Müüdud
Kuvatakse 301–400 tulemust 492-st
Aleksander Pilar “Merevaade”, 1984
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 55,5 cm, raamiga 64,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Pilar 84
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1989) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
August Albo “Iidsetel treppidel”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61,5 x 30,5 cm, raamiga 76 x 45,5 cm
Peterburis 1912-1918 kunstihariduse saanud ja 1950-ndatel USAs karjääri teinud August Albo (1893-1963) veetis vahepealse aja Euroopa erinevates riikides. Oma reisimuljeid lõuendile kandes sattus sinna lisaks maastikele ka ajalooliste hoonete varemeid, mille Albo inimfiguure lisades ellu äratas.
Jüri Arrak “Tallinn”, 1969
MÜÜDUD
Gravüür paberil. Paspartuuümbrisega.
Plm: 16,5 x 21,5 cm.
All vasakul: "Tallinn", gravüür
All paremal: J.Arrak 69.
1960. aastail valmisid Jüri Arrakul mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Teda võlusid vanalinna majade ajalooline atmosfäär ning salapära. Kunstnik-filosoofile omaselt on ta loonud korrastatud keskkonna, mida palistavad pilvesiilud ning ümaraks stiliseeritud puud.
Valdur Ohakas “Pilk tasasele veele”, 1986
MÜÜDUD.
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 74,5 x 29,8 cm, raamiga 80 x 34 cm.
All paremal: V. OHAKAS 86
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Jüri Arrak “Meri ja Tallinn”, 1961
Eugen Dücker “Paat rannas”, 1906
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 64,4 x 48,2 cm, raamiga 75 x 59 cm.
All vasakul: E. Dücker. 1906
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Roman Nyman “Seisev meesakt”, 1923
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 32 x 22,3 cm, raamiga 52,5 x 40 cm.
Paremal keskel: 6. XI. 23
Maali- ja teatrikunstnik Roman Nyman (1881-1951) oli eesti üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke. Tervislikel põhjustel pidi ta teatritööst loobuma, kuid kunstiga jätkas kogu elu ning sai tänu vabanenud ajale pühendada end täielikult maalile ja akvarellile.
1923. aastal reisiski ta tervise parandamise eesmärkidel Lõuna-Euroopasse. Reisi ajal valmisid vaid üksikud maalid, enamasti talletas ta praktilistel põhjustel pigem ideid pliiatsiga plokkidesse. Andeka kunstniku loomepagasis on ka need aga iseseisvaks kunstiliseks väärtuseks.
Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 130 cm
Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”.
Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.
Valdur Ohakas “Vaade peegelsiledale järvele”, 1980
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 85,5 x 103,5 cm. Raamiga 93,5 x 112,5 cm
Valdur Ohakat (1925-1998) on õpetanud nii Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits kui Johannes Võerahansu.
Tema suureformaadilise "Vaade peegelsiledale järvele" teeb võluvaks tasakaalustatud kompositsioon. Dramaatilistele pilvedele pakub kontrasti tuulevaikse päeva sile järvevesi, mis kannab edasi sügisese looduse küpset värvigammat.
Marju Bormeister “Võilillede meri”, 1995
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 90 cm.
All paremal: MBormeister Pöördel: MARJU BORMEISTER "VÕILILLEDE MERI" 1995 (VÕILILLI KILPKONNALE) JÄRVAMAA, ANNA Tallinn, 1995 70 x 90
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel on Bormeister kujutanud suvist võilillemerd looduskaunil Järvamaal.
Jaan Tuuling “Aprilliraba”, 1982
Osvald Eslon “Veneetsia”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 24 cm, raamiga 52 x 37 cm.
All paremal: O. Eslon. Venezia.
Eesti maalikunstnik Osvald Esloni haridustee kunstivaldkonnas sai alguse aastatel 1918-1919 Münchenis professor Adolf Hengeli juures. 1920. aastail täiendas ta end Itaalias Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina.
Enno Hallek “Maailm”, u 1960-1970-ndad
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 53,5 x 51,5 cm.
All vasakul: A.E. 5/10 Maailm
All paremal: Enno Hallek
Skandinaavia ja Eesti popkunsti elav klassik Enno Hallek kandis ka oma graafikasse üle tema maalidelt ja reljeefidest tuttavad motiivid, samuti talle ainuomase ereda ja rõõmsavärvilise paleti.
