E-pood
Kuvatakse kõik 59 tulemust
Karl Burman “Ratsuga jõe ääres”, 1949
Akvarell, guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 48 cm, raamiga 54 x 68 cm.
All paremal: Karl Burman 1949.
Karl Burman oli mitmekülgne isiksus – korraga nii tunnustatud arhitekt kui akvarellimaali suurmeister, kes pani aluse selle tehnika populaarsusele Eestis. Burmani akvarellid on hinnatud oma õhulisuse, vahetu loodustunnetuse ja meisterliku valgusekäsitluse poolest, just nagu teosel "Ratsuga jõe ääres", kus lisaks mehele ja hobusele näeme parajasti ujuma suunduvat linnupere. Tööst õhkub toonasele kunstile omast püüdu stabiilsuse ja ajatu maaelu ilu poole. See on hetkeline üleskirjutus vaikusest ja inimese ning looma vahelisest usaldusest keset suvist loodust.
Andres Tolts “Maastik VII”, 2012
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 40 cm, raamiga 35,5 x 45 cm.
All paremal: TOLTS 12
Pöördel: Andres Tolts Maastik VII 2012 akrüül/lõuend 30x40
Legendaarse kunstirühmituse SOUP´69 üks asutajaliikmeid, Andres Tolts (1949-2014) oli kontseptuaalse kunsti siinseid juhtfiguure. Argielulisi objekte oma kunsti tuues pani ta vaataja unustama nende praktilist tähendust ja nägema nende visuaalset väärtust.
Teose "Maastik VII" kompositsioon on rangelt jaotatud vertikaalseteks tsoonideks, kus keskmine beežikas paneel toimib raamina kahele erinevale "pildile pildis". Maali küljepaneelid on kaetud Toltsile iseloomuliku täpilise mustriga, mis loob kontrasti keskmise osa puhtusega. Nende osade vahel asuv ruudustik toimib rütmilise aktsendina, mis hoiab kogu visuaalset süsteemi tasakaalus. Tolts on loonud siin intellektuaalse maastiku, kus kohtuvad kord ja kaos, graafiline joon ja maaliline faktuur.
Andrei Jegorov “Talvine kodutee”
Tempera, guašš papil. Raamitud.
Mõõdud: 23,5 x 33,5 cm, raamiga 33 x 43 cm.
All paremal: A. Jegorov
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Enn Põldroos “Valge leht”, 2002
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 123 x 68 cm.
All paremal: Enn Põldroos 02.
Pöördel sildil: Enn Põldroos Valge leht 2002. a. akrüül, õli
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, just nagu teosel "Valge leht", mis kunstnikule omaselt viskab läbi valge lehe ja noole motiivi õhku veel mitmeid lisaküsimusi.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Hämmastav soojus”, 2015
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 115 x 70 cm.
Pöördel: Enn Põldroos 2015. HÄMMASTAV SOOJUS
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Nii ka teosel "Hämmastav soojus", mis esindab hästi tema värvi- ja vormiesteetikat ning ühtlasi lisab klassikalisele figuurikäsitlusele põneva uue vimka.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
August Künnapu “Sissi”, 2022
Mall Nukke “Ego II”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
"Fotolikku üksikasjalikkust ja natuuritruudust kombineerib Nukke spontaanse tilgutamisega a la Jackson Pollock, tuues kompositsiooni improvisatsioonilise, emotsionaalsema tasandi.” kirjutab teose kohta näituse kuraator Harry Liivrand.
Andrei Jegorov “Päikseline metsatee”, 1930ndad
Tempera, guašš papil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 33 cm.
All vasakul: A. Jegorov
Realistliku maastikumaali tuntumaid meistreid Andrei Jegorov (1878-1954) armastas eriti maalida Eestimaa talviseid vaateid, mis aga “ei piirdu kaugeltki aastaaja väliste ilmingute fikseerimisega, vaid annavad edasi ka laia tundmuste skaalat. Me tajume rõõmu, aga võib-olla ka millegi helge eelaimdust, vaadeldes lumehangede erksat helendust. /…/ Jegorovi lõuendeil on tundlik ja hingestatud koloriit, seal ei näe ühtki juhuslikku ega ülearust pintslilööki, kõik on siin sügavalt ja peenelt läbi tunnetatud, andes tunnistust meisterlikkusest ja ülitundlikust loomingutemperamendist” (“Andrei Jegorov”, 1987, lk 31).
