1980. aastate algus oli Jüri Arrakule (s 1936) märgilise tähtsusega, kuna just siis jõudsid tema teosed esmakordselt New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumi kogusse – unistus, mille täideminek tundus tollastele Eesti kunstnikele utoopiana. Siinsete loomeinimeste pääseteeks sai Saksamaal sündinud Elena Kornetchuk, kel õnnestus saada kokkulepe Nõukogude Liidust pärit kunsti väljaveoks ning nii jõudsid USA turule ka Eesti kunstnike teoseid.
1981. aastal valmis Arrakul maal „Deemoni lahkumine“, millel roosa pika keelega tegelane lahkub omaniku suust. Peale seda kordab Arrak motiivi oma litos, kuid esitab teose peegelpildis ning veidi erineva taustaga. Tegelase suust väljalendav kurivaim meenutab keskaegset kunsti, kuna just tollal kasutati sageli kurjade jõudude väljaajamise motiive. See on omamoodi puhastumise rituaal, kõige halva minna laskmine ning uue elu algus. Sarnast mineviku taagast lahtikiskumise ja edasirühkimise allegooriat on Arrak kasutanud hiljemgi, näiteks teoses „Libarändur“, 1989 (erakogu).
Teos on reprodutseeritud Jüri Haini 2009. aasta raamatus „Jüri Arrak estampgraafikuna“, lk 49.