214. Kaljo Põllu “Uni”, 1978
Metsotinto paberil. 1978.
All vasakul: Uni – “Kodalased”, metsotinto 18/50 III
All paremal: K. Põllu, 1973
| Mõõdud | plm 49,8 x 37 cm |
|---|
“…kõik meie ümber magab. Magavad puud, magavad lilled, magavad kivid ja kännud, magab vesi ja magab maa ise meie all. Nii see on vist seatud. Aga kas see jääb alati nii? Võib-olla on puud, kivid ja allikad siis ärkvel, kui meie magame. Võib-olla on maa ka öösi ärkvel. /…/ Võib-olla on praegu lihtsalt meie aeg, meil on aeg ärkvel olla, teistel aeg magada. Kui nii, siis tuleb ehk meil aeg magada ja kividel, puudel ja maal aeg ärkvel olla. Missugune on maailm küll siis?”
Jaan Kaplinski
Kaljo Põllu (1934-2010) loomingu alustalaks olev soome-ugri mütoloogia kannab endas aegadeülest elutarkuste ja muistendite põlvest põlve edasi pärandamist. Metsotintotehnika pehmus ja sulavad üleminekud aitasid võimendada ürgset maagiat, mille Põllu sageli just öövalgust kujutades plaadile kandis. Tema üheks ikoonilisemaks kujunenud “Kodalaste” sarja teosed otsivad vastuseid olulistele eksistentsiaalsetele küsimustele: kust oleme tulnud ning kuhu läheme? Seetõttu pole ka juhus, et just selle sarja eest pälvis Põllu 1975. aastal maineka Kristjan Raua preemia.
“Kodalaste” kõige esimene teos “Uni” kannab endas sõnumit esivanemate uskumusest une olulisusesse ja ettekuulutusse. Unenägudes võis ette näha nii järgneva jahipäeva kulgu või teekonda viljakamate marja- ja seenemetsadeni – kõik, mis aitas koriluskultuuril toimida ja oli seega sama oluliseks osaks elust kui ärkveloleku aeg. Kaitsva maapinna soojas põues puhkav ühtne kogukond on edasi antud harmoonilise ja rahulikuna, neid valvav truu koer on aga ärkvel, et ohu korral kahe maailma vaheline värav avada. Unenägudemaailmas olevat justkui hõljuvat olekut on Põllu väljendanud tagaplaanil sooja kuma andvate kuuvalgel helendavate pilvepallidega.
Teos “Uni” kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Tekst: Katre Palm