E-pood
Kuvatakse 1–100 tulemust 520-st
Hugo Lepik “Suveidüll violetsete õitega”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 75,5 x 100 cm, raamiga 82 x 106 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks peetud Hugo Lepik (1905-2001) oli enne sõda tuntud Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna ning graafikuna. Selle kõrval leidis ta end aga üha enam ka maalijana, mis lõplikult kujunes tema põhialaks Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus.
Teosel "Suveidüll violetsete õitega" toob Lepik vaataja ette idüllilise puhkusemeeleolu, mis võlub eelkõige oma sooja koloriidi ja lopsaka taimestikuga.
Juss Piho “Leek musta korstnaga”, 2020
Tiiu Pallo-Vaik “Kevadised õied”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 39 x 35,5 cm, raamiga 44 x 41 cm.
All vasakul: T PALLO-VAIK
Legendaarse kunstirühmituse ANK 64 liige Tiiu Pallo-Vaik (s 1941) ühendab oma loomingus realistliku motiivi ja puhtmaalilise abstraktse aktsendi. Loomult romantik, kannab Pallo-Vaigu maale ja akvarelle lüüriline meeleolu.
Kaupo Kikkas “Sirje Runge”, 2024.
Raamitud.
Mõõdud: km 100,5 x 67,5 cm, raamiga 113,5 x 79,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin on tema modelliks kunstnik Sirje Runge.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 75 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Sirje Runge”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 74,5 cm, raamiga 61,5 x 86,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta kunstnik Sirje Runget tema ikoonilise teose "Suur armastus/Kaunis lagunemine" ees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 120-121 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Kaarel Kurismaa”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 69,5 x 69,5 cm, raamiga 81 x 81 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta maali- ja installatsioonikunstnik Kaarel Kurismaad.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 72 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Lola Liivat”, 2022
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 66,5 cm, raamiga 61,5 x 77,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel portreteerib ta Lola Liivat-Makarovat, kes on foto jaoks ekstra välja otsinud oma teose Platoni koopast ning kelle ümber kõlas Kikkase meenutuste järgi alati klassikaline muusika.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 82-83 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Vello Vinn”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 50 x 66 cm, raamiga 61 x 78 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Graafik Vello Vinna kujutab ta Muhumaa kadakate keskel
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 51 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Vello kadakas”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 67,5 x 101 cm, raamiga 79,5 x 113 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siinne Muhu saare vaade valmis Kikkase külaskäigul Vello Vinna juurde, millede keskel fotografeeris ta kunstnikku ennastki.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 52-53 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Aili meri”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 67,5 x 101,5 cm, raamiga 79,5 113,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesolev foto on valminud põhjarannikul Käsmus, kus Kikkas käis pildistamas kunstnik Aili Vinti, kelle looming on tugevalt inspireeritud merest.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 32-33 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Aili Vint”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 67,5 cm, raamiga 61,5 x 78 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel portreteerib tal Aili Vinti talle olulises paigas, Käsmus.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 30 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Tiidu kittel”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86,5 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab Kikkas stseeni Tiit Pääsukese ateljees, mille keskmes on maalikittel, mida kandes on kunstnikul aastakümnete jooksul valminud arvukalt teoseid. Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 113 (Allee galerii, Tallinn, 2026). Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Tiit Pääsuke”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 66,5 x 49,5 cm, raamiga 78 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Tiit Pääsukest portreteeris Kikkas tema Tallinna ateljees, jättes fotole ka kunstniku loomingu.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 110 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Milla värvipalett”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 50 cm, raamiga 86,5 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin näeme Ludmilla Siimu värvipaletti, mille Kikkas jäädvustas Helsingis kunstniku maalimisprotsessi kajastades.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Ludmilla Siim”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49 x 75 cm, raamiga 61,5 x 86,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin portreteerib ta maalikunstnik Ludmilla Siimu tema Helsingi ateljees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Ludmilla Siim”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49 x 75 cm, raamiga 61,5 x 86,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel kujutab ta kunstnik Ludmilla Siimu oma Helsingi ateljees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 66-67 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Mari Roosvalt”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 67,5 cm, raamiga 61 x 78 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Mari Roosvalti jäädvustas kunstnik tema koduaias Pirital, taustal modelli enda maalitud teosed.