Südame kujund, lilled ja lind kannavad selles suurepärases töös kunstniku elujaatavat sõnumit, kokkukuuluvust universumiga ja ja igavese armastuse tähendust. “Maailma” autoritõmmises on hoomata ka 1960. aastate hipiajastu esteetikat ja “Make love not war” ideoloogiat.
2011 võitis Hallek Kristjan Raua preemia ning 2020. aastal Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna. Siiani korraldab hetkel Rootsis elav kunstnik aktiivselt näituseid.
Reti Saks “Maa ja ilm”, 2006
MÜÜDUD
Sügavtrükk. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 18 cm. Raamiga 36 x 29 cm.
All vasakul: Maa ja ilm. sügavtrükk 12/50
All paremal: Reti 2006
Reti Saks (s 1960) on lõpetanud ERKI graafikuna ning kuulub 1991. aastast alates Eesti Kunstnike Liitu. Arvukalt auhinnatud kunstniku loomingu keskmes on õrn, eksistentsiaal-mütoloogiline naine, keda ta asetab erinevatesse elulistesse situatsioonidesse, käesoleval teosel peeglisse vaatama. Ometigi ei näe me seal tema enda peegeldust, vaid mõtlikku ja armastavat emakuju, kes sümboliseerib maailma algust.
Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm.
All paremal: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.
Mauri Gross – paaristeos “Sama lugu I” & “Sama lugu II”, 2020/2021
Õli, lõuend.
Mõõdud: 69 x 69 cm / 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teosed olid väljas Allee galeriis dets 2021 - märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Boris Ninemäe “Savipottide müüja Tseilonilt (Sri Lanka)”, 1970-ndad
Jüri Arrak “Kass ja linnuke”, 1961
Linda Indreko Kohk “Kullerkupud”, 1974
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Teos on originaalraamis, kuid vajaks tugevamat vormistust ja ümberraamimist. Soovi korral saame hea meelega sellega abiks olla.
Mõõdud: 57,5 x 43 cm, raamiga 63 x 48 cm.
All paremal: L. Kohk 1974
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe, mistõttu on käesoleva, tuntavalt Pallase käekirja esindava maali jõudmine kunstisõpradeni haruldus.
Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.
Evald Okas “Mõttes”, 1974
MÜÜDUD
Litograafia. Raamitud.
Teose mõõdud ilma raamita: 45,5 x 68 cm.
Aktimeister Evald Okase (1915 – 2011) nüansirikkad litod võluvad joonistuse kergusega. Teoses „Mõtted“ on kunstnik suutnud modelli jaoks tekitada sooja ning mõnusa atmosfääri, kus kaunis naine unustab argimured ning unistavalt fantaasiamaailma vajub. Kontrastiks sähvivate sädemete ning metsiku lillekompositsiooniga taustale on peategelase kehakumerused edasi antud selgete, väheste joontega rõhutamaks veelgi naise naturaalset ilu. Müstilise looriga on kunstnik katnud vaid modelli näo, lisades mõtteile sügavust ning salapära. Juba geenides loomingulisuse kaasa saanud Okase akt on hea näide tema elurõõmust pakatavast graafikast.
Melanie Arrak “Suvi II”, 1972
MÜÜDUD.
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 65 x 81 cm, raamiga 70 x 86 cm.
All paremal: M Arrak 1972
Pöördel: Melanie Arrak Suvi II 1972 65 x 81
Elmar Kitse, Johannes Võerahansu ja mitme teise kuulsa kunstniku käe all oma loomingukeele leidnud Melanie Arrak (1923-2013) jäi elu lõpuni truuks pallaslastest õpetajate poolt hinnatud stiilile. Tema koduselt eestimaiste, taandatud toonidega teos "Suvi II" annab edasi Lõuna-Eesti suvemaastiku soojust.
Jaan Toomik “Maastik”, 2005
Erich Pehap “Pillimängijad”, 1947
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 21,5 x 29 cm. Raamiga: 40 x 49,5 cm
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos oli eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimunud Erich Pehapi mälestusnäitusel ja on reprodutseeritud sellega kaasnenud näituse kataloogis.
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
August Albo “Mälestused muusikast 1 ja 2” (paarismaalid)
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud. Teos on müügil paarismaalina, hind kehtib teose kohta. 2 maali kokku 7000 Eur.
Mõõdud mõlemal teosel: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 89,5 x 43,5 cm.
