E-pood
Kuvatakse 1–100 tulemust 1196-st
Hugo Lepik “Suveidüll violetsete õitega”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 75,5 x 100 cm, raamiga 82 x 106 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks peetud Hugo Lepik (1905-2001) oli enne sõda tuntud Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna ning graafikuna. Selle kõrval leidis ta end aga üha enam ka maalijana, mis lõplikult kujunes tema põhialaks Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus.
Teosel "Suveidüll violetsete õitega" toob Lepik vaataja ette idüllilise puhkusemeeleolu, mis võlub eelkõige oma sooja koloriidi ja lopsaka taimestikuga.
Juss Piho “Leek musta korstnaga”, 2020
Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019
Segatehnika vineeril.
Mõõdud: 106,5 x 122 cm.
Ees ülal: Enno Hallek
Pöördel all: Enno Hallek
Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek (1931-2025) sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel.
Halleki jaoks oli oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.
Tiiu Pallo-Vaik “Kevadised õied”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 39 x 35,5 cm, raamiga 44 x 41 cm.
All vasakul: T PALLO-VAIK
Legendaarse kunstirühmituse ANK 64 liige Tiiu Pallo-Vaik (s 1941) ühendab oma loomingus realistliku motiivi ja puhtmaalilise abstraktse aktsendi. Loomult romantik, kannab Pallo-Vaigu maale ja akvarelle lüüriline meeleolu.
Kaupo Kikkas “Sisekosmos”, 2022
Kaupo Kikkas “Sirje Runge”, 2024.
Raamitud.
Mõõdud: km 100,5 x 67,5 cm, raamiga 113,5 x 79,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin on tema modelliks kunstnik Sirje Runge.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 75 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kunsti kinkekaart – väärtuse valid Sina!
Vabalt valitava väärtusega kunsti kinkekaart on heaks kingituseks kallimale, heale sõbrale või kolleegile. Sobiva summa saate ostukorvis tellimust kinnitades lisada kommentaaride lahtrisse. Kinkekaardil olevat teksti saame vastavalt teie erisoovidele kohandada ning seda saab vormistada nii veebikaardina kui trükituna.
Kinkekaart kehtib Allee galerii veebipoes, näitustelt või kunstioksjonilt soetatud teoste eest tasumisel kuni kaardil märgitud summani. Kui kingi saaja ei leia ülaltoodud valikutest sobivat, aitame hea meelega ka kunsti erisoovide puhul.
Kinkekaart ei kuulu rahas tagastamisele ning kehtib 1 aasta selle väljastamise hetkest.
Kaupo Kikkas “Sirje Runge”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 74,5 cm, raamiga 61,5 x 86,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta kunstnik Sirje Runget tema ikoonilise teose "Suur armastus/Kaunis lagunemine" ees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 120-121 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Kaarel Kurismaa”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 69,5 x 69,5 cm, raamiga 81 x 81 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta maali- ja installatsioonikunstnik Kaarel Kurismaad.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 72 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Lola Liivat”, 2022
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 66,5 cm, raamiga 61,5 x 77,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel portreteerib ta Lola Liivat-Makarovat, kes on foto jaoks ekstra välja otsinud oma teose Platoni koopast ning kelle ümber kõlas Kikkase meenutuste järgi alati klassikaline muusika.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 82-83 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Vello Vinn”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 50 x 66 cm, raamiga 61 x 78 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Graafik Vello Vinna kujutab ta Muhumaa kadakate keskel
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 51 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Vello kadakas”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 67,5 x 101 cm, raamiga 79,5 x 113 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siinne Muhu saare vaade valmis Kikkase külaskäigul Vello Vinna juurde, millede keskel fotografeeris ta kunstnikku ennastki.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 52-53 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Aili meri”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 67,5 x 101,5 cm, raamiga 79,5 113,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesolev foto on valminud põhjarannikul Käsmus, kus Kikkas käis pildistamas kunstnik Aili Vinti, kelle looming on tugevalt inspireeritud merest.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 32-33 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Aili Vint”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 67,5 cm, raamiga 61,5 x 78 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel portreteerib tal Aili Vinti talle olulises paigas, Käsmus.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 30 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Tiidu kittel”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86,5 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab Kikkas stseeni Tiit Pääsukese ateljees, mille keskmes on maalikittel, mida kandes on kunstnikul aastakümnete jooksul valminud arvukalt teoseid. Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 113 (Allee galerii, Tallinn, 2026). Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Tiit Pääsuke”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 66,5 x 49,5 cm, raamiga 78 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Tiit Pääsukest portreteeris Kikkas tema Tallinna ateljees, jättes fotole ka kunstniku loomingu.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 110 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Milla värvipalett”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 50 cm, raamiga 86,5 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin näeme Ludmilla Siimu värvipaletti, mille Kikkas jäädvustas Helsingis kunstniku maalimisprotsessi kajastades.