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 84-85 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Lembit Sarapuu”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 59,5 x 79,5 cm, raamiga 71,5 x 91 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta kunstnik Lembit Sarapuud tema kodurannas Vääna-Jõesuus.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 77 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Uno Roosvalt”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 75 x 94,5 cm, raamiga 87,5 x 106,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Kunstnik Uno Roosvalti fotografeeris Kikkas tema koduaias Pirital, sest just seal armastab ta lisaks maalimisele tegutseda.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 92-93 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Evi Tihemets”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86,5 x 61, 5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Evi Tihemetsa portreteerib ta siin põhjarannikul Tapurlas, tema hingekodus, seljas oma lemmikkleit.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 41 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Evi lauguga”, 2025
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86,5 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Koos Evi Tihemetsaga võeti 2025. aastal ette reis maalilisele Kreetale, kus valmis ka käesolev, soojast päikesevalgusest kantud portree.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 47 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Heraldi laev”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 73,5 x 49,5 cm, raamiga 86 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesolev vaade kujutab Herald Eelma ateljeed Puisel.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 61 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Olav Maran”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 66 x 50 cm, raamiga 78 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin näeme maalikunstnik Olav Maranit tema kodustuudios Tallinnas.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Herald Eelma”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 65,5 x 49,5 cm, raamiga 78 x 61 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin portreteerib ta legendaarset graafikut Herald Eelmad.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 55 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Raul Meel”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel kujutab ta kunstnik Raul Meelt.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 99 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Rauli viimane taru”, 2025
Raamitud.
Mõõdud: km 67,5 x 101,5 cm, raamiga 79,5 x 113,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab Kikkas kunstnik Raul Meele, kirgliku mesiniku mesitaru.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 100-101 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Raul Meel”, 2024.
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab Kikkas Raul Meelt, legendaarset graafikut ja maalikunstnikku.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 96 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Vive Tolli”, 2015
Raamitud.
Mõõdud: km 66,5 x 49,5 cm, raamiga 78 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta graafikakunsti suurkuju Vive Tollit.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Toomas Ailiga”, 2012
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 100 x 67 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel portreteerib ta Lola Liivat-Makarovat, kes on foto jaoks ekstra välja otsinud oma teose Platoni koopast ning kelle ümber kõlas Kikkase meenutuste järgi alati klassikaline muusika.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 82-83 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Voldemar Peil “Moonid”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All paremal: V. Peil
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
BRON kuni 2.06. Voldemar Peil “Sirelid”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 65 x 65 cm.
All paremal: V. Peil
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
Juss Piho “Valged majad”, 2014
Juss Piho “Kolm asja”, 2003
Liisi Örd “Kuma”, 2013
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
Õli linoleumil.
Alusraami mõõt: 95 x 43 cm.
All: ATAMME
Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965).
Valdur Ohakas “Pilvede rüpes (Kütioru vaade)”, 1981
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 55 x 76 cm.
Pöördel: V. Ohakas 1981.a.
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata kujunes Ohakast märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Võrumaa romantiliselt lainetava maastiku rüppe peitunud Kütioru puutumatu loodus omas Ohaka kujunemisel murrangulist rolli. Nagu on öelnud kunstiteadlane Liis Pählapuu, sündisid just seal tema tuntuimad mütoloogilised maastikuvisioonid. Nii ka käesolev teos, kus kunstnik annab järveäärse loodusmotiivi edasi laiade ning hoogsate pintslilöökidega. Peegelduse ilule rajatud kompositsioonis mängivad omavahel tumedad kaldaviirud ning pilvedest heledaks värvunud veepind.
Lõuna-Eesti looduse hilissuvist kargust edasi andval maalil tundub valgus liikuvat koos pilvedega, muutes veepinna virvenduse elavaks ja sügavaks. Ohakas on vältinud liigset detailitäpsust, keskendudes hoopis maastiku rütmile ja Eestimaa looduse puutumatu ilu lihtsusele.
Stina Murakas “Sulanud marmelaad”, 2007
Õli lõuendil.
Mõõdud: 100 x 130cm
Teos on signeeritud.
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Valdur Ohakas “Vaade järvele”, 1989
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 56 x 76 cm.
All paremal: V. OHAKAS 89
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Efraim Allsalu “Lilled vaasis”, 1977
Õli puitlaastplaat. Raamitud.