Peterburis kunstihariduse saanud ja hiljem end Euroopas eri riikides täiendanud August Albo (1893-1963) oli mitmekülgne mees. Lisaks kunstile õppis ta ka klassikalist tantsu ja muusikat ning jäädvustas teadmised läbi balleti- ja ballistseenide ning muusikateemaliste vaikelude meisterlikult lõuendile. Nii moodustavad tema muusikale pühendatud maalid orgaanilise terviku tema enda eluteega ning kannavad edasi armastust helimaailma vastu.
Boris Ninemäe “Linna kingsepad”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 56 x 64 cm.
All vasakul: NINEMAE
Pöördel: Skomakarna i stan
Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teostel leiame ikka ja jälle inimesed. Ta kujutab oma modelle nende igapäevaste tegemiste juures, sageli rannas, põllul või nagu käesoleval teosel - kingsepa töökojas. Pastoosne värvipind lisab teostele sügavust ning võimendab kohalolu tunnet.
Mari Roosvalt “Suvi Kassaris”, 1971
MÜÜDUD
Õli lõuendil. 92 x 73 cm
Tänapäeva ühe juhtiva eesti maalija Mari Roosvaldi varane, 1970. aastatel valminud looming on otsinguline ja katsetusjulge erinevates väljenduslaadides ja žanrides. Interjöör, loodus ja inimene on aga tema maalidel nähtav algusest peale. 1971. aastal valminud teos jäädvustab sooja suve Hiiumaa looduskaunis Kassaris.
Naisekuju sümboliseerib kunstis sageli kevadet ja suve ning Roosvaldi maalis on ta kompositsiooni keskne element, kes vaatajaga silmsidemesse astudes rõhutab figuuri soojust, usaldust ja intiimsust. See on ood suvele, muretule elule ja vabadusele.
Peeter Allik “Medusa pea”, 2017
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: Plm 52 x 67 cm.
Kursi koolkonna asutajaliikme Peeter Alliku (1966-2019) loomingu tähendus ei kaota niipea oma aktuaalsust. Linoollõiget armastanud kunstniku maailm paelub omapärase huumoriga, mille oluliseks komponendiks on mistahes nähtuste idealiseerimisele vastanduv illusioonideta iroonia. Nii kajastab Allik oma isikupärase musta joonega mängides julgelt ja otse ühiskonna ning poliitika kitsaskohti.
Vanakreeka mütoloogiline tegelane Meduusa muutis oma võluvõimega juuste abil kõik need, kellele ta otsa vaatas, kiviks. Seetõttu lisasid kreeklased naise pilte sõjakilpidele ning majade ja templite katuseviiludele, et kutsumata külalisi eemale peletada. Taolist kaitsemaagiat võime atributeerida ka Alliku Meduusale, kelle ekspressiivne lõikemaneer lisab teosele jõudu ja mõju.
August Albo “Päikseline meri”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 76,5 cm, raamiga 93,5 x 48 cm.
Väliseesti kunstnik August Albo (1893-1963) armastas kujutada vett. Eelkõige võlusid teda selle liikumine ja peegeldused veel. Hommikuudus merd kujutav teos kutsub unustama argimured ja kiirustamise ning keskenduma igavesti kohisevale merele. See on süvitsi looduse keskele minek, sulandumine ühte lainetava vee ja universumiga.
Richard Uutmaa “Loojangumeri”, 1976
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 47 cm, raamiga 63,5 x 74,5 cm.
All paremal: R. Uutmaa. 76. a.
Richard Uutmaad (1905-1977) ja merd ei olnud võimalik lahutada. Kunstnikku paelus meri eelkõige selle lõputute eri ilmete tõttu, olgu see tormine või tüüne, õhtuloojangus või päikesetõusus. "Loojangumere" sügavsinine, mis öö hakul laineharjadel mustjaid toone võtab, flirdib teosel valge vahutava merevahuga, andes edasi võimsa looduse tuultest kantud emotsioone.
Karl Burman junior “Metsajärv”, 1956
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18 x 39,8 cm raamiga 41,2 x 61 cm.
All paremal: Karl Burman junior 1956
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli.
Boris Ninemäe “Üksi ei saa kõike teha”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 51 x 66 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel alusraamil: Ensam orkar inte allt...
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Teos „Üksi ei saa kõike teha“ on edasi antud Ninemäe loomingule väga iseloomulikus maneeris – hoogsad, vabad pintslitõmbed, mis pastoosse värvikihi all loovad justkui tänapäevase 3D efekti.