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Ludmilla Siim”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49 x 75 cm, raamiga 61,5 x 86,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin portreteerib ta maalikunstnik Ludmilla Siimu tema Helsingi ateljees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Ludmilla Siim”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49 x 75 cm, raamiga 61,5 x 86,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel kujutab ta kunstnik Ludmilla Siimu oma Helsingi ateljees.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 66-67 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Mari Roosvalt”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 49,5 x 67,5 cm, raamiga 61 x 78 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Mari Roosvalti jäädvustas kunstnik tema koduaias Pirital, taustal modelli enda maalitud teosed.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 84-85 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Lembit Sarapuu”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 59,5 x 79,5 cm, raamiga 71,5 x 91 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta kunstnik Lembit Sarapuud tema kodurannas Vääna-Jõesuus.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 77 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Uno Roosvalt”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 75 x 94,5 cm, raamiga 87,5 x 106,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Kunstnik Uno Roosvalti fotografeeris Kikkas tema koduaias Pirital, sest just seal armastab ta lisaks maalimisele tegutseda.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 92-93 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Evi Tihemets”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86,5 x 61, 5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Evi Tihemetsa portreteerib ta siin põhjarannikul Tapurlas, tema hingekodus, seljas oma lemmikkleit.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 41 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Evi lauguga”, 2025
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86,5 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Koos Evi Tihemetsaga võeti 2025. aastal ette reis maalilisele Kreetale, kus valmis ka käesolev, soojast päikesevalgusest kantud portree.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 47 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Heraldi laev”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 73,5 x 49,5 cm, raamiga 86 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesolev vaade kujutab Herald Eelma ateljeed Puisel.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 61 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Olav Maran”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 66 x 50 cm, raamiga 78 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin näeme maalikunstnik Olav Maranit tema kodustuudios Tallinnas.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Herald Eelma”, 2023
Raamitud.
Mõõdud: km 65,5 x 49,5 cm, raamiga 78 x 61 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin portreteerib ta legendaarset graafikut Herald Eelmad.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 55 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Raul Meel”, 2024
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel kujutab ta kunstnik Raul Meelt.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 99 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Rauli viimane taru”, 2025
Raamitud.
Mõõdud: km 67,5 x 101,5 cm, raamiga 79,5 x 113,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab Kikkas kunstnik Raul Meele, kirgliku mesiniku mesitaru.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 100-101 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Raul Meel”, 2024.
Raamitud.
Mõõdud: km 74,5 x 49,5 cm, raamiga 86 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab Kikkas Raul Meelt, legendaarset graafikut ja maalikunstnikku.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 96 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Vive Tolli”, 2015
Raamitud.
Mõõdud: km 66,5 x 49,5 cm, raamiga 78 x 61,5 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Siin kujutab ta graafikakunsti suurkuju Vive Tollit.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Küsi teiste suuruste ja raamimata teoste kohta infot: 525 3147 või info@alleegalerii.ee !
Kaupo Kikkas “Toomas Ailiga”, 2012
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 100 x 67 cm.
Eesti ühe rahvusvaheliselt tunnustatuma fotograafi, Kaupo Kikkase fotoprojekti “Igavesed inimesed” raames jäädvustas ta 14 aasta jooksul Eesti kunsti raudvarasse kuuluvaid graafikuid ja maalikunstnikke ja nendega seotud olulisi objekte, ateljeesid või inspiratsiooniallikaid. Käesoleval teosel portreteerib ta Lola Liivat-Makarovat, kes on foto jaoks ekstra välja otsinud oma teose Platoni koopast ning kelle ümber kõlas Kikkase meenutuste järgi alati klassikaline muusika.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis 21.05-27.06.2026 avatud näitusel “Igavesed inimesed” ning reprodutseeritud samanimelises raamatus lk 82-83 (Allee galerii, Tallinn, 2026).
Voldemar Peil “Moonid”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All paremal: V. Peil
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
BRON kuni 2.06. Voldemar Peil “Sirelid”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 65 x 65 cm.
All paremal: V. Peil
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
Juss Piho “Valged majad”, 2014
Juss Piho “Kolm asja”, 2003
Liisi Örd “Kuma”, 2013
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
Õli linoleumil.
Alusraami mõõt: 95 x 43 cm.
All: ATAMME
Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965).
