Tempera papil. 1924.
All paremal: A. Kaigorodoff. 24
| Mõõdud | 53 x 77 cm |
|---|
Anatoli Kaigorodov (Kaigorodoff, 1878-1945) oli Eestisse tuleku ajaks mitte ainult lõpetanud Stieglitzi kunstikooli ja Kunstide Akadeemia Peterburis, vaid saavutanud tuntuse maastikumaalijana ka rahvusvahelistel näitustel, peamiselt Saksamaal. Tema isa Dmitri Kaigorodov oli Eestiski tuntud kui fenoloog, lindude rände uurija, vend aga Peterburis arhitekt. Eestis elades esines Kaigorodov aktiivselt näitustel ning pidas Tallinna kesklinnas kunstistuudiot.
1924. aastal valminud “Rannatalu päikeseloojangul” kannab endaga kunstniku muljeid põhjarannikule tehtud loomereisist. See oli aeg, mil tema loomingus olid eriti tugevalt märgatavad juugendstiili reministsentsid (selgelt esil ka käesolevas teoses) ning mil ta eelistas guašši ja temperat õlimaalile.
Kaigorodovi suurimaks trumbiks oli meisterlik valguse ja varjudega mängimine, seda nii särava päeva- kui summutatud valgusega õhtu- ja öömaastikes. Vastandades soojalt hõõguvat päikesekollast jaheda sinisega, kannab ta meisterlikult maalipinnale ülemineku päevast öösse – selle üürikese hetke, mil üks pole veel läbi ja teine veel saabunud, mil maapind ja meri on kaetud eriliselt maagilise kumaga. Juba kerge hämaruselooriga kaetud lambadki on magama sättimas ning naudivad veel päikese viimast sooja paitust. Selle kirglikuim kuma laotub aga kaljunukil tuult trotsivatele rannamändidele.
Tekst: Mai Levin, Katre Palm