Digimaal

Digimaaling lõuendil. 1/25 Mõõdud: 85 x 96 cm. Enn Põldroos (1933-2025) on öelnud": "Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.

MÜÜDUD. Digimaaling lõuendil. 1/25 Mõõdud: 100 x 93 cm. Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”. Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.

MÜÜDUD. Digimaaling lõuendil. 2/5 Mõõdud: 100 x 87 cm. Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”. Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.

Digimaaling lõuendil. 1/5 Mõõdud: 67 x 105 cm. Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”. Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.

MÜÜDUD. Digimaaling lõuendil. 1/2 Mõõdud: 90 x 177 cm. Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”. Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”

Digimaaling lõuendil. 1/3 Mõõdud: 92 x 170 cm. Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”. Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”