Käesolev vaade läbi tiheda metsa kulgevast teerajast on eristuv tema maastikuvaadete seas kahel põhjusel. Esiteks pühendab kunstnik suure osa kompositsioonist majesteetlikke kulisse meenutavatele puudele (tavapäraselt on selleks laiuvad väljad). Teiseks astub Jegorov välja oma mugavustsoonist ning toob vaataja ette teda tuntuks teinud elemendid, ent uudses värvigammas, tihkemalt ja sügavamalt. Ka pintslitöö on tunduvalt vabam ja impressionistlikum kui oleme seda harjunud nägema. Loomulikult ei saa aga mainimata jätta imetlusväärset oskust maalida lund nii, et tunneme seda vaadates külmavärinaid! Kuid just nii jõuab kunsti emotsionaalne mõjukus vaatajani kõige otsesemalt.
Jaan Elken “Sinine laguun / Blue lagoon”, 2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: 2022/24 J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "SININE LAGUUN / BLUE LAGOON" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on Islandi liustikest inspireeritud maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Tõnis Mäerand “Üksildus”, 2025
Õunapuupuit (malus domestica) ja puhas hõbe Ag 925.
Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 36 x 27 cm. Pöördel: Tõnis Mäerand "Üksildus" september 2025.a.Selle kunsitoote valmimise idee on inspireeritud mõttest jäljendada looduse ilu, mis peitub tema loomingu täiuslikes vormides. Tootes väljendub viide rohelisele mõtteviisile - green touch ja vajadusele liikuda tehno- ja digimaailmast tagasi lähemale ürgsele loodusele - one step closer to Nature.
Tõnis Mäerand “Perfectus”, 2025
Õunapuupuit (malus domestica) ja puhas hõbe Ag 925.
Mõõdud: 25 cm x 16,5 cm, raamiga 36 x 27 cm. Pöördel: Tõnis Mäerand "Perfectus" 2025.a.Selle kunsitoote valmimise idee on inspireeritud mõttest jäljendada looduse ilu, mis peitub tema loomingu täiuslikes vormides. Tootes väljendub viide rohelisele mõtteviisile - green touch ja vajadusele liikuda tehno- ja digimaailmast tagasi lähemale ürgsele loodusele - one step closer to Nature.
Karl Burman “Taluõu – Harku küla”, 1960
Anatoli Strahhov “Kalurite saar II”, 2025
Akrüül, õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 65 x 76 cm.
All paremal: STRAHHOV. A
Pöördel: "KALURITE SAAR" II STRAHHOV. A TALLINN. 2025 AKR. ÕLI
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega figureerivad loomad.
Amandus Adamson “Damon”, 1905
Biskviit. Signeering alusel.
Meremehe pojana sündinud Amandus Adamson (1855-1929) sündis Paldiskis, kõrge paekalda peal. Mere ääres üles kasvamine oli ideaalseks loominguliseks tõukejõuks poisi kunstilembusele. Just seal, sadamakail istudes, nikerdas ta oma esimesed puidust laevakesed. Kirg kunstiõpingute järgi oli nii tugev, et vaid 14-aastasena põgenes ta Tallinna Toomkoolist, et asuda teele Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Liigse nooruse ja vähese kogemuse tõttu ta sinna sisse ei saanud. Ent Adamson ei jätnud jonni ning olles vahepeal tisleriametis kätt harjutanud, alustaski 1873. aastal seal õpinguid.
Peale lõpetamist oli uudis andekast skulptorist juba liikvele läinud ning Adamsonil tekkinud oma prestiižne tellijaskond. Ajavahemikus 1899-1905 lõi Adamson Peterburis Keiserliku Portselanivabriku tellimusel seitse erinevat skulptuuri biskviidis teostamiseks, milledest üks oli Damon, kaks on meile tundmatud. Keisri perekond kavatses vähemalt osadest lasta teha suuremad tiraažid impeeriumi muuseumidele kinkimiseks. Tellimuse taga seisis aga suure tõenäosusega portselanivabriku skulptuuriosakonna tolleaegne juhataja, Peterburi Kunstide Akadeemia kasvandik August Timus.
