E-pood
Kuvatakse 1–100 tulemust 1156-st
SAABUMAS. Viktor Leškin “Kiisa jõel”, 1981
SAABUMAS. Valdur Ohakas “Laht”, 1980
Vladimir Bogatkin “Õhtune rannik”, 1961
Aleksander Pilar “Tallinn”, 1987
Maret Olvet “Eesti ikoon”, 2007
Mare Vint “Tuul”, 1990
Mall Nukke “Mäng pärast mängu”, 2007
Eveli Varik “Valulävi”, 2007
Evald Okas “Mõtisklus”, 1965
Uno Roosvalt “Kaluriküla”, 1968
Karl Burman junior “Vaade Tabasalust”, 1965
Arville Puström-Uus “Karikakrad”
Valdur Ohakas “Natüürmort fruktidega”, 1994
Enno Ootsing “Poiss ja liblikas”, 1975
Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. Käesolev teos on illustratsioon A. H. Tammsaare jutustusele “Poiss ja liblikas”.
Richard Sagrits “Toolse”, 1967
Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”
Richard Kaljo “Suplevad naised”, 1961
Richard Kaljo “Haruldane lugu”, 1968
Richard Uutmaa “Pärast tormi”, 1968
Ernst Hallop “Muistsed talud (Kihnu)”, 1951
Harri Pudersell “Jõe motiiv”, 1991
Õli masoniidil. Restaureeritud originaalraam.
Mõõdud: 50,5 x 69,5 cm, raamiga 59 x 78 cm.
All paremal: Pudersell 91. Pöörel: H. Pudersell. Jõe motiiv 1991 õli, lõuend
Valdavalt heledat koloriiti ja õhulist, täppivat kujutlusviisi armastanud Harri Pudersell (1922-2008) lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Johannes Võerahansu õpilasena. Tema loomingus domineerisid maastik ja lillemaal, mis sobisid hästi tema impressionistlike taotluste pinnaseks. Käesolev jõevaade esindab suvist hetke Eesti taasiseseisvumise aastast - õhus on tunda elevat lootust. Helesinine taevas peegeldub jõele, mille soojast tuulest tingitud pinnaväreluse on Pudersell meisterlikult lõuendil edasi andnud.Olav Maran “Vaikelu väikese vaskkruusiga”, 2023
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 58 cm, raamiga 56 x 59 cm.
All vasakul: OM23 Pöördel: Olav Maran Vaikelu väikese vaskkruusiga 2023 õli 46 x 58
Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel.Varmo Pirk “Suvemaastik”, 1968
Varmo Pirk “Maastiku etüüd”, 1954
Efraim Allsalu “Lilled vaasis”, 1977
Stina Murakas “Sulanud marmelaad”, 2007
Valdur Ohakas “Vaade järvele”, 1989
Herald Eelma “Saaremaa küla”, 1966
Henno Arrak “Otepää motiiv”
Henno Arrak “Pähklipuust diivan”, 1967
Maks Roosma “Vana Toompea”
Valdur Ohakas “Metsatee järvega”, 1991
Valdur Ohakas “Öö merekaldal”, 1992
Henn Sarap “Alpikannid”, 1942
BRON. Väino Paris “Kui õunapuud õitsevad”, 1977
Lagle Israel “Hortensia ja kullerkupud”, 1961
Rein Tammik “Les Petites Femmes de Paris”, 1998
Valdur Ohakas “Natüürmort õunte ja viinamarjadega”
Tõnis Laanemaa “Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal Planeedile TL79”, 2016
Boris Ninemäe “Harlemi motiiv”
Jüri Arrak “Suvisel päeval”, 1962
Johannes Võerahansu “Tallinna vanalinna vaade”, 1973
Karl Burman “Ratsuga jõe ääres”, 1949
Karl Burman oli mitmekülgne isiksus – korraga nii tunnustatud arhitekt kui akvarellimaali suurmeister, kes pani aluse selle tehnika populaarsusele Eestis. Burmani akvarellid on hinnatud oma õhulisuse, vahetu loodustunnetuse ja meisterliku valgusekäsitluse poolest, just nagu teosel "Ratsuga jõe ääres", kus lisaks mehele ja hobusele näeme parajasti ujuma suunduvat linnupere. Tööst õhkub toonasele kunstile omast püüdu stabiilsuse ja ajatu maaelu ilu poole. See on hetkeline üleskirjutus vaikusest ja inimese ning looma vahelisest usaldusest keset suvist loodust.
Liisi Örd “Kuma”, 2013
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
Kunsti kinkekaart – väärtuse valid Sina!