Mõõdud: 32,5 x 23 cm, raamiga 47 x 38 cm.
All paremal: E A 77.
Efraim Allsalu (1929-2006) oli 1950-1970ndatel Tartu maalikunsti üks kandvamaid jõude. 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Allsalu armastas maalida nii inimesi, maastikke kui lilli, ent viimane neist kujunes tema lemmikžanriks.
Varmo Pirk “Maastiku etüüd”, 1954
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 25,5 x 34 cm, raamiga 40 x 48,5 cm.
Pöördel: Varmo Pirgi teos "Naine rattaga". Varmo Pirk Maastiku etüüd 1954 õli
Pallaslane Varmo Pirk (1913–1980) jõuti napilt enne lõputöö kaitsmist 1945. aastal arreteerida ja nii sattus kunstnik sarnaselt paljudele saatusekaaslastele aastateks vangilaagrisse, kust naases alles 1954. aastal. Tagasi Tartus olles puutus ta kokku Aleksander Vardiga ning hakkas tema mõjul impressionistlikumalt maalima.
Harri Pudersell “Jõe motiiv”, 1991
Õli masoniidil. Restaureeritud originaalraam.
Mõõdud: 50,5 x 69,5 cm, raamiga 59 x 78 cm.
All paremal: Pudersell 91. Pöörel: H. Pudersell. Jõe motiiv 1991 õli, lõuend
Valdavalt heledat koloriiti ja õhulist, täppivat kujutlusviisi armastanud Harri Pudersell (1922-2008) lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Johannes Võerahansu õpilasena. Tema loomingus domineerisid maastik ja lillemaal, mis sobisid hästi tema impressionistlike taotluste pinnaseks. Käesolev jõevaade esindab suvist hetke Eesti taasiseseisvumise aastast - õhus on tunda elevat lootust. Helesinine taevas peegeldub jõele, mille soojast tuulest tingitud pinnaväreluse on Pudersell meisterlikult lõuendil edasi andnud.
BRON. Olav Maran “Vaikelu väikese vaskkruusiga”, 2023
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 58 cm, raamiga 56 x 59 cm.
All vasakul: OM23 Pöördel: Olav Maran Vaikelu väikese vaskkruusiga 2023 õli 46 x 58
Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel.
Arville Puström-Uus “Karikakrad”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 66 x 49 cm.
All paremal: A. Puström-Uus
Arville Puström-Uus (1921-2014) armastas lilli kujutada ning käesoleval teosel on tema kangelannaks lopsakad karikakrad, mis läbi Marju Läniku kuulsa laulu on pea iga eestlase mällu kinnitunud kui armastuse sümbol.
Sama lopsakas kui õied ise, on ka kunstniku värvikäsitlus, mille mõju põhineb tumeda ja heleda kontrastil. Valides tagapõhjaks tumerohelise ning lastes valgusel paista otse heledatele õiekroonidele, loob ta volüümi andva sügavuse efekti. See on värskendav sõõm suve värskest ja külluslikust hingusest.
Valdur Ohakas “Natüürmort fruktidega”, 1994
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 59,5 x 35 cm, raamiga 70 x 45 cm.
All vasakul: VOHAKAS 94
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Uno Roosvalt “Kaluriküla”, 1968
Stina Murakas “Kodu”, 2014
Õli lõuendil.
Mõõdud: 130 x 180cm
Teos on signeeritud.
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Teose vaatamise soovi korral palun andke enne galeriisse tulekut märku! Aitäh.
Henn Sarap “Alpikannid”, 1942
Valdemar Väli “Kullerkupud”, 1983
Õli vineeril. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: 47,7 x 41,5 cm.
All vasakul: VV 83
Pöördel: VÄLI "KULLERKUPUD" 1983 47,7 x 41,5 cm
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes.
Peeter Pere “Harjutusi lilledega”, 1992
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 80 cm.
All paremal: Pere
Pöördel: HARJUTUSI LILLEDEGA 1992 Pere
1980-1990ndate eesti neoekspressionismi juhtfiguur Peeter Pere (s 1957) on mitmekülgne autor. Tema loomingulisest pagasist leiame nii maalikunsti, installatsioonid kui hooned, mida ta arhitektina loonud on.