Adamsonil oli oskus oma skulptuurid elama panna, neis on pehmust, soojust ja elastsust. Siinjuures mõjub “Damon” unistuslikult mõtlikuna, sarnanedes motiivilt ja psühholoogiliselt lähenemiselt Adamsoni biskviitskulptuurile „Merehelinate kuulaja“ (1904, EKM). Mõlemad neist kannavad endas erilist rahu, vaikset kuulamise hetke. Arvestades, et Damon oli olnud 5. sajandil e.Kr. Ateena riigimehe Periklese nõunik ja muusikateoreetik, kelle arvates oli muusikal oluline mõju inimeste moraalile, lisab see tööle sügava filosoofilis-psühholoogilise nüansi.
Teose teised kolm teadaolevat eksemplari asuvad Eesti Kunstimuuseumis (saadud 1952 Läti Riiklikult Kunstimuuseumilt), Tuva oblasti koduloomuuseumis Kõzõlis ning Aleksandr Polovtsovi (1832 – 1909) villa talveaias Kamennõi Ostrovil Peterburis. Viimane muideks oli lisaks töösturi ja riigitegelasena tegutsemisele ka Vene Ajalooseltsi asutaja ja esimees.
Käesolev skulptuur kannab endal Peterburi Keiserliku Portselanivabriku templit, millega märgistati vaid kõige õnnestunumaid eksemplare. Samuti on “Damon” reprodutseeritud Tiina Nurga monograafias Amandus Adamsonist (1959, lk. 41; kataloogis nr. 137) ning Heini Paasi albumis Eesti Kunstimuuseumis asuvatest Adamsoni töödest (2006, lk. 45, kataloogi nr. 23).
Jaan Elken “Gray and nothing”, 2010
Artur Mihkelsoo “Motiiv Sinihabeme loost”, 1960-70ndad
Akvarell, tempera ja guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 40 x 52.5 cm, raamiga 62,5 x 77 cm.'
Nii skulptori kui maalikunstnikuna tegutsenud Artur Mihkelsoo teostel kohtame sageli muinasjutulisi stseene või tegelasi. Juugendlikke jooni endas kandev ekspressiivne maal kujutab stseeni prantsuse rahvajuttudel põhinevast kuulsast Sinihabeme loost.
Teos on reprodutseeritud raamatus “Arthur Mihkelsoo 1902-1988", lk 17 (Toronto, 2001).
Valve Janov “Kummardus päikesetõusule”, 1963
Guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,8 x 41 cm, raamiga 48 x 60 cm.
All paremal: V. Janov 63
Koos Silvia Jõgeveri ja Kaja Kärneriga Tartu kuldsesse naiskunstnike kolmikusse kuulunud Valve Janov (1921-2003) oli 1950. aastate teisest poolest alates eesti kunsti uuendajate väärikas reas. Ühtlasi mängis Võerahansu, Kitse ja Vabbe käe all Pallases õppinud Janov 1980. aastate lõpus olulist rolli Kunstiühingu Pallas taastamisel Tartus.
Jaan Elken “Blues/TAXI ZUM KLO”, 1996-1997
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 82 x 100 cm
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: “BLUES /TAXI ZUM KLO“ 82 x 100 cm akrüül, õli/l 1996-1997 JAAN ELKEN S.1954
Jaan Elken (s. 1954) tegi 1990. aastatel oma loomingus radikaalse kannapöörde, siirdudes hüperrealistlikust äratuntavast urbanistlikust motiivist abstraktsionismi ja keskkonna üldistavasse tõlgendusse. Elkenit hakkavad siis eriliselt köitma graffitid ning neid integreerib ta oma erksavärvilistesse abstraktsetesse kompositsioonidesse nüüd orgaaniliselt sisse, jäädvustades linnalist – ennekõike eeslinnalist ehk käesoleval juhul Lasnamäe – anarhistlikku miljööd.