Valdur Ohakas “Pilvede rüpes (Kütioru vaade)”, 1981
Lõuna-Eesti looduse hilissuvist kargust edasi andval maalil tundub valgus liikuvat koos pilvedega, muutes veepinna virvenduse elavaks ja sügavaks. Ohakas on vältinud liigset detailitäpsust, keskendudes hoopis maastiku rütmile ja Eestimaa looduse puutumatu ilu lihtsusele.
Vive Tolli “Tühjaks jäänud tuba”, 1968
Tiit Markin “Rannikul”, 1991
Karl Burman junior “Kullerkupud”, 1991
Päikesekullast kantud ning akvarelli kohta tõeliselt võimsate mõõtudega maal "Kullerkupud" demonstreerib kunstniku oskust luua monumentaalset lillemaali, kus kompositsioon on koondatud lopsaka ja tiheda kullerkupupärja ümber. Värskete õite mahlakas kollane särab sügava indigosinise tausta ees, samas kui vaasi pruunid ja lauapinna ookritoonid toovad meid tagasi ruumi - siiasamasse, just nüüd ja praegu. Kunstnik annab vormid edasi akvarellile omase õhulise kergusega, kus märjemad värvilaigud segunevad ja loovad orgaanilise, elava pinna.
Richard Kaljo “Vanemuise varemed”, 1945
Richard Kaljo “21. juuni tänav Tartus”, 1945
Sigrid Uiga “Pühajärv loojangus”, 1989
Valdur Ohakas “Kuldne sügismaastik”, 1981
Viktor Turp “Aednik”, 1982
Henno Arrak “Päevitaja”, 1971
Malle Leis “Rõõmsaid jõule!”, 1988
Maasikataim, mida enamasti seostame ju suvega, on siin aga tõstetud talvise pidulikkuse sümboliks. Nii on teos on korraga karge ja soe, mängides kontrastil suvise motiivi ja talvise lume vahel. See sürrealistlik nihe – maasikad keset talve – on autorile iseloomulik võte, mis muudab argise motiivi sügavaks ja poeetiliseks kunstiteoseks.
Andres Tolts “Maastik VII”, 2012
Teose "Maastik VII" kompositsioon on rangelt jaotatud vertikaalseteks tsoonideks, kus keskmine beežikas paneel toimib raamina kahele erinevale "pildile pildis". Maali küljepaneelid on kaetud Toltsile iseloomuliku täpilise mustriga, mis loob kontrasti keskmise osa puhtusega. Nende osade vahel asuv ruudustik toimib rütmilise aktsendina, mis hoiab kogu visuaalset süsteemi tasakaalus. Tolts on loonud siin intellektuaalse maastiku, kus kohtuvad kord ja kaos, graafiline joon ja maaliline faktuur.
Väino Paris “Roosid”, 1975
Väino Paris “Kevadised õied”, 1975
"Kevadised õied" oma vertikaalse ülesehitusega on hea näide kunstniku küpsest kompositsioonitajust. Puhastele kevadtoonidele rajatud värvigamma annab edasi kevadise looduse värskust. Paris võlub vaatajat iiriste sügavsinise ja rooside õrnroosa tooniga, mida täiendab värske roheline. Kogu maali atmosfäär on õhuline ja valgusest küllastunud.
Ardo Sivadi “Maastik majadega”
Sirje Eelma “Valgustid V/V”, 1996
Sirje Eelma “Valgustid I/V”, 1996
Märt Laarman “Ahja jõgi”, 1964
Puulõige "Ahja jõgi" on väljapaistev näide kunstniku oskusest stiliseerida loodusmotiiv ühtseks rütmiliseks tervikuks.
Aapo Pukk “Akt”, 2001
Peeter Allik “Öine linn”
Peeter Allik “Ratsanikud”
Peeter Allik “Pane oma pea vastu külma kivi (Mats Õun oma järjekordse pruudiga)”, 2004
Peeter Allik “Tants punaste tantsukingade ümber”
Peeter Allik “Elutarkusest pakatav”, 1987
Peeter Allik “Tuleviku ehitaja”, 1988
Peeter Allik “Kus te olete, fanfaristid?”
Peeter Allik “Natüürmort niidirulliga”, 1989
Peeter Allik “Brainwashing machine”
Boris Ottenberg “Meri”, 1943
Aleksander Pilar “Otepää”, 1962
Jüri Palm. Kavand maalile “Kangelassurm”, 1975
Maret Olvet “Vana turu kael”, 1978
Edgar Valter “Kindral”, 1963
Erich Pehap “Akt”
Evald Okas “Õhtune Toompea”, 1961
BRON. Ashot Jegikjan “Muusika nagu jõgi”, 2020
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.














