19. Kaljo Põllu “Päikesevene”, 1974
Metsotinto paberil. 1974.
All vasakul: Päikesevene – “Kodalased”, metsotinto
All paremal: K. Põllu 1974
| Mõõdud | plm 37,2 x 49 cm |
|---|
“Vaikne vesi, salamaailmade valdjas, eluandja,
kõnele minuga kiilide, õhtuudude keeles.
Laula mulle laule, kuidas peegeldub päikesetõus,
kuidas avarduvad ja põimuvad ringid
esimeste vihmapiiskade puutest.
Lase mul sukelduda sügavamale asjade pealispinnast
ja ujuda olemise värskendavates vetes.
Lase mul tõusta sinust muutununa ja puhastununa.
Järve Vaim, tänan sind.”
Doris Kareva “Järv”
Hiiumaalt pärit Kaljo Põllu (1934-2010) graafikasarjad kuulusid 1970. aastate rahvusromantismi olulisimate teoste hulka. Vahemikus 1973–1975 sündinud, Põllu üheks mõjuvõimsaimaks metsotintosarjaks kujunenud „Kodalased“ (25 lehte), esinesid koos hiljem valminud „Kalivägi“ (65 lehte) sarjaga 1980-ndatel näitustel nii Soomes, Rootsis kui Norras.
“Päikesevene” kujunes selle sügava sõnumi ja sugestiivse kujutluslaadiga sarja üheks ikoonilisemaks teoseks. Kuuvalgel ööl mööda jõge kulgevaid reisijaid kujutav teos valiti sageli Põllu näituste kaanepildiks ning on paljude kunstisõprade jaoks kujunenud kunstniku üheks signatuurpildiks.
Soome-ugri mütoloogias kajav sügavate laante laul, aegadeüleste ellujäämistarkuste põlvest põlve edasi andmine ning muistendid leiavad Põllu loomingus väljenduse läbi metsotintotehnika sumeda keele. Selle pehmus ja sulavad üleminekud aitasid võimendada ürgset maagiat, mille Põllu oma ekspeditsioonidelt eest leidis ning sageli just öövalgust kujutades ka plaadile kandis. Tema “Kodalaste” sarja teosed otsivad vastuseid olulistele eksistentsiaalsetele küsimustele: kust oleme tulnud ning kuhu läheme? Seetõttu pole ka juhus, et just selle sarja eest pälvis Põllu 1975. aastal maineka Kristjan Raua preemia.
Teos “Päikesevene” kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.
Tekst: Katre Palm