Rõõmsavärviline maal “Blues Taxi zum Klo” sisaldab ka tekstilist viidet kuulsale Berliini dokumentaalfilmile “Taxi zum Klo” (1981), kusjuures sinised värvilaigud assotsieeruvad maali pealkirja kontekstis terminiga “blue movies”. Teose visuaalne kujundikeel kannab sümbolistlikku sõnumit 1990. aastate uue seksuaalmoraali tulekust Eesti ühiskonda.
Kai Kaljo “Vesikupp Mustjärves”, 2023
Õli, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul Kai Kaljo 23
Pöördel: Kai Kaljo 2023 VESIKUPP MUSTJÄRVES akrüül, õli lõuendil
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eestimaa loodusest inspireeritud Kaljo oskab leida põnevaid vaatenurki, hinnata argiste objektide ilu ja väärtust.
Mall Nukke “Kadunud Atlantis I”, 2025
Õli, akrüül, kollaaž, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: 50 x 150 cm.
Õli, akrüül, kollaaž, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: 50 x 150 cm.
Mall Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos "Kadunud Atlantis I" tegeleb müütilise riigi interpreteerimisega tänapäeva kontekstis. Legendi järgi olevat tegu olnud võimsa ja rikka riigiga eeldatavalt kas Vahemerel, India või Atlandi ookeanis. Samuti vaieldakse selle eksisteerimise aja osas, mis annab aga kunstnikele ja kirjanikele võimaluse luua enda maailmu kadunud Atlantisest.
Nukke versioon kannab endas puhast kulda, sooja purpurpunast ning sügavatoonilist merevett. Leiame teoselt ka kunstniku lemmiktehnika kollaaži, millesse Nukke on peitnud tõelisi Atlantise aardeid.
Mall Nukke “Kadunud Atlantis II”, 2025
Õli, akrüül, kollaaž, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: 50 x 150 cm.
Mall Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos "Kadunud Atlantis II" tegeleb müütilise riigi interpreteerimisega tänapäeva kontekstis. Legendi järgi olevat tegu olnud võimsa ja rikka riigiga eeldatavalt kas Vahemerel, India või Atlandi ookeanis. Samuti vaieldakse selle eksisteerimise aja osas, mis annab aga kunstnikele ja kirjanikele võimaluse luua enda maailmu kadunud Atlantisest.
Nukke versioon kannab endas puhast kulda, sooja pruuni ning sügavatoonilist merevett. Leiame teoselt ka kunstniku lemmiktehnika kollaaži, millesse Nukke on salaja peitnud nii inimesi kui võimsaid loomi. Tõeline avastuste mängumaa nagu üks kadunud linn olema peabki!
Mati Uprus “Kevadine armastus”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 65 x 91 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Mati Uprus “Naine öisel tänaval”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Santa Zukker “Annabel”, 2024
Akrüül masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 25 cm, raamiga 43,5 x 44 cm.
All vasakul: SZ.
Pöördel: "Annabel" Santa Zukker 2024.a akrüül masoniidil 20 x 25 cm SZukker.
1991. aastal Võrus sündinud Santa Zukker kirjutab oma tundeküllasest teosest "Annabel": "Elu on kui raamat, milles on erinevad peatükid. Hetke jäädvustamine annab aimu sellest, kuidas aeg möödub. Ilma keeruliseta me ei märkaks tagasi vaadates kõike seda ilusat, mis on meie ümber."
Käesolev teos oli eksponeeritud 2024. aasta Maalikunstnike Liidu aastanäitusel "Sinu keha" Kadrioru galeriis (kuraatorid Tiiu Rebane ja Triinu Soikmets).
Maris Siimer “Alice imedeaias”, 2021
Segatehnika, akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 39,5 cm, koos raamiga 55 x 45 cm.
Maris Siimer on lõpetanud Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi kunstiõpetuse erialal ning läbinud arvukalt kursusi EKA Avatud Akadeemias keraamika, graafika ja illustratsiooni alal. Tema tööd on olnud näitustel nii Eestis, Lätis, Poolas, Venemaal kui Komi Vabariigis. 2023. aastast kuulub Siimer Eesti Maalikunstnike Liitu.