Valdur Ohakas “Pilvede rüpes (Kütioru vaade)”, 1981
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 55 x 76 cm.
Pöördel: V. Ohakas 1981.a.
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata kujunes Ohakast märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Võrumaa romantiliselt lainetava maastiku rüppe peitunud Kütioru puutumatu loodus omas Ohaka kujunemisel murrangulist rolli. Nagu on öelnud kunstiteadlane Liis Pählapuu, sündisid just seal tema tuntuimad mütoloogilised maastikuvisioonid. Nii ka käesolev teos, kus kunstnik annab järveäärse loodusmotiivi edasi laiade ning hoogsate pintslilöökidega. Peegelduse ilule rajatud kompositsioonis mängivad omavahel tumedad kaldaviirud ning pilvedest heledaks värvunud veepind.
Lõuna-Eesti looduse hilissuvist kargust edasi andval maalil tundub valgus liikuvat koos pilvedega, muutes veepinna virvenduse elavaks ja sügavaks. Ohakas on vältinud liigset detailitäpsust, keskendudes hoopis maastiku rütmile ja Eestimaa looduse puutumatu ilu lihtsusele.
Vive Tolli “Tühjaks jäänud tuba”, 1968
Söövitus paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 45,8 x 49,2 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All vasakul: Proov “Tühjaks jäänud tuba” (söövitus)
All paremal: VTolli 1968
Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.
Henno Arrak “Otepää motiiv”
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 9 x 12,5 cm, raamiga 24 x 27 cm.
All keskel: HArrak
Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Stina Murakas “Sulanud marmelaad”, 2007
Õli lõuendil.
Mõõdud: 100 x 130cm
Teos on signeeritud.
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Karl Burman “Ratsuga jõe ääres”, 1949
Akvarell, guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 48 cm, raamiga 54 x 68 cm.
All paremal: Karl Burman 1949.
Karl Burman oli mitmekülgne isiksus – korraga nii tunnustatud arhitekt kui akvarellimaali suurmeister, kes pani aluse selle tehnika populaarsusele Eestis. Burmani akvarellid on hinnatud oma õhulisuse, vahetu loodustunnetuse ja meisterliku valgusekäsitluse poolest, just nagu teosel "Ratsuga jõe ääres", kus lisaks mehele ja hobusele näeme parajasti ujuma suunduvat linnupere. Tööst õhkub toonasele kunstile omast püüdu stabiilsuse ja ajatu maaelu ilu poole. See on hetkeline üleskirjutus vaikusest ja inimese ning looma vahelisest usaldusest keset suvist loodust.
Valdur Ohakas “Vaade järvele”, 1989
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 56 x 76 cm.
All paremal: V. OHAKAS 89
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Efraim Allsalu “Lilled vaasis”, 1977
Õli puitlaastplaat. Raamitud.
Mõõdud: 32,5 x 23 cm, raamiga 47 x 38 cm.
All paremal: E A 77.
Efraim Allsalu (1929-2006) oli 1950-1970ndatel Tartu maalikunsti üks kandvamaid jõude. 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Allsalu armastas maalida nii inimesi, maastikke kui lilli, ent viimane neist kujunes tema lemmikžanriks.
Varmo Pirk “Maastiku etüüd”, 1954
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 25,5 x 34 cm, raamiga 40 x 48,5 cm.
Pöördel: Varmo Pirgi teos "Naine rattaga". Varmo Pirk Maastiku etüüd 1954 õli
Pallaslane Varmo Pirk (1913–1980) jõuti napilt enne lõputöö kaitsmist 1945. aastal arreteerida ja nii sattus kunstnik sarnaselt paljudele saatusekaaslastele aastateks vangilaagrisse, kust naases alles 1954. aastal. Tagasi Tartus olles puutus ta kokku Aleksander Vardiga ning hakkas tema mõjul impressionistlikumalt maalima.
Ernst Hallop “Muistsed talud (Kihnu)”, 1951
Pastell paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: lm 35 x 49 cm.
All paremal: E Hallop 1951
Pöördel eraldi taga papil: Vanad Kihnu talutared E Hallop 1951 a. "Muistsed talud"
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse.
Harri Pudersell “Jõe motiiv”, 1991
Õli masoniidil. Restaureeritud originaalraam.
Mõõdud: 50,5 x 69,5 cm, raamiga 59 x 78 cm.
