206. Malle Leis “Horisondid III”, 2000
Serigraafia paberil. 2000.
All paremal: Horisondid III AP I M. Leis 2000
| Mõõdud | 76 x 112 cm |
|---|
“Tee äärest korjasin tundmatuid taimi,
mis lõhnasid nagu mõte.
Keetsin neist teed.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Siirderiitus”
Malle Leisi (1940-2017) loomingus muutuvad loodusvormid iseseisvateks kujunditeks, mis võtavad kunstniku jaoks väga isikliku, sooja ja inimliku kuju. 2000. aastal Kunstihoone galeriis toimunud näitusel „Horisondid ja hääled“, kus osales ka käesolev teos, saatis Leisi loomingut heliinstallatsioon, mille oli kokku sättinud kunstniku abikaasa Villu Jõgeva. Suvine putukate sumin sobis hästi ilmestama Leisi vabast ja metsikust loodusest inspireeritud teoseid, mille märksõnadeks olid vabadus ning minna laskmine. Omamoodi hüvastijätt oli see ka kunstniku pikale serigraafiate perioodile, mis antud näitusega siiditrükile lõpuakordi tegi.
„Horisondid III“ põhineb kontrastil musta pinna ja valgete taimemotiivide vahel. Niitpeenelt kujutatud kõrrelised moodustavad tumeda öö taustal tiheda, rütmilise struktuuri, mida ergastava aktsendina elavdavad punased maasikad, millele Leis samuti kannab kuuvalguse jaheda loori. Taamal märkame aga kunstnikule omast aiamotiivi, mida ta kasutas nii oma Tallinna koduaknast avanevatel vaadetel kui Võrumaast inspireeritud teostel.
Tekst: Katre Palm