76. Gea Sibola Hansen “Üks graatsiatest”, 2000. aastate algus

Pronks, kivi. h= 22 cm (koos alusega 25 cm).

Pronksist naisakt kuulub pikemasse naise kujutamise traditsiooni Eesti skulptuuris, mis algas 1920. aastatel ega pole oma populaarsust siiani minetanud. Gea Sibola Hanseni puhul kaasneb töödega alati sügavam filosoofiline taust, vihje ajaloole või sündmusele – neis on oma lugu. “Üks graatsiatest” räägib kunstiajaloos armastatud loo Rooma ilujumalannadest, keda Kreekas kutsuti kariidideks.

Sageli viibisid graatsiad muusade seltskonnas ning igaüks neist kandis oma tähendust. Nii sümboliseeris Aglaia sära, Euphrosyne rõõmsameelsust ja Thaleia õitsengut. Hanseni vaid neljas eksemplaris valminud pronkskuju 2000. aastate algusest kujutab neist esimest – sära. Sensuaalne graatsia on teadlik oma kiirgavast jõust, mis viib ta läbi tulest ja veest. Sära saavutab oma sihid mängleva kergusega, ületab tõkked ja purustab piirid.

Gea Sibola Hansen on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal ning võitnud mitmeid avalike ruumide skulptuuride konkursse.