All paremal: Pudersell 91. Pöörel: H. Pudersell. Jõe motiiv 1991 õli, lõuend
Valdavalt heledat koloriiti ja õhulist, täppivat kujutlusviisi armastanud Harri Pudersell (1922-2008) lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi Johannes Võerahansu õpilasena. Tema loomingus domineerisid maastik ja lillemaal, mis sobisid hästi tema impressionistlike taotluste pinnaseks. Käesolev jõevaade esindab suvist hetke Eesti taasiseseisvumise aastast - õhus on tunda elevat lootust. Helesinine taevas peegeldub jõele, mille soojast tuulest tingitud pinnaväreluse on Pudersell meisterlikult lõuendil edasi andnud.
BRON. Olav Maran “Vaikelu väikese vaskkruusiga”, 2023
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 58 cm, raamiga 56 x 59 cm.
All vasakul: OM23 Pöördel: Olav Maran Vaikelu väikese vaskkruusiga 2023 õli 46 x 58
Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel.
Varmo Pirk “Suvemaastik”, 1968
Tempera kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 53,5 x 40,3 cm
Varmo Pirgi (1913-1980) pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatmine oli vaid üks põhjustest, miks kunstnik tundis sisemist tungi eemalduda nõukogude režiimi poolt pealesurutust ning hakkas 1960-ndail maalima kubismimõjulisi abstraktseid lõuendeid ja kõrgetasemelisi figuraalkompositsioone.
Eesti kunsti uuenemisprotsessis eriti märkimisväärsel 1968. aastal katsetas temagi abstraktsemas laadis. Nii asub „Suvemaastiku“ paar kuud vanem, samuti geometriseerivas stiilis õde “Sügisvormid” Eesti Kunstimuuseumis. Kui viimasel näeme küpseid sügisesi toone, siis käesoleva teose suvine versioon on aastaajale omaselt kirgas ja elurõõmus. Pirk on siin sinist järve ja punasekatuselisi maju kujutanud keset rohelust, otsekui ülaltvaates.
Jüri Arrak “Suvisel päeval”, 1962
Sangviin paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 37 x 57 cm, raamiga 53 x 72 cm.
All vasakul: JArrak 62
Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.
Käesolev teos on valminud õpingute ajal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille Arrak lõpetas metalliehistöö alal. Osa sellest oli ka joonistuskursus, mis pakkus tulevasele kunstnikule erilist naudingut.
Johannes Võerahansu “Tallinna vanalinna vaade”, 1973
Arville Puström-Uus “Karikakrad”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 66 x 49 cm.
All paremal: A. Puström-Uus
Arville Puström-Uus (1921-2014) armastas lilli kujutada ning käesoleval teosel on tema kangelannaks lopsakad karikakrad, mis läbi Marju Läniku kuulsa laulu on pea iga eestlase mällu kinnitunud kui armastuse sümbol.
Sama lopsakas kui õied ise, on ka kunstniku värvikäsitlus, mille mõju põhineb tumeda ja heleda kontrastil. Valides tagapõhjaks tumerohelise ning lastes valgusel paista otse heledatele õiekroonidele, loob ta volüümi andva sügavuse efekti. See on värskendav sõõm suve värskest ja külluslikust hingusest.
Valdur Ohakas “Natüürmort fruktidega”, 1994
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 59,5 x 35 cm, raamiga 70 x 45 cm.
All vasakul: VOHAKAS 94
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Evald Okas “Mõtisklus”, 1965
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 21,3 x 49,7 cm.
All vasakul: Mõtisklus. Ofort, akvatinta 5/15
All paremal: EOkas 965
Evald Okas (1915-2011) oli üks eesti 20. sajandi mitmekülgsemaid kunstnikke, kelle looming hõlmas nii monumentaalmaali kui ka kõrgetasemelist graafikat. 1960. aastate keskel süvenes tema töödes psühholoogiline üldistus ja figuuri poeetiline käsitlus.
See 1965. aasta tundlik teos kujutab lamavat naisfiguuri, kelle vorm kerkib tumedast, peeneteralise akvatinta taustast. Okas modelleerib keha läbi õrna joone ja heleda pinna, mis sügava musta ruumi taustal mõjub piduliku ja võimsana. Nii kujuneb „Mõtisklusest” intiimne ja meditatiivne teos, milles keha ei ole pelgalt anatoomiline vorm, vaid sisekaemuse kandja.
Uno Roosvalt “Kaluriküla”, 1968
Karl Burman junior “Vaade Tabasalust”, 1965
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 27 cm, raamiga 45 x 46 cm.
All paremal: Karl Burman junior 1965.a.
Teos vajab puhastust.
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli, nii ka käesoleval, Põhja-Eesti rannikut kujutaval maalil.
