07. Jüri Arrak “Kellamees”, 1991
Kirjeldus
Siiditrükk paberil. 1991.
All vasakul: 118/140
All paremal: J. Arrak 91.
| Mõõdud | plm 33 x 25,4 cm |
|---|
Jüri Arraku (1936-2022) oskus tõsta inimene oma sümbolistliku kujundikeelega mütoloogiliseks olendiks on muljetavaldav. Kui Kaljo Põllu kasutas selleks metsotinto mahedust, siis Arrak võtab sama efekti saavutamiseks appi kõige väekamad tuletoonid – erksa oranži ja leekivpunase.
Mäekünkal põlvitavas ikoonilises “Kellamehes” ei allu proportsioonid realistlikule loogikale. Stiililiselt võime siin paralleele tõmmata Marc Chagalli loominguga, eriti kujundite poeetilise deformeerimise ja sümbolismi osas, ent Arraku maailm on siiski tunduvalt eksistentsiaalsem. Kellamees ei lase helil üle laante niisama kajada, vaid kutsub inimesi ärkama ja nägema valgust. Ehk on tegu päikese endaga, kes laskunud silmapiirile maailma äratama?
Tekst: Katre Palm