Eduard Wiiralt “Lamav akt kanepiriidel”, 1933
MÜÜDUD
Pöördel Rootsi komitee kinnitus.
Mõõdud: plm 20,1 cm x 26,2 cm
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Eduard Wiiralti (1989-1954) üleminekuperioodil, kus tormakas ja fantaasiarikas pahede kujutamise ajastu astub sammu rahulikuma, harmoonilisema elu poole, valmisid teosed, mil kandsid endas jooni mõlemast ajast. Nõnda leiame teosel "Lamav akt kanepiriidel" nii koreda koega kotiriide kui õrnade joontega naisolevuse, mis üksteise vastandlikkust komplementeerivad. Ühelt poolt vaikselt lamav poos, teisalt meelad mõtted ja kutsuv pilk annavad aimu Wiiralti enda uutest otsingutest.
August Albo “Paadid rannal”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 76,5 cm, raamiga 93,5 x 48 cm.
August Albo (1893-1963) on müstilise valguse tekitamises meister. Teosel "Paadid rannal" näeme omamoodi põnevat fenomeni, kus päiksevalgus kannab endaga kaasa pilvedevahu uduloori, tekitades veepinnale peaaegu pimestava efekti ning sulandades veepiiri esiplaanil oleva rannaliivaga üheks - nii, et sünniks armastuslugu maa ja kalda vahel.
Navitrolla “Lahe lill”, 1999
MÜÜDUD
Õli lõuendil, raamitud.
Mõõdud: 50 x 35.
Võrumaal tegutsev Navitrolla, kodanikunimega Heiki Trolla, on viljelenud nii maali kui graafikat. Tihti asetab kunstnik maali tegelased harjumatusse keskkonda, vahel lausa utoopiliste maastike keskele. Navitrolla ise on öelnud, et suurim mõte, mida ta vaatajatele edasi anda tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Teos "Lahe lill" kuulub tema varasemasse loomeperioodi ning eristub muust loomingust maheda ja minimalistliku värvigamma poolest.
Ernst Hallop “Tuulik”, 1965
MÜÜDUD
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 35,5 cm. Raamiga 49 x 50,5 cm
All paremal: EHallop 65
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse.
Valdavalt töötas Hallop pastelltehnikas, ent küllalt palju ka õlimaalis. Varasem mahlakas realism, sumedavõitu koloriit andsid 1950-ndate lõpust maad heledamale, impressionistlikumale, samas dekoratiivselt värvirikkale laadile.
Henno Arrak “Hommik äärelinna toidubaaris”, 1963
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: Plm 40 x 35 cm.
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
„Hommik äärelinna toidubaaris“ on tema meeleolukamaid varaseid töid, mis oma humoorikuses meenutab elavalt 1920. aastate uusasjalikkust, aga haakub ka Richard Kaljo žanriliste gravüüridega. Teos viib meid otse 1960-ndate aastate argipäeva, mil leti taga nobedalt toimetav Leili külastajaile koos hommikukohviga põnevamaid linnauudiseid serveerib. Kaalud on sätitud, püsiklientidele ennelõunane õlu kruusi kallatud ning naabrimaja kõuts lastelt viineritükke noolimas. Arrak on põnevate lugudega täitnud teose iga nurga, andes meisterlikult edasi äärelinna lokaali pidevalt sumiseva mesilaspesa olemuse. Teos on reprodutseeritud 1966. aasta „Kunsti“ kolmandas numbris.
Jaan Grünberg “Maastik teega”, 1940-42
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud. Signatuur all paremal.
Mõõdud: 45 x 62 cm, koos raamiga 85,5 x 68,5 cm.
Eduard Wiiralti lähedane sõber, pallaslane Jaan Grünberg (1889-1969) elas pikki aastaid Prantsusmaal. Teise maailmasõja algul Eestisse naasnud Grünberg astus siin Kujutavate Kunstnike Keskühingusse. Tema loomingut mõjutas sügavalt prantsuse hilisimpressionistlik maalikunst, mille kese oli värvil. Sama mõju on jälgitav tema 1930. aastate lõpus ja 1940. algul loodud monotüüpiate puhul, millega Grünberg on läinud eesti graafika ajalukku.
Lähtudes Eha Ratniku iseloomustusest kunstniku käekirjast 1979. aastal Tartus toimunud isikunäituse kataloogis, võime teose "Maastik teega" paigutada just 1940. algusaastatesse, mil värvikiht oli nii tihe, et aluspind selle all vaid vaevalt tajutavaks muutus.