Enno Ootsing “Poiss ja liblikas”, 1975
Värviline puulõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22,8 x 18 cm, raamiga 46 x 36 cm.
All vasakul: VIII
All paremal: E. Ootsing
Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. Käesolev teos on illustratsioon A. H. Tammsaare jutustusele “Poiss ja liblikas”.
Richard Sagrits “Toolse”, 1967
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 19,8 x 25,2 cm, raamiga 38 x 46 cm.
All vasakul: Linool. 1967.
All keskel: "Toolse"
All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.
Herald Eelma “Saaremaa küla”, 1966
Värviline linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 12,5 x 27 cm, raamiga 28,5 x 42,5 cm.
All vasakul: "Saaremaa küla" v. linool
All paremal: H Eelma 66.
1959. aastal ERKI lõpetanud Herald Eelma alustas kohe peale kooli aktiivset kunstitegevust ning juba 1961. aastal sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Henno Arrak “Pähklipuust diivan”, 1967
Linoollõige paberil. 1967.
All vasakul: Pähklipuust diivan. Linoollõige, 23/25 V
All paremal: HArrak 1967
Selle võluva teosega astub Henno Arrak (1930-2017) dialoogi kunstiajaloo suurmeistri, itaalia renessansskunstniku Giorgionega, kelle „Magav Venus“ (1510) on inspireerinud nii Tiziani, Manet´ kui ka mitmeid teisi järgnevate põlvkondade kunstnikke – ka Arrakut. Näeme siin sarnasusi nii teose kompositsioonis kui esiplaanil oleva figuuri poosis kui ka pehmetes draperiivoltides ning diskreetselt kehakumerusi järgivas tagaplaanis.
Viimase järgi on Arrak teosele nimegi pannud. Ent just seda hinnalist, pähklipuust nikerdustega diivanit lähemalt uurides, märkame delikaatseid mustrimänge ja voluute, mis juhivad tähelepanu esiplaanil oleva kauni naise nõtkele figuurile, kes on diivanil hetkeks justkui suigatanud – käsi õrnalt põse all, teine vabalt puusal lebamas. Arraku „Venus“ ei provotseeri ega paku ennast. Ta ei võistle ega allu.
Ta ei varja oma keha ega tunne ka häbi. Ta lihtsalt on. Siin on sulnis ilu, millest vaataja saab osa kui millestki ülevast, mitte kui ihalusobjektist. Naine seal väärispuidust diivanil ei ole vaataja jaoks, ta on seal iseendana, iseenda jaoks. Nautimas rahulolu ja põgusat uinakuhetke. Meie ees on puhas olemise ilu.
Maks Roosma “Vana Toompea”
Kuivnõel paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 28 x 19,5 cm, raamiga 48 x 38 cm.
All vasakul: Vana Toompea. Kuivnõel
All paremal: Maks Roosma
Eesti rahvusliku klaasikoolkonna rajaja Maks Roosma (Roosmann, 1909-1971) oli ka virtuoosne joonistaja ja graafik, kelle õpetajaks neis valdkondades oli legendaarne Günther Reindorff. 1937. aastal pälvis kunstnik Pariisi maailmanäituse kuldmedali.
Stina Murakas “Kodu”, 2014
Õli lõuendil.
Mõõdud: 130 x 180cm
Teos on signeeritud.
Eesti Kunstiakadeemia maali erialal lõpetanud ning Hiiumaal elanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) on oma loomingu kohta rääkinud: „Maal on nagu elu ise – sa võid lisada kihte, palju-palju kihte ja kõike kogu aeg muuta. Hea on teada, et sa võid kõike muuta: paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust” (Hedvig Hansoni intervjuu, Hingele pai, 2017).
Teose vaatamise soovi korral palun andke enne galeriisse tulekut märku! Aitäh.
Henn Sarap “Alpikannid”, 1942
Eveli Varik “Valulävi”, 2007
Valdemar Väli “Kullerkupud”, 1983
Õli vineeril. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: 47,7 x 41,5 cm.
All vasakul: VV 83
Pöördel: VÄLI "KULLERKUPUD" 1983 47,7 x 41,5 cm
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes.
Peeter Pere “Harjutusi lilledega”, 1992
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 80 cm.
All paremal: Pere
Pöördel: HARJUTUSI LILLEDEGA 1992 Pere
1980-1990ndate eesti neoekspressionismi juhtfiguur Peeter Pere (s 1957) on mitmekülgne autor. Tema loomingulisest pagasist leiame nii maalikunsti, installatsioonid kui hooned, mida ta arhitektina loonud on.