Mati Uprus “Soojendava valguse vihus”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 70 x 60 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Mati Uprus “Õhtusel tänaval”
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 60 cm
All paremal: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi "Pingeväljade aednik" eest parima helilooja auhinna.
Ado Lill “Abstraktne”, 1994
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 85 cm.
Pöördel: abstraktne maal, 1994 akrüül, lõuend Ado Lill, Tallinn
Abstraktsionismi järjekindlalt viljelenud klassikust Ado Lillest (1932-2018) kujunes 1980. aastateks eesti juhtiv abstraktne ekspressionist, kelle tunnustuste pagasisse kuulub muuhulgas väärikas Kristjan Raua preemia tema 1994. aasta isikunäituse eest Eesti Kunstimuuseumis.
Just samal perioodil valminud kaunis töös ühendab Lill orgaaniliselt action painting´u ja kujutava elemendi, mis tuletab kaudselt meelde hieroglüüfe või kirjaridu nagu kalligraafilises maalikunstis. Sisemisi vorme asendab arabesklikult kirev ja kirglikult hõõguv, vaheldumisi laseerivalt ja pastoosselt maalitud värvipind, mis on kujunenud segamatutest värvidest. Tänu akrüülivärvi omadustele näeb Lille maal justkui äsja ateljeest väljununa.
Andrei Jegorov “Talunaine reel”, 1920ndad/1930ndad
Guašš, tempera papil. Raamitud.
Mõõdud: 24,9 x 35,5 cm. Raamiga: 31 x 42 cm
Üks Andrei Jegorovi populaarsetest talvemotiividest külateega ja sõitjatega saanil või reel, mida ta iseäranis armastas kujutada 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Jegorov on suhtunud nende maalimisse tõsiselt, püüdes alati kompositsiooni varieerida ja leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Eduard Poland “Tuulest viidud”, 1930
Tempera, guašš. Raamitud.
Mõõdud: 45 x 33 cm
Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis.
Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema anda fantaasiat.
Nii hakkab “Tuulest viidud” dünaamiliselt mööda maapinda edasi voolama, andes teosele hoopis uudse, müstilise alatooniga mõõtme.
Silvia Jõgever “Liblikas”, 1967
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm
Tartu üks huvitavamaid naiskunstnikke Silvia Jõgever (1924-2005) on eri aastakümnetel viljelenud abstraktset laadi figuratiivse kõrval. Mõlemas žanris on ta olnud intimist ning ehitanud kompositsioone üles küll ühelt poolt kontrastidele, kuid teisalt nende puhtatoonilisele selgele harmooniale.
1960. aastate teine pool oli aeg, mil üldisest abstraktsionismilainest oli haaratud ka Jõgever. Soosteri, Ohaka ja Roode sõpruskonda kuulunud kunstniku teosed olid oma aja kohta julged ja eristuvad, neis oli ühekorraga nii mässumeelsust kui selget struktuuri.
Nii on poolabstraktsel „Liblikalgi“ lõputu arv reaalseid ja vaid ettekujutatavaid tiibu, mis väänduvad üksteisesse, jäädes siiski õhuliseks ning korrastatuks.
Saskia Kasemaa “Ennustaja”, 1993
Guašš, paber. 1993. Ülal paremal: S. Kasemaa. Raamitud.
Mõõdud 34 x 44 cm
Muusika ja kunsti keskel üles kasvanud Saskia Kasemaa (1945-2019) suutis maalijana ajada oma joont, olgu õlimaalis või guašis. 1971. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiakadeemia maalikunstnikuna lõpetanud Kasemaa töötas aastaid Tartu Kunstikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna.
Aktiivselt näitustel osalenud kunstniku töödest kogusid enim tuntust tema impressionistliku pintslikäsitlusega figuraalkompositsioonid, mille keskmes võis tihti näha just noori, kes teda inspireerisid oma energia ning aususega. Ka Kasemaa isa Elmar Kits soovitas tütrel kooli lõpetades enda isikupärase stiili kinnistamiseks just ausalt ning tähelepanelikult oma loominguobjekte vaadelda. Saskia Kasemaa improvisatsioonid on maalilised, värvikesksed ja kätkevad väikseid, mõnigi kord vimkaga lugusid, nagu “Ennustajagi”.