Silvi Liiva “Ootel”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,8 x 18 cm, raamiga 36 x 28,5 cm.
All vasakul: Ootel. ofort. 11/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Liiva üks meelistehnikaid on olnud ofort, mis oma pehmusega võimaldab tundevarjundeid eriti hästi esile tuua. Sageli kehastavad neid tema loomingus haldjataolised naiskujud, keda kunstnik kujutab nii sürreaalsemates kui igapäevasemates situatsioonides. Teos "Ootel" annab meisterlikult edasi seda veidi hirmutavat, aga samas ootusärevat emotsiooni, mida igasugune uue saabumine endas kätkeb.
Silvi Liiva “Igatsus”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 17,8 cm, raamiga 38 x 28,5 cm.
All vasakul: Igatsus. ofort. 13/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Oma õrna, subliimse kujutlusviisiga tuntuks saanud Silvi Liiva on pälvinud mitmel korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema haldjaid meenutavad õrnad naised jutustavad alati lugusid, mis sageli on seotud ootuste ja igatsusega.
Silvi Liiva “Kesköö”, 1994
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15 x 14,5 cm, raamiga 36 x 21,8 cm.
All vasakul: Kesköö. ofort. 2/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Kesköö on mütoloogias sageli tähistanud maagia sündimise aega ning nii on ka Liiva teosel "Kesköö" teosele tabatud just millegi suure ja vägeva algus.
Gustav Raud “Natüürmort saabastega”, 1959
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud.
Mõõdud: Plm 32 x 39,5 cm, raamiga 50 x 56,1 cm.
Pallase 1934. aastal lõpetanud Gustav Raud (1902-1968) viitab käesolevas teoses Vincent van Goghi kuulsale saapapaarile. See sisaldab mitmeid tähenduskihte nii toonasest ühiskonnast, alati valmis olemisest kuhugi minna kui kunstnikuks olemisest üldisemalt.
Eduard Wiiralt “Seltskond”, 1928
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 26,1 x 31,5 cm, raamiga 58 x 63 cm.
Pöördel: Rootsi komitee kinnitus
Eduard Wiiralti (1898-1954) tormilisemal ning säravamal loomeperioodil valminud „Seltskond“ on teos, mis ideelt ja teostuselt kujutas sissejuhatust tema üheks ikoonilisemaks teoseks kujunenud „Põrgule“. Teose juurte juurde tagasitulek, ümbermõtestamine oli Wiiraltile üsna loomuomane ning kõneleb tema põhjalikust loojanatuurist. Nii on toona Pariisis resideerunud Wiiralt sellele tööle andnud erinevaid prantsuskeelseid nimesid: “Les clochards”, “Delirium tremens”, kuid lõpuks pidama jäänud eestikeelse “Seltskonna” juurde.
Teos iseloomustab hästi tema „tormi ja tungi“ perioodi, mil Wiiralti looming sisaldas rohkelt mänge meeleliste pahede ümber. Plangu varju kogunenud tüübid moodustavad sarkastilis-nägemusliku läbilõike ühiskonnast, mille joobumusest on haaratud ka plangu küljes rippuv kass.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse ning on reprodutseeritud Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt“, lk 100 (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn 2015).
Märt Bormeister “Kukk”, 1932
MÜÜDUD
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõdud: 59,4 x 44,5 cm, raamiga 74 x 59,5 cm.
All vasakul: MART BORMEISTER
Märt Bormeister oli tõeline Eesti patrioot – tema looming valmis vaid kohalikel ainetel. Roman Nymani, August Janseni ja Aleksander Vardi käe all kunstihariduse saanud Bormeister lõi erinevaid žanre, sh talumaastikke.
"Kukk" kuulub tema varasesse loominguperioodi, mil ta õppis Riigi Kunsttööstuskoolis Tallinnas. Muuhulgas sai just kukest tema tütre Marju Bormeistri üks hilisemaid signatuurmotiive.
Marje Üksine “Õhtune natüürmort IV”, 1990
MÜÜDUD
Värviline litograafia, paber. Raamitud.
Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm.
All vasakul: Õhtune natüürmort IV All keskel: 26/30 All paremal: M. Üksine 1990.
Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine armastab oma teosteis sageli ühendada arhitektuuri igapäevaste esemetega. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasissee ka värvilised, põnevalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Õhtune natüürmort IV”.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Maris Siimer “Kadunud king”, 2022
Anatoli Strahhov “Vaba hing II”, 2020
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 35 cm, raamiga 47,5 x 47,5 cm.
All paremal: STRAHHOV. 20
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased.
August Albo “Idamaine kuuvalgus 1”
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 79 x 28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm.
All paremal: ALBO
Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on aga lisaks vee ääres jutustavatele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.
August Albo “Idamaine kuuvalgus 2”
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 79 x 28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm.
All paremal: ALBO
Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on lisaks kaunitele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.
Ludvig Oskar “Harjumaa maastik jõega”, 1920-30ndad
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 32,3 x 39 cm, raamiga 43 x 49,5 cm.
Pöördel: Ludwig Oskar 5/I 1874 - 1/IV 1951
Kuusalus sündinud Ludvig Oskari loomingust leiame sageli tema kodukandi, väga suure tõenäosusega on ka käesolev teos just sealkandis maalitud. Legendaarsete Ants Laikmaa, Paul Raua ning Karl Winkleri käe all kunstihariduse saanud Oskar leidis enda käekirja sumedates maastikumaalides. Küpseid toone elegantselt sisse pikitud värskendavate värvilaikudega ilmestanud kunstnik oli muuhulgas õpetajaks Evald Okasele.
Joann Saarniit “Teekonna lõpp”, 1970
MÜÜDUD
Segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40,5 x 45 cm, raamiga 51,5 x 57 cm.
All paremal: Joann Saarniit
Sõja ajal läände põgenenud Joann Voldemar Saarniidust (1909-1984) kujunes Eesti üks suurimaid patrioote Kanadas.
Isiklikku teekonda loomingus kajastav kunstniku teostes on alati palju emotsiooni, kirge ning sümboleid, nii et nende kogemine muutub justkui vaataja iseenda teeks ajaloorattal. Käesoleval abstraktsuse piire kompaval maalil on Saarniit teosele valanud kogu enda sees pulbitseva – koduigatsuse, armastuse looduse vastu ning lõputu loomekire. Kunstniku pandud tähenduslik pealkiri tähistab justkui lõplikku kohalejõudmist, hingerahu saavutamist olevaga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Peeter Must “Pühapäev”, 2021
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 70 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Boris Ottenberg “Lehtla pargis”, 1928
MÜÜDUD
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud ava 62,5 x 45,5 cm. Raamiga 86,5 x 68,5 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 1928
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna stiiliga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Andro Kööp “Õnn naeratab”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 12,5 x 16 cm
Õli ja akrüül papil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Gustav Raud “Talu”, 1959
Alar Pääro “Põhjamaa mäed”, 2003
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 78 x 100 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.
Richard Kaljo “Lai tänav”, 1957
MÜÜDUD
Puugravüür. Müüakse lehe kujul.
Mõõdud: Plm 13 x 10 cm
All paremal: R Kaljo
Richard Kaljo (1914-1978) esimesteks joonistusõpetajateks Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppides olid Eduard Ole ning Agu Peerna. 1936. aastal Pallasesse astunud Kaljo alustas maali- ning skulptuuriõpingutega, kuid lõplikult jäi tema süda siiski graafika juurde ning just selle eriala lõpetas ta Roman Vaheri käe all 1940. aastal.
Richard Kaljo viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated. Laia tänava valgusvihku püüdnud teos esindab hästi Kaljo filigraansust ja meisterlikkust.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Richard Sagrits “Tänav Koguvas”, 1965
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: ava 24 x 38 cm, raamiga 40 x 52,5 cm.
All vasakul: Linool 1965 All keskel: "Tänav Koguvas" All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. Nii olid tema graafikaõpetajaiks algul Günther Reindorff ning hiljem Ado Vabbe.
Boris Ottenberg “Õhtupäike Norra merel”, 1932
MÜÜDUD
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 59,5 x 105 cm.
All paremal: B.Ottenberg 1932 Pöördel: B.Ottenberg Abendsonne
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga. “Õhtupäikese” mahe koloriit ja monumentaalsus lisavad teosele igavikulise dimensiooni, andes kaunile loodusvaatele hoopis sügavama tähenduse.
Raul Meel “Kallistus V”, 1989
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamimata.
Mõõdud: lm 67 x 45 cm.
All vasakul: HC
All keskel: Kallistus V
All paremal: Meel 89
Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
Richard Sagrits “Toolse”, 1962
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: ava 21,4 x 42 cm, raamiga 37,4 x 56,5 cm.