Pere kunstilisse kõrgaega kuuluv maal on võrreldes tema varasemate figuratiivsete kompositsioonidega erandlik, seda eelkõige oma pretensioonituses. Peaaegu toonmaalist lähtuvale teosele maalib kunstnik vaid ühe lilleõie, ent annab sellele täieliku autonoomsuse kanda võrratult kogu lõuendit. Vaid õie servadesse ning varrele vajutab ta pintsliga pruunikad ja punakad aktsendid, lisades nii teosele korraga nii dramaatilisust kui ruumilisust. Ülemisse serva maalib ta punase märgi, mis lisab kollaažiliku elemendi ning viitab “harjutuse” protsessile.
Ent Pere ei piirdu värviga, vaid uurib maali pinda kui füüsilist keha, muutes klassikalised motiivid – nagu lill – kontseptuaalseteks ja materjalipõhisteks harjutusteks. Ühtlasi jätab ta õhku maaliruumi enda. Või siiski – ehk peitis mässajameelega Pere efektse õiekrooni taha hoopis 1990ndate algusele iseloomuliku punkrokilikult krobelise seina, peegeldades nii toonast eesti kunsti uuenemisvaimu, kus klassikalised teemad valati uude, radikaalsesse vormi.
Valdur Ohakas “Maastik saarega”, 1980
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 57 x 77 cm.
All paremal: V.OHAKAS 80
Pöördel: "Maastik saarega" 1980 50x70 V. Ohakas
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Malle Leis “Rõõmsaid Jõule!”, 1987
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 17,7 x 32,8 cm, raamiga 37 x 51 cm.
All vasakul: Rõõmsaid jõule! serigraafia 14/50
All paremal: M. Leis 1987.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingut on mõjutanud nii sürrealism kui popkunst. 1970. aastatel naases kunstnik hüperrealismi mõjul looduslähedase vormikõne poole, milles ta sai inspiratsiooni klassikast – vanahiina kunstist ja 17. sajandi hollandi lillemaalidest-natüürmortidest. Aja jooksul leidis kunstnik aina uusi botaanilisi liike, mis teda inspireerisid.
Maasikataim, mida enamasti seostame ju suvega, on siin aga tõstetud talvise pidulikkuse sümboliks. Nii on teos on korraga karge ja soe, mängides kontrastil suvise motiivi ja talvise lume vahel. See sürrealistlik nihe – maasikad keset talve – on autorile iseloomulik võte, mis muudab argise motiivi sügavaks ja poeetiliseks kunstiteoseks.
BRON. Malle Leis “Head Uut Aastat!”, 1986
Serigraafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 17 x 34 cm, raamiga 37 x 52 cm.
All vasakul: Head Uut Aastat! 30/48
All paremal: M. Leis 1986.a.
Malle Leisi (1940-2017) loomingut on mõjutanud nii sürrealism kui popkunst. 1970. aastatel naases kunstnik hüperrealismi mõjul looduslähedase vormikõne poole, milles ta sai inspiratsiooni klassikast – vanahiina kunstist ja 17. sajandi hollandi lillemaalidest-natüürmortidest. Aja jooksul leidis kunstnik aina uusi botaanilisi liike, mis teda inspireerisid.
Henno Arrak “Istuv akt”, 1987
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 27,7 x 22,5 cm, raamiga 50 x 42 cm.
All vasakul: Istuv akt. Vernis mou, 7/50
All paremal: HArrak 1987
Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Viktor Leškin “Kiisa jõel”, 1981
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 51 x 71 cm, raamiga 56 x 76 cm.
All paremal: V. Leškin 1981.
Pöördel: Leškin Viktor Semjoni Sünd. 1914. tesotatud 1981. "Kiisa jõel"
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Vladimir Bogatkin “Õhtune rannik”, 1961
Litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 38,7 x 58,2 cm, raamiga 63 x 82 cm.
All vasakul: II.III.61.
All keskel: Pühendus
All paremal: Богаткин 61.
1934. aastast silmapaistva graafiku ja maalija Aleksei Kravtšenko stuudios, seejärel 1936-1940 Ilja Repini nimelises kunstiinstituudis Peterburis õppinud Vladimir Bogatkin (1922-1971) oli hinnatud kunstnik, kes jagas oma elu Tallinna ja Moskva vahel, mida tingis üheti nii armastus Eesti vastu kui ka abikaasa Valli Lember-Bogatkina, kes siit pärit oli.
Aleksander Pilar “Tallinn”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 40,5 x 49 cm, raamiga 54 x 63 cm.
All paremal: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Väino Paris “Kui õunapuud õitsevad”, 1977
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 40 cm, raamiga 50,5 x 48,5 cm.