Peeter Allik “Usumehed”, 1996
Õli, akrüül papil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 214 cm.
All vasakul: Peeter Allik 1996
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Enn Põldroos “Topeltkõrv”, 1994
Akrüül masoniidil.
Mõõdud: 69 x 54 cm.
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS TALLINN "TOPELTKÕRV" DOUBLE EAR Akrüül Acrylic 1994. Autori signeering
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, sh selle üksikutele elementidele - nii ka teosel "Topeltkõrv".
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Trepp”, 2002
MÜÜDUD
Akrüül, õli masoniidil.
Mõõdud: 122 x 72 cm.
All paremal: Enn Põldroos 02.
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS Trepp 2002. a. akrüül, õli Autori signeering
Eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju Enn Põldroosi (1933-2025) loomingus süveneb 1970. aastatest alates eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Nii on ka "Trepp" jutustus inimhinge pidevast edasirühkimisest, ikka ülespoole.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Ivo Lill “Põhjamaa”, 2007
Klaas.
Mõõdud: 50 x 10 x 8 cm.
Skulptuuril: I. Lill 07.
Eesti klaasikunsti suurimaid nimesid, paeluvate optiliste struktuuridega klaasvormide looja Ivo Lill (1953-2019) võlub erinevate tehnikate virtuoosse valdamisega esile selle hapra materjali imelisi omadusi, mis ärgitavad meie fantaasiat ja tugevdavad ilumeelt. See on ka abstraktne ilu, esteetiline nauding, mida Lille klaasobjekte vaadeldes võib kogeda.
Poolemeetrine klaasist skulptuur “Põhjamaa” võlub talvisest jäämängust inspireeritud kontuuriga, mis tekib mahedalt mattide klaasilaamade ja lihvitud puhta klaasi koosluses. See karge ja pühalik jäädvustus on austusavaldus põhjamaise looduse karmide tuulte käes kristalliseerunud ilule – puhas iluelamuse pakkumise meistriklass.
Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024
Müüdud.
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 160 x 200 cm.
Üleval paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -10”, 2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Mati Uprus “Foxy Lady”
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 90,5 cm
All paremal: Mati Uprus
Pöördel raamil: "Foxy Lady" akrüül 2021 a Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Mati Uprus “Õhtu puiesteel”
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All vasakul: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -12”, 2023/2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930ndad
Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941
Guašš kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm
All paremal: A. Jegorov / 41
NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri).
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.
Kai Kaljo “Vihm läks üle Viljandi järve”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül ja õli lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All paremal: Kai Kaljo 24
Pöördel: VIHM LÄKS ÜLE VILJANDI JÄRVE AUGUST 2024 akrüül, õli lõuend Kai Kaljo 2024
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Ado Lill “Akt (küljeli)”, 2011
MÜÜDUD.
Akrüül, pigment lõunedil.
Mõõdud: 100 x 95 cm.
All paremal: Lill
Pöördel alusraamil: Ado Lill, "Akt (küljeli)" 2011, lõuend, akrüül, pigment, 100x95 cm
Eesti abstraktse maalikunsti klassik Ado Lill (1932-2018) tegeles läbi oma kunstnikukarjääri ka figuratiivse kunstiga, esmalt joonistustes ja graafikas ja hiljem kandes selle maali. 21. sajandi algul tegi ta oma loomingus põhimõttelise kannapöörde, spetsialiseerudes vaid aktimaalile, millest sai alguse tema karjäär sensuaalse, tundliku kunstnikuna, kelle parimad tööd kuuluvad vaieldamatult tolle žanri klassikasse.