All vasakul: Linool. 1962 Keskel: "Toolse" All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.
Jüri Arrak “Toompea loss”, 1966
Eduard Wiiralt “Viljandi maastik”, 1943
MÜÜDUD
Kuivnõel paberil. Pöördel Rootsi komitee kinnitus.
Mõõdud: plm 39,2 x 65 cm. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Eduard Wiiralti (1898-1954) üks tippteoseid “Viljandi maastik” sündis 1943. aasta suvel, mil kunstnik viibis Viljandimaal. Seda võimsat puud, mida hiljem hakatigi tundma kui “Wiiralti tamme” ning mis 1959. aastal looduskaitse alla võeti, oli Wiiralt märganud juba ammu, kuid 7. augustil 1943 alustas ta lõpuks selle graveerimist.
See avar monumentaalne panoraam jutustab vaatajale kunstniku kiindumusest kodumaa ja selle kõikvõimsa looduse vastu, ühtlasi kujutab see Wiiralti omamoodi hüvastijättu Eestiga, sest sõjategevus järjest lähenes ning Tallinna pommitamise kõminat oli kuulda Viljandimaalegi.
Wiiralt pühendas tähelepanu igale detailile antud töös, nii tegi ta eraldi kavandid nii vahustele pilvedele, neiule puu all kui maastikule tagaplaanil. Viimasega oli loodusel oma vimka mängida ja nii peksis äge torm 13. augustil kogu vilja maha, kuid õnnistas seevastu järgmisi päevi ideaalsete päiksepaisteliste ilmadega. Nii sai Wiiralt peale maastikku jätkata tüdruku viimistlemisega, milleks talle poseeris Tamme talu kostiline Maiu Kulisson. Talus külas olnud teisest tütarlapsest Virvest, kelle sügavad ja siirad silmad teda inspireerisid, tegi Wiiralt hiljem järgmise väga menuka ja tähendusrikka teose.
Ühtaegu idülliline ja samas dramaatiliselt rahutu “Viljandi maastik” on kui sümbol tollal Eestis valitsenud meeleoludele ning on Tamme-Koori tamme igaveseks Eesti kultuuri ajalukku kirjutanud.
Milvi Torim “Kadakad”, 1998
MÜÜDUD
Akvarell, paber. Raamitud.
Mõõdud 52 x 52 cm (raamiga 72 x 72 cm)
Milvi Torim (1944-2015) lõpetas ERKI 1974 a. graafikuna ning illustreeris oma elu jooksul üle 200 raamatu. Viimastel aastakümnenditel praktiseeris rohkem akvarelli. Tema teosed on mahedates toonides abstraktsed looduspildid, mis on unenäolisusega viivad mõtted sügavamatele teadvuse kihtidele.
Jüri Arrak “Oinava talu”, 1962
Peeter Must “Kõhklus”, 2022
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 120 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Neljas lugu”, 2021
MÜÜDUD
Õli lõuendil, raamitud.
Mõõdud: 70 x70 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Kai Kaljo “Argipäev”, 2022
MÜÜDUD
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All paremal: Kai Kaljo 2022
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot "Luuser", milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Edgar Valter “Kuldkalake”,1963
MÜÜDUD
Monotüüpia paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16 x 23 cm, raamiga 34,5 x 41 cm.
All vasakul: Monotüüpia, 1963
All paremal: Edgar Valter
Edgar Valterit tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Noorte, alles oma unistuste ja elu alguses olevate tütarlaste huviorbiiti on käesoleval teosel sattunud kuldkalake, kes saab täita ka kõige salajasemad soovid.
Henno Arrak “Suvepäev”, 1972
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: Plm 37 x 29,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Andro Kööp “Peiulill 2”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 90 x 90 cm
Õli belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Udu suveaias 2”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 160 x 170 cm
Õlivärv, õlivärvi partell ja rasvakriit belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Imeline aeg”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 170 x 170 cm
Õli belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Ott Kangilaski “Tütarlaps ja meri”, 1970
MÜÜDUD
Söövitus paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: plm 36,5 x 22,5 cm, raamiga 57 x 40 cm.
All vasakul: Tütarlaps ja meri (söövitus)
All paremal: Ott Kangilaski 70
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Müstika ja muinasjutulisus, inimese looduse osaks olemine, on ka käesoleva teose kandvaks jõuks.
