147. Ülo Sooster “Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes”, 1958-59

Tušš, guašš paberil. 1958-59.
All paremal: ÜS.

Meie ees on Eesti ühe hinnatuma modernistliku kunstniku ikoonilisemaid ja sümbolistlikumaid tušijoonistusi. Kuigi Ülo Sooster (1924-1970) on eesti sürrealistliku kunsti loojaid peale II maailmasõda, on selles töös – loodud peale vangilaagrist vabanemist – määrav tagasivaatav dokumentalism: Kasahstani vangilaagri viletsus ja vaesus, samas vangi intellektuaalne nutikus ja ettevõtlikkus. Ent mehe kuju ise mõjub monumentaalsena, justkui vangistatud Kalevipojana tillukeseks taandatud baraki ja elektriliinide ees. Ta on sellest närusest elust üle. Ja ta kuivatab rätikut. Tuule käes, mis on vaba ja puutumata ja mida ei püüa ükski võim.

2020. aastal linastus teosest inspireeritud film pealkirjaga “Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes” (režissöör ja stsenarist Lilija Vjugina). Sama nimega maal aastast 1958 kuulub Tartu Kunstimuuseumi kogusse.

Tekst: Harry Liivrand