Pere kunstilisse kõrgaega kuuluv maal on võrreldes tema varasemate figuratiivsete kompositsioonidega erandlik, seda eelkõige oma pretensioonituses. Peaaegu toonmaalist lähtuvale teosele maalib kunstnik vaid ühe lilleõie, ent annab sellele täieliku autonoomsuse kanda võrratult kogu lõuendit. Vaid õie servadesse ning varrele vajutab ta pintsliga pruunikad ja punakad aktsendid, lisades nii teosele korraga nii dramaatilisust kui ruumilisust. Ülemisse serva maalib ta punase märgi, mis lisab kollaažiliku elemendi ning viitab “harjutuse” protsessile.
Ent Pere ei piirdu värviga, vaid uurib maali pinda kui füüsilist keha, muutes klassikalised motiivid – nagu lill – kontseptuaalseteks ja materjalipõhisteks harjutusteks. Ühtlasi jätab ta õhku maaliruumi enda. Või siiski – ehk peitis mässajameelega Pere efektse õiekrooni taha hoopis 1990ndate algusele iseloomuliku punkrokilikult krobelise seina, peegeldades nii toonast eesti kunsti uuenemisvaimu, kus klassikalised teemad valati uude, radikaalsesse vormi.
Valdur Ohakas “Maastik saarega”, 1980
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 57 x 77 cm.
All paremal: V.OHAKAS 80
Pöördel: "Maastik saarega" 1980 50x70 V. Ohakas
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Viktor Leškin “Kiisa jõel”, 1981
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 51 x 71 cm, raamiga 56 x 76 cm.
All paremal: V. Leškin 1981.
Pöördel: Leškin Viktor Semjoni Sünd. 1914. tesotatud 1981. "Kiisa jõel"
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Väino Paris “Kui õunapuud õitsevad”, 1977
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 40 cm, raamiga 50,5 x 48,5 cm.
All vasakul: Väino Paris 77
Pöördel: "Kui õunapuud õitsevad" Väino Paris 1977
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Käesoleval teosel särab lopsakas õievahus kümblev õunapuu.
Valdur Ohakas “Natüürmort õunte ja viinamarjadega”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 30,5 cm, raamiga 29 x 38 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Boris Ninemäe “Harlemi motiiv”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61,5 x 50,5 cm, raamiga 79 x 69 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel alusraamil: Motiv från Harlem (New York)
Boris Ninemäe oli juba noorelt sunnitud kodumaalt lahkuma. Tema kunstihuvi aga sellest ei raugenud ja nii jätkas ta õpinguid eri maailma paikades, korraldades isikunäitusi nii Rootsis kui Norras. Omaette peatüki moodustavad tema loomingus reisimuljed. Sarnaselt Eestimaa elanike igapäevaseid tegemisi kujutavale temaatikale jätkab Ninemäe seda ka oma reisisarjas ja loob üldistatud ülevaateid.
SAABUMAS. Valdur Ohakas “Laht”, 1980
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 57 x 77 cm.
All paremal: V.OHAKAS 80
Pöördel: "LAHT" 1980 50x70 V.OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
SAABUMAS. Märt Bormeister “Maastik kolme pihlakaga Võrumaalt II”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 40 x 55 cm.
All paremal: M Bormeister Tallinn
Pöördel: Märt Bormeister Tallinn MCMLXXV Maastik kolme pihlakaga Võrumaalt II
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama
Valdur Ohakas “Metsatee järvega”, 1991
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm, raamiga 57 x 47 cm.
All paremal: V. OHAKAS 91
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Öö merekaldal”, 1992
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 70 cm, raamiga 83 x 73 cm.
All vasakul: V. OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Tiit Markin “Rannikul”, 1991
Õli masoniidil.
Mõõdud: 47,5 x 67,5 cm.
All paremal: TMarkin 91
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
August Janseni käe all maalima õppinud Tiit Markinist kujunes põhjarannikul asuva rannaküla Eisma armastatumaid kunstiõpetajaid. Selle kandi tuntuima kunstniku, Richard Uutmaa eeskujul paelusid tedagi enim just meri ja loodus laiemalt.
Markini tundlikes maastikes on ta suutnud tabada põhjamaise looduse kargust ja vaheldusrikkust. Kunstniku käekiri on äratuntav oma aususe ja pretensioonituse poolest, eelistades vahetut muljet keerukatele kontseptsioonidele.
Sigrid Uiga “Pühajärv loojangus”, 1989
Õli lõuendil.
