65. Eduard Wiiralt “Maastik Pariisi lähedal”, 1937

Ofort paberil. Plm 33,5 x 44,7 cm.

Pariis, kultuurimeka, mis oli Eduard Wiiralti (1898-1954) koduks pikki aastaid, inspireeris kunstnikku eelkõige oma kireva seltskonna tõttu. Kiirest elutempost ja suhtlemisest vahelduse saamiseks külastas Wiiralt linnalähedasi looduslikke parke – Fontenay-aux-Roses´i ning Sceaux´d. Nii sündis ka “Maastik Pariisi lähedal”, mis oma detailse loodusekäsitlusega on justkui tulevase “Viljandi maastiku” vanem veli.

Teose sugestiivne meeleolu justkui tõmbab endasse, peente ja õrnade värvivarjunditega mängides loob Wiiralt paigale müstilise aura. Tähelepanu tõmbab ka filigraanne natuuritruudus esiplaanil olevate puude okstes ja kooremügarikes ning tagaplaanil oleva puudesalu järjest süvenev hajutatus. Pildi serva ärapeidetud üksik maja lisab loole põneva lisadetaili, justkui meenutamaks, et ülimat rahu sisendav maastik asub ometigi vaid kiviviske kaugusel maailma ühest suurimast kunstimekast.

Teose menu tõestas fakt, et juba 1937. aastal reprodutseeriti teose proovitrükk Helsingi Taidehallis toimunud Wiiralti isikunäituse kataloogi ning sellele esitas tellimsue ka Genfis asuv kuulus kirjastus “La Guilde internationale de la gravure”.