All vasakul: Väino Paris 77
Pöördel: "Kui õunapuud õitsevad" Väino Paris 1977
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Käesoleval teosel särab lopsakas õievahus kümblev õunapuu.
Mall Nukke “Mäng pärast mängu”, 2007
Digitrükk paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: km 21 x 30 cm.
All vasakul: "Mäng pärast mängu" digi /35
All paremal: MNukke 07
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Maret Olvet “Eesti ikoon”, 2007
Silvi Liiva “Tants”, 1970/2007
Ofort paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: plm 34 x 33 cm.
All vasakul: Tants. ofort 9/50 T. p. / 'a
All paremal: Silvi Liiva 1970/2007
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
BRON. Mare Vint “Tuul”, 1990
Serigraafia paberil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: plm 26 x 25,5 cm.
All vasakul: 55/180 "Tuul" serigraafia
All paremal: MVint '90
Graafik Mare Vindi (1942 – 2020) oskus näha ilu ja harmooniat argistes objektides nagu pargid, aiad või hooned, märgata nende esteetilist vormi ja individuaalset sära tõi eesti kunstiväljale õrnad ja poeetilised ideaalmaastikud. Oma kindla rütmiga, kontuuridega eraldatud kujutised, mida ta jooni ning täpikesi kasutades lõi, kulmineerusid visuaalselt pehmeis, kuid sõnumi poolest kõlavais lehtedes.
Lagle Israel “Hortensia ja kullerkupud”, 1961
Rein Tammik “Les Petites Femmes de Paris”, 1998
Giclée lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 87,5 x 60,4 cm, raamiga 89 x 63 cm.
Pöördel: 10 Gliclée lõuendil 60,4x87,5 cm 1998. a TAMMIK "les Petites Femmes de Paris"
Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides.
Valdur Ohakas “Natüürmort õunte ja viinamarjadega”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 30,5 cm, raamiga 29 x 38 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Tõnis Laanemaa “Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal Planeedile TL79”, 2016
Ofort, kuivnõel, kõrgtrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,2 x 36,5 cm, lm 51 x 48,5 cm.
Teose all: Hüpe galaktikasse. Lend mootorrattal Planeedile TL79. Ofort, külmnõel, kõrgtrükk. 7/15 Tõnis Laanemaa 2016.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Laanemaa (1937-2024) kuulus kunstirühmitusse ANK ’64 ja Eesti Kunstnike Liitu aastast 1970. Laanemaa on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui Poolas, Hollandis, Ungaris, Tšehhis, Saksamaal ja Venemaal.
Boris Ninemäe “Harlemi motiiv”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61,5 x 50,5 cm, raamiga 79 x 69 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel alusraamil: Motiv från Harlem (New York)
Boris Ninemäe oli juba noorelt sunnitud kodumaalt lahkuma. Tema kunstihuvi aga sellest ei raugenud ja nii jätkas ta õpinguid eri maailma paikades, korraldades isikunäitusi nii Rootsis kui Norras. Omaette peatüki moodustavad tema loomingus reisimuljed. Sarnaselt Eestimaa elanike igapäevaseid tegemisi kujutavale temaatikale jätkab Ninemäe seda ka oma reisisarjas ja loob üldistatud ülevaateid.
Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 29,8 x 20,5 cm, raamiga 50 x 41 cm.
Teose üleval ääres: hästi Wix raamat TänaPÄEWANI ilmumata
Teose all ääres: RKaljo MEESTERAHVA KehaEHITUS JA SUGUELU
Üks tuntumaid figuraalkompositsioonide loojaid eesti graafikas, Richard Kaljo (1914-1978), katsetas kätt nii skulptuuris, maalis kui graafikas, kuid lõpetas „Pallase“ just viimasel erialal. Tema kunstnikuanne arenes juba varakult ning nii lõpetas ta meisterliku joonistajana kooli oma kaasõpilastest tunduvalt kiiremini.
Richard Kaljo “Suplevad naised”, 1961
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 18,3 x 9,8 cm, raamiga 39,5 x 31 cm.
All vasakul: Puugravüür 1961
All paremal: RKaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
SAABUMAS. Valdur Ohakas “Laht”, 1980
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 57 x 77 cm.
All paremal: V.OHAKAS 80
Pöördel: "LAHT" 1980 50x70 V.OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
SAABUMAS. Märt Bormeister “Maastik kolme pihlakaga Võrumaalt II”, 1975
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 40 x 55 cm.