Mõõdud: 81 x 100 cm.
All vasakul: S. Uiga 89
Pöördel alusraamil: Uiga, Sigrid
Pöördel: SIGRID UIGA 1922 "PÜHAJÄRV LOOJANGUS" 1989.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Roman Nymani, Johannes Greenbergi, Eerik Haameri ja paljude teiste tunnustatud kunstnike käe all õppinud Sigrid Uiga (1922-2007) looming on kantud Pallase koolkonna traditsioonidest, olles samas vaba ja isikupärane. Uiga suutis oma loomingus ühendada klassikalise maalikultuuri modernistliku vormikäsitlusega.
Käesoleval Pühajärve vaatel tajume kunstniku siirast ja vahetut suhet loodusega, mis avaldub meisterlikus valguse ja õhu liikumise tabamises.
Valdur Ohakas “Kuldne sügismaastik”, 1981
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 55 x 76 cm.
Pöördel: V. Ohakas 1981.a.
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Viktor Turp “Aednik”, 1982
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 64 x 90 cm.
All vasakul: VIKTOR TURP 1982
Viljandimaalt pärit Viktor Turp (1905-1989) sai oma esmase kunstialase hariduse Eduard Ole käe all ning jätkas juba Pallases, mille kursuse lõpetas 1929. aastal. Lisaks oli Turp ka aktiivne sportlane, olles kõrgel tasemel kettaheites ning kaasa lüües erinevates pallimängudes.
1982. aasta “Aednik” on täis siirast värvirõõmu. Turp ühendab teosel mitu erinevat žanri, et edasi anda maali peategelase elufilosoofia erinevaid tahke. Parajasti lopsakalt õide puhkenud tulpe nuusutav aednik mõjub justkui meie enda Mary Poppinsina, kelle elu õnnelikumad hetked mööduvad taimede ja lindude keskel aias. Tõeline tujutõstja!
Väino Paris “Roosid”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 31,5 x 29 cm, raamiga 34 x 32 cm.
All paremal: Väino Paris 75
Pöördel: "Roosid" Väino Paris 1975. Tallinn.
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Tema spontaanne, ent kontrollitud löök aitab modelleerida vormi puhtalt värvi ja faktuuri kaudu.
Väino Paris “Kevadised õied”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 50 cm, raamiga 59 x 52 cm.
All vasakul: Väino Paris 75
Pöördel: "Kevadised õied" Väino Paris 1975.a. Tallinn.
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel.
"Kevadised õied" oma vertikaalse ülesehitusega on hea näide kunstniku küpsest kompositsioonitajust. Puhastele kevadtoonidele rajatud värvigamma annab edasi kevadise looduse värskust. Paris võlub vaatajat iiriste sügavsinise ja rooside õrnroosa tooniga, mida täiendab värske roheline. Kogu maali atmosfäär on õhuline ja valgusest küllastunud.
Ardo Sivadi “Maastik majadega”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 59 x 70 cm.
Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.
Peeter Allik “Öine linn”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 68 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Ratsanikud”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 66 x 83 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Pane oma pea vastu külma kivi (Mats Õun oma järjekordse pruudiga)”, 2004
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 152,5 x 200 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Tants punaste tantsukingade ümber”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 75 x 90 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Elutarkusest pakatav”, 1987
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 128 x 80 cm.
Eesti kunsti ennenägematu ühiskonnakriitilise groteskihulgaga sisenenud ja sellest oma loomingus äratuntava visiitkaardi arendanud Peeter Alliku (1966-2019) maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teosel “Elutarkusest pakatav” parafraseerib Allik muinasjuttu “Keisri uued rõivad”. Karikatuursel alasti meesfiguuril on ees vaid prillid, selja taga hoiab ta käes aga pabereid. On see diplom? Kutsetunnistus? Aga on ta elutark? Vaimukas Allik esineb siin taas oma parimas mahlakuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Tuleviku ehitaja”, 1988
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 80 cm.
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Kus te olete, fanfaristid?”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 68,5 x 86 cm.
All paremal: KUS TE OLETE FANFARISTID
Peeter Alliku (1966-2019) maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Peeter Allik “Natüürmort niidirulliga”, 1989
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 53,5 x 72 cm.