Võimsa emotsionaalse laenguga akrüülmaalides ühendab Lill oma abstraktsetelt teostelt talle firmamärgiks saanud hõõguva koloriidi, krokiijoonistustest pärit lolitalikud kehad ja tundelise erootilisuse. Siinjuures väljendub viimane neist sageli enesesse peituval või nägu varjaval viisil. Tõeliselt andeka koloristina loob Lill ka käesolevas teoses – nagu heale kunstile omane – sundimatu ja spontaanse muljega maali.
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 3”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 150 x 150 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 3” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 150 x 150 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 5”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 175 x 175 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 5” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 175 x 175 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -9”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-9” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -11”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-11” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60x48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 6”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 6” 2024 AKRÜÜL HDF-IL 30 x 30 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 2”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 100 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 2” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 120 x 100 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -15”, 2023-2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2023
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “MAASTIK LUMEMEHEGA 24-15” 2023-2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Andres Tolts “Väikesed maastikud XI”, 1992
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 35 x 50 cm.
Ees teosel: Tolts 92.
Pöördel: Andres Tolts Väikesed maastikud XI akrüül/lõuend 1992 35 x 50 Jõuludeks. 1996 Andres Tolts
Legendaarse kunstirühmituse SOUP´69 üks asutajaliikmeid, Andres Tolts (1949-2014) oli kontseptuaalse kunsti siinseid juhtfiguure. Argielulisi objekte oma kunsti tuues pani ta vaataja unustama nende praktilist tähendust ja nägema nende visuaalset väärtust.
Stina Murakas “Buddha tants”, 2021
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 100 x 150 cm.
Pöördel: "Buddha's dance" "Buddha tants" Stina Murakas 100x150 acrylic/canvas 2021
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Maris Siimer “Kadunud king”, 2022
Andro Kööp “Jõgi 1”, 2022
MÜÜDUD
Õli ja akrüül papil.
Mõõdud: 85 x 40 cm, raamiga 99 x 53,5 cm
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andrei Jegorov “Talvine maastik jõega”, 1930-ndad
Tempera, guašš, papp. 1930-ndad. All vasakul: A. Jegorov
Mõõdud: 35 x 50 cm.
Arukülast pärit maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Nii oskas ta märgata tuult selle paituse ning okste liikumise järgi ning kandis kogemuse otse paberile.
Jegorovi maastikes on alati tunda inimese lähedust, olgu selleks siis jäljed lumel, kaugusest paistev korstnasuits või korrektselt laotud palgivirn. “Talvemaastikus jõega” on neid märke mitmeid ning külmumata jõe kaldal olev roheliste aknaluukidega maja viib mõttele, et teose võis tellida selle maja omanik. Ahtraid kaski ning ümaraid pinnavorme vaadeldes viib mõte paratamatult lõunasse, kas Põlva- või Petserimaale, aga võib olla ka teispool piiri.
Maal on teostatud hoolikalt ning tähelepanu väärib puudeviimistlus, mille oksad justkui tahaks külma käes õrnusest kildudeks krõbiseda. Meisterlikult on Jegorov siin lahendanud ka klaasjalt peegeldava veesilma ning maastikule sügavuse andmise, mille lõpp hajub silmapiiri.
Erich Pehap “Naisakt tugitoolil”, 1948
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: Ava 29 x 29,3 cm. Koos raamiga 49,2 x 49,2 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna.
1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.
Olav Maran “Üksik nartsiss“, 1950ndad
MÜÜDUD
Guašš, pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 39,5 x 27,5 cm. Raamiga 60,5 x 49 cm.
All paremal: O. Maran
Armastatud kunstniku Olav Marani (s 1933) puhul tunneme kaht eriilmelist loomeinimest. Ühelt poolt moodsaid lääne suundi eesti kunsti toov, avangardi üht juhtfiguuri, ning teisalt peale 1968. aasta murrangulist suunamuutust kunstiväljale ilmunud uut Maranit, kelle sugestiivselt rahustavad vaikelud ning kaunid loodusvaated ühtki kunstisõpra külmaks ei jäta.
Igal juhul kuuluvad mõlemad loomeisiksused eesti kunsti klassikasse, sealhulgas meditatiivne, eestlaslikult tagasihoidlikul ja looduslikult mahedal taustal aja kulgu jälgiv üksik nartsiss.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.