Andro Kööp “Peiulill 1”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 90 x 90 cm
Õli belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Herald Eelma “Tallinna vanalinn”, 1965
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamimata.
Mõõt: Lm 37 x 45 cm.
All paremal: H.Eelma 65.
1960. aastatel kiirelt eesti graafika juhtgruppi liikunud Herald Eelma (s 1934) meelistehnikaks kujunes linoollõige, mida ta käsitles ühtaegu ekspressiivselt ja dekoratiivselt. Tema toonased teosed on täis optimismi ja helgust, samas mehelikku tugevust.
Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Andro Kööp “Unenägu”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 70 x 50 cm
Õli ja akrüül papil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Nikolai Kull “Lilled”, 1929
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 54 x 42 cm. Raamiga 64 x 52 cm.
All vasakul: N. Kull 1929
Nikolai Kull (1894-1945) sai oma kunstihariduse suurmeistrite Ants Laikmaa ja Nikolai Triigi käe all ning viimasega kujunenud lähedane sõprus mõjutas ka Kulli kunstilist käekirja. Samal ajal käis Kull õppereisidel Helsingis ja Saksamaal, et oma oskusi veelgi lihvida. Teoselt "Lilled" leiame nii Kullile omaseid pruunikaid ja hallikaid toone kui hoolikalt sätitud õitele omast õrna roosakasbeeži.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Boris Ninemäe “Vanaisa juures aiamaal”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46cm, raamiga 56 x 64cm.
All paremal: NINEMÄE
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Andro Kööp “Udu suveaias 1”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 130 x 160 cm
Õlivärv, õlivärvi partell ja rasvakriit belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Õnnelik päev 1”, 2023
MÜÜDUD
Õli puuvillasel lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Meie suvi”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 110 x 50 cm
Õli ja akrüül belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Jõgi 1”, 2022
MÜÜDUD
Õli ja akrüül papil.
Mõõdud: 85 x 40 cm, raamiga 99 x 53,5 cm
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas.
Andro Kööp “Haa! Ma sain su kätte!”, 2023
MÜÜDUD
Õli belgia linasel lõuendil.
Mõõdud: 80 x 150 cm
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Mare Vint “Saaremaastik I”, 1984
Andro Kööp “Aed udus 2”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 100 x 100 cm
Õlivärv ja rasvakriit belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Aed udus 1”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 105 x 100 cm
Õlivärv ja rasvakriit belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Sakura”, 2022
MÜÜDUD
Õli belgia linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 98 x 32 cm, raamiga 103 x 37 cm.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos oli eksponeeritud Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas.
Evald Okas “Akt maskidega”, 1971
MÜÜDUD
Linoollõige, paber. Raamitud.
Mõõdud ava 26,5 x 23,5 cm. Raamiga 50,5 x 46,6 cm.
All paremal: EOkas 971
Teatraalne “Akt maskidega” on ajastuomaselt stiliseeritud stseen, kus naisekeha ja suured teatrimaskid moodustavad omalaadse ornamenditaolise kogu lehepinda katva kujundi (viide: Evald Okase muuseum).
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Andro Kööp “Õnnelik taevas”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 50 x 70 cm
Õli linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Mare Vint “Lõhutud ringid III”, 1990
Enno Ootsing “Sügisene tee”, 1979
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: Plm 24,5 x 49 cm. Koos raamiga 53,5 x 76,5 cm
Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. Nii on ka „Sügisene tee“ meeleolukas ja sümboolne teos uue tee põnevast algusest.
Eri vanuses tegelaste rühmas on kunstnik aga selgelt leidnud enda peategelase, helgesse tulevikku oma esimesi samme astuva noormehe. Nii räägib kunstnik loo oma elutee leidmisest, uutest algusest ja lõputust potentsiaalist määrata iseenda elusaatus.
Erich Arrak “Lõuna-Eesti”, 1970
Jüri Arrak “Tagahoov”, 1962
MÜÜDUD
Värviline pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 31,5 cm. Raamiga 34 x 46 cm.
All vasakul: Arrak 62
„Tagahoov“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus tagahoovis mängivatest lastest Tallinna vanalinnas. Värvilist pliiatsit armastas kunstnik kasutada läbi oma elu, eelkõige varem tehtud graafiliste lehtede uuesti ellu äratamiseks. Käesolev eraldiseisev pliiatsijoonistus on seega haruldane leid tema varasest loomingust.