Pöördel: Peeter Allik 89
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
BRON. Ashot Jegikjan “Muusika nagu jõgi”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: Jegikjan
Pöördel: A. Jegikjan 2020.
Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust. Ta on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
August Pulst “Talv Meriväljal”, 1970
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 61 cm.
All paremal: APulst 1970
Pöördel: Talv Meriväljal õli vineeril 1970 49 x 61 Aug. Pulst 1889 49 x 61
Teosega kaasneb August Pulsti monograafia (2025) koos Mai Levini autogrammiga.
August Pulst (1889-1977) asus perega Meriväljale, Keskteele elama 1943. aastal. Seda maalilist aedlinna oli ta kujutanud oma loomingus ka varem, ent sinna kolimisest alates sagenesid vastavad motiivid nii õli- kui akvarellmaalis. Teda inspireerisid nii talvised vaated lumme mattunud aedadele kui elamute lähedal asunud metsadele. Rohenäpuna kasvatas ta endagi aias viljapuid ja marjapõõsaid ning rajas sellesse kiviktaimla.
Merivälja kodust võrdsel kaugusel asusid nii meri kui mets. Käesolev helesinises tonaalsuses teos kujutabki neist viimast, andes sugestiivselt edasi lume puhtust ja kargust, lumetunud puuderivi lummavat rahu. Ergastava aktsendina piiluvad pehme valge vahelt soojas pruunikas koloriidis puutüved.
Teos on reprodutseeritud Mai Levini raamatus „August Pulst kunstnikuna“ (Tallinn, 2025, lk 195).
Leslie Laasner “Märg linn”, 2014
Valdur Ohakas “Akt rohelisel”
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 29,5 x 41,5 cm, raamiga 32,5 x 44,5 cm.
Üleval paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Roman Mänd “Kivine jõgi”, 1985
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 50 cm, raamiga 45 x 60 cm.
All paremal: RM
Pöördel: ROMAN MÄND KUSTAVI p s. 1915 a. "KIVINE JÕGI" 38x50 cm teostatud 1985 a.
Roman Mänd (1915-1991) oli eesti kunstnik. Ta lõpetas 1941 aastal Tallinna Riikliku Kõrgema Kunstikooli, kus maaliõppejõuks oli Johannes Greenberg. Ta oli abielus lastekirjaniku Heljo Männiga.
Joann Saarniit “Kodu rannikul”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 41 x 56 cm, raamiga 55 x 71 cm.
All paremal: John Saarniit
Tallinna kunsttööstuskooli vilistlane Joann Saarniit (1909-1984) tegi maalikunstnikuna Kanadas väga edukat karjääri. Ta sai kunstihariduse oma ala parimatelt meistritelt – August Jansenilt päritud värvitunnetust ning Kristjan Rauale omast jõulist ekspressiivsust on näha ka Saarniidu hilisemas loomingus, mis valmis kodumaast eemal.
Hugo Lepik “Lummav maastik”, 1945
Õli masoniidil.
Mõõdud: 61 x 80 cm.
All paremal: H. LEPIK 1945
Teos on värskelt restaureeritud ja suurepärases seisukorras. Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks peetud Hugo Lepik (1905-2001) oli enne sõda tuntud Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna ning graafikuna. Selle kõrval leidis ta end aga üha enam ka maalijana, mis lõplikult kujunes tema põhialaks Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus.
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm.
All vasakul: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Joann Saarniit “Rannik kalavõrkudega”, 1960
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 66 cm.
All paremal: John Saarniit
Pöördel: Joann Saarniit. 1960
1948. aastast alates Kanadas elanud Joann Saarniit (1909-1984) jäi hinges alati koju igatsema. Reaalsuses polnud tal võimalik tagasi pöörduda, sest oli vangilaagrisse sõitvalt rongilt maha hüpanud ja polnud enam tagasi oodatud. Nii kandis ta igatsuse kodumaa järele oma maalidele taasluues motiive kodustest tuulistest randadest.
“Rannik kalavõrkudega” representeerib just seda stiili Saarniidu loomingus, kus tuulisele rannikule on laotatud sadu vabesid. Osad neist kannavad maalil kuivavaid kalavõrke, teised on alles merelt tulevate eksemplaride ootel. Dramaatilist pinget täis rannamaastik pakub nii silmailu kui põhjamaist hingust ja looduse kargust. Läbi pruuni ja säravvalgete kontrastide maali eri pooltel loob Saarniit tunde, justkui viibiksime korraga nii päikese- kui kuuvalguse käes. Taoline unenägusid reaalsusega sünteesiv lähenemine iseloomustab hästi kunstniku käekirja, mille järgi teda armastatakse.