All paremal: M Bormeister Tallinn
Pöördel: Märt Bormeister Tallinn MCMLXXV Maastik kolme pihlakaga Võrumaalt II
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama
Richard Kaljo “Haruldane lugu”, 1968
Richard Uutmaa “Pärast tormi”, 1968
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 36 x 44,5 cm, raamiga 59 x 66 cm.
All paremal: R. Uutmaa, 1968.a.
Mere tuhat varjundit – Richard Uutmaa (1905-1977) jaoks oli igaüks neist ilusaim vaatepilt maailmas. Tema akvarellides ei olnud meri kunagi staatiline motiiv, vaid elav ja hingav ruum, mille meeleolu kujunes värvi ja valguse kaudu. Veetes 1960ndatel iga vaba hetke oma põhjaranniku suvekodus, avanes tal võimalus talletada loomingusse ka need lühikesed looduse värvimängude hetked, mis kestavad vaid viivu.
Valdur Ohakas “Metsatee järvega”, 1991
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm, raamiga 57 x 47 cm.
All paremal: V. OHAKAS 91
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Öö merekaldal”, 1992
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 70 cm, raamiga 83 x 73 cm.
All vasakul: V. OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Tiit Markin “Rannikul”, 1991
Õli masoniidil.
Mõõdud: 47,5 x 67,5 cm.
All paremal: TMarkin 91
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
August Janseni käe all maalima õppinud Tiit Markinist kujunes põhjarannikul asuva rannaküla Eisma armastatumaid kunstiõpetajaid. Selle kandi tuntuima kunstniku, Richard Uutmaa eeskujul paelusid tedagi enim just meri ja loodus laiemalt.
Markini tundlikes maastikes on ta suutnud tabada põhjamaise looduse kargust ja vaheldusrikkust. Kunstniku käekiri on äratuntav oma aususe ja pretensioonituse poolest, eelistades vahetut muljet keerukatele kontseptsioonidele.
Karl Burman junior “Kullerkupud”, 1991
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 100 cm, raamiga 81 x 101 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1991.
Karl Burman junior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks.
Päikesekullast kantud ning akvarelli kohta tõeliselt võimsate mõõtudega maal "Kullerkupud" demonstreerib kunstniku oskust luua monumentaalset lillemaali, kus kompositsioon on koondatud lopsaka ja tiheda kullerkupupärja ümber. Värskete õite mahlakas kollane särab sügava indigosinise tausta ees, samas kui vaasi pruunid ja lauapinna ookritoonid toovad meid tagasi ruumi - siiasamasse, just nüüd ja praegu. Kunstnik annab vormid edasi akvarellile omase õhulise kergusega, kus märjemad värvilaigud segunevad ja loovad orgaanilise, elava pinna.
Richard Kaljo “Vanemuise varemed”, 1945
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 25,3 x 20 cm, raamiga 54 x 45 cm.
All vasakul: "Vanemuise varemed" puugravüür 1945
All paremal: Richard Kaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Richard Kaljo “21. juuni tänav Tartus”, 1945
Puugravüür paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 21,5 x 31,1 cm, raamiga 45 x 53 cm.
All vasakul: "21. juuni tän. Tartus" puugravüür 1945.
All paremal: Richard Kaljo
Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Käesoleval teosel kujutab Kaljo Tartu südalinna üht tuntumat, Rüütli tänavat, mis kandis 1940ndatel lühiajaliselt 21. juuni tänava nime. Kaljole iseloomuliku meisterlikkusega annab ta läbi viirutustehnika edasi tänaval valitsevat meeleolu 1945. aastal.
Sigrid Uiga “Pühajärv loojangus”, 1989
Õli lõuendil.
Mõõdud: 81 x 100 cm.
All vasakul: S. Uiga 89
Pöördel alusraamil: Uiga, Sigrid
Pöördel: SIGRID UIGA 1922 "PÜHAJÄRV LOOJANGUS" 1989.
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Roman Nymani, Johannes Greenbergi, Eerik Haameri ja paljude teiste tunnustatud kunstnike käe all õppinud Sigrid Uiga (1922-2007) looming on kantud Pallase koolkonna traditsioonidest, olles samas vaba ja isikupärane. Uiga suutis oma loomingus ühendada klassikalise maalikultuuri modernistliku vormikäsitlusega.
Käesoleval Pühajärve vaatel tajume kunstniku siirast ja vahetut suhet loodusega, mis avaldub meisterlikus valguse ja õhu liikumise tabamises.
Valdur Ohakas “Kuldne sügismaastik”, 1981
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 55 x 76 cm.
Pöördel: V. Ohakas 1981.a.
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.