal. Lõuna-Eesti patrioodina valmisid eelkõige selle kandi vaated ning loomulikult inspireeris teda ka Pühajärv oma eenduvate poolsaarte ja romantiliste saarekestega.
BRON. Navitrolla “Koos”, 2001
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 4,3 x 4,3 cm, raamiga 27 x 27 cm.
All: KOOS kuivnõel 64/180 Navitrolla
Navitrolla, kodanikunimega Heiki Trolla, on viljelenud nii maali kui graafikat. Tihti asetab kunstnik maali tegelased harjumatusse keskkonda, vahel lausa utoopiliste maastike keskele. Navitrolla ise on öelnud, et suurim mõte, mida ta vaatajatele edasi anda tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks.
Jüri Ristna “Hõbedane valgus”, 1996
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 62 x 73 cm.
All paremal: SIR-NAT 96
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Esko Lepp “Hommik”, 1970
Akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 32 x 24,5 cm, raamiga 48 x 39 cm.
All vasakul: "Hommik" akvatinta 1970
All paremal: Esko Lepp
Räpinas sündinud Esko Lepp õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Herald Eelma “Toompea”, 1976
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24,3 x 32,3 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All vasakul: "Toompea" pehmelakk
All paremal: Eelma 76
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.