Edgar Valter “Unenägu”, 1969
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 90 cm. Raamiga 78 x 107 cm.
All paremal: EW 69
Legendid ja muinaslood inspireerisid Edgar Valterit mitte ainult raamatutele illustratsioone kavandades vaid ka vabaloomingus, aidates kaasa Valteri kujunemisele üheks eesti huvitavamaks sürrealistlikuks kunstnikuks – muinasjutud ju ongi olemusest fantastilised! Maalil “Unenägu” näeme kahte stseeni: kuuvalguses seisvat neiut aknal ja kardina ees seisvat noormeest. Ühendav tegevuse element kompositsioonis on valge kardin, millel on teose mõttes nii varjav kui akna avatust rõhutav funktsioon.
Ent sama oluline on kuuvalgus ise, mille jahe paitav kuma peegeldub mõlemale figuurile, lastes muinaslool alguse saada. Tuues sisse figuurikorduse, mis toa lõpus peaaegu haihtub hämarusse, jutustab Valter fantaasiates toimuvast kogemusest, unenäolistest läbielamistest, kus avalduvad alateadvuse sügavaimad sopid. Siin võib korraga toaseinale ilmuda nii redel, aken teispoolsusse kui leida aset kohtumine hea sõbraga… Unenäos on kõik võimalik, tuleb vaid sulgeda silmad…
Rein Tammik “Päikseline talveilm”
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 33,5 cm, raamiga 36 x 48,5 cm.
All vasakul: TAMMIK
Valgas sündinud Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. 1970. aastatel paistis ta silma pop-kunstist ja hüperrealismist mõjutatud kunstnikuna, 1998. aastal aga pani isikunäitusel Eesti Kunstimuuseumis – Rotermanni soolalaos välja kergelt erootilise maalisarja. Samal aastal kolis ta ka Prantsusmaale, kus resideerub siiani.
Enn Põldroos “Valge leht”, 2002
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 123 x 68 cm.
All paremal: Enn Põldroos 02.
Pöördel sildil: Enn Põldroos Valge leht 2002. a. akrüül, õli
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, just nagu teosel "Valge leht", mis kunstnikule omaselt viskab läbi valge lehe ja noole motiivi õhku veel mitmeid lisaküsimusi.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Labidamees”, 2013
Õli lõuendil.
Mõõdud: 73 x 62 cm
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS Labidamees Shovelman õli oil 2013 autori signeering
Eesti maalikunsti klassiku Enn Põldroosi (1933-2025) looming on alati võlunud kunstipublikut oma maalilisuse ja mahlaka pintslitööga. Nii ka "Labidamehes", kus psühholoogiliste portreede poolest tuntud Põldroos identifitseerib modelli läbi labidakujundi. On siin kujutatud aednikku, kaevurit või kedagi teist? Enn Põldroos jätab siin paljuski vaataja otsustada.
Teose on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis detsember 2025 -veebruar 2026.
Mall Nukke “Ego II”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
"Fotolikku üksikasjalikkust ja natuuritruudust kombineerib Nukke spontaanse tilgutamisega a la Jackson Pollock, tuues kompositsiooni improvisatsioonilise, emotsionaalsema tasandi.” kirjutab teose kohta näituse kuraator Harry Liivrand.
Epp Maria Kokamägi “Unistus”, 1998
MÜÜDUD.
Akrüül, õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 170 x 100 cm, koos raamiga 185 x 115 cm
All keskel: E. M. Kokamägi 98
Epp Maria Kokamägi (s 1959) loomingus põimuvad mütoloogilised kujundid, naiselik sisekaemus ja looduslähedane maailmatunnetus. Läbi aegade on ta osanud väärtustada ilu ja harmooniat, pakkudes vaatajale emotsionaalset ja esteetilist varjupaika.
