Õli vineeril. 62 x 83,2 cm
“Arvestage, et valitsused tulevad ja lähevad, aga kunst jääb!” karjus Valdur Ohakas (1925-1998) KGB ülekuulajatele enne tema fabritseeritud süüdistuste alusel arreteerimist ja aastateks vangilaagrisse saatmist. Nii oligi, et kohe peale vangilaagrist vabanemist aastal 1956 alustas Ohakas aktiivset kunstitegevust ning koos mõttekaaslastest kolleegidega toodi eesti kunsti uusi tuuli.
1960. ja 1970. aastaid võib pidada Ohaka loomingu tippajaks, mil kunstnik katsetas eri vormide ja stiilidega. Tema selle perioodi maastikest leiame uudseid perspektiive, nagu ka käesolevas linnavaates, kus piirkonna signatuurmärgi, Pirita kloostri, on ta sisse maalinud äratuntava detailina taamal ning põhimotiiviks valinud hoopis teistsuguse vaatenurga. Hilisel pealelõunal roosakas-kollasena kumav lumi ja majade kõrval kaktuselaadseiks stiliseeritud põõsad demonstreerivad efektselt kunstniku toonaseid uudsuse otsinguid, mis tõid kunstiajalukku säravaid teoseid veel pikki aastaid.
