Õli kartongil. 50 x 70 cm
Richard Uutmaa (1905-1977) oli loodusromantik, kelle taskus leidus alati märkmeplokk juhuks, kui imeline vaade taas end ta silme ette peaks ilmutama. Kunstnik visandas sinna nii inspireeriva motiivi kui märkmed eriliste värvikombinatsioonide kohta, mille hiljem stuudios lõuendile edasi kandis. Siiski eelistas Uutmaa võimalusel maalida otse natuurist ning tema tütar Tiina on meenutanud seiku, kus loomingulist kirge tundnud isa keset tormituuli mere äärde oli sõitnud, et just seda õiget lainevahtu pildile saada.
Käesolevas teoses valitseb aga õhtune rahu. Päike poetab veel vaid viimaseid sooje kiiri veepinnale ning juba ta kadunud ongi. Impressionistlikke meeleolusid kandvasse teosesse on Uutmaa sisse maalinud päevasooja endasse salvestanud rannakivid, ööunne suikuva metsaviiru ning uinutavat hällilaulu ümiseva taeva.