Suuremõõtmeline teos "Unistus" kuulub kunstniku tugevaimasse loomeperioodi (1980-1990ndad), kus kompositsioon on üles ehitatud vertikaalsele õhulisele teljele. Selle keskel seisev naisfiguur on sulandumas ümbritsevasse keskkonda, hoides käes pikka liiliavart – puhtuse ja unistuste sümbolit. Pehmetele türkiissinistele ja taevakarva toonidele rajatud koloriidile pakub sooja kontrasti figuuri voogav kuldoranž juustepahvak. Meie ees olev maal on suurepäraseks näiteks Kokamägi oskusest visualiseerida nähtamatuid tundeid ja muuta need ajatuks maalikunstiliseks kogemuseks.
NB! Maal asub Tallinnas laoruumis. Palun teatage galeriile ette, kui soovite maali näha ja transpordime selle esimesel võimalusel Vana-Viru 11A ruumidesse.
Voldemar Tank “Ratsanikud rannikul”, 1984
Õli lõuendil.
Mõõdud: 65 x 100 cm.
All vasakul: W. Tank 1984
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Nii Ants Laikmaa käe all kui Pallases tugeva kunstihariduse saanud, kuid hiljem Rootsis tegutsenud Voldemar Tankil (1903-1997) on oma oluline koht väliseesti kunstiajaloos. Tema meeleolukad pallaslikud maastiku- ja linnapildid ja sadamavaated demonstreerivad tasemel lahtist pintslitööd, head kolorismitunnetust ja meeleolu loomise oskust.
Ivar Kaasik “Hype V”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 60 cm.
Pöördel: IVAR KAASIK. Kunstniku signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Valdur Ohakas “Kollased lilled”, 1977
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 57,5 cm, raamiga 57 x 65 cm.
All paremal: V. OHAKAS 77
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kai Kaljo “Ähijärv”, 2025
Õli ja akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All paremal: Kai Kaljo 25
Pöördel: Kai Kaljo 2025 ÄHIJÄRV
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Jaan Grünberg “Aiamaastik”, 1950
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 26 x 35 cm. Raamiga 37,5 x 47 cm.
All vasakul: J. Grünberg 50
Nii Konrad Mäe kui Ado Vabbe käe all kunsti õppinud, hiljem Pariisis elanud ning sealsest prantsuse maalikoolist mõjutatud Jaan Grünbergi (1889-1969) loomingust leiame peamiselt maastiku- ning lillemaale, kuid ka mõningaid linnavaateid. 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku üks signatuurvärve roheline, mida kunstnik sageli armastas kõrvutada tugeva sinise ning oranžikas-punasega. Grünberg ei otsinud täiuslikke jooni, ideaalseid vorme, vaid pidas olulisemaks kunstipärast, uusi vaatenurki pakkuvat tulemust.
Boris Ninemäe “Tüdrukud heinamaal”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 27 cm, raamiga 40 x 45 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Flicker pa änger
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid.
Tema stseenid ranna- ja taluelust on edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis, nii ka "Tüdrukud heinamaal", millel kunstnik on pööranud tavapärasest enam tähelepanu detailsele looduse kujutamisele. Võime aasal aimata suve sümboliseerivaid moone ja karikakraid ning taamal looklevat kiviaeda - nii tüüpilist tema kodusele Hiiumaale.
Boris Ninemäe “Kalamees teeb enda tünnid ise”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 64 x 53 cm.
All paremal: NINEMÄE.
Pöördel alusraamil: Fiskaren som tillverkar egna tunnor
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel toimusid Isikunäitused mitmes Rootsi ja Norra linnas: Malmö, Växjo, Karlshamn, Larvik, Elverum, Stockholm. Nüüd on tema looming viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm.
All vasakul: Kalju Nagel
Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)
Kalju Nagel (1918-2005), Pallases Vardi ateljees tugeva vabaõhumaali koolituse saanud kunstniku käe all valmisid nii linna- kui maastikuvaated.
Kalju Nagel “Kikkajärve motiiv Paganamaalt”, 1961
Valdur Ohakas “Vaade männikust”, 1992
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 69,5 cm, raamiga 53,5 x 73 cm.
All paremal: V. OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Jüri Marran “Kannad”, 1978
Õli papil. Raamiga.
Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm.
All paremal: JM 78.
Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.
Jüri Marran “Kevad”, 1977
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 60 x 71,5 cm.
All paremal: JM77
Pöördel: Jüri Marran s. 1937, "Kevad" 1977
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui abstraktsetes kompositsioonides, lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ning lavakostüümid.