Monotüüpia paberil. 1933.
All paremal: Kummits 33
| Mõõdud | Ava 35 x 43,5 cm |
|---|
Nikolai Kummits /1901-1944) õppis Pallases aastatel 1921-29, lõpetades maali alal Ado Vabbe ateljees. Tema peamiseks kujutusaineks oli lihtsate inimeste elu, kelle keskel ta Tartu Ülejõe linnaosas elas ja keda polnud vähe ka külades. Kummits esindas Pallases toona valitsenud, eluproosa suhtes empaatilist realismi, mis kasvas välja Esimese maailmasõja järel valitsenud uusasjalikkusest ning millele vajutas pitseri 1929-33. aasta majanduskriis.
Monotüüpia kui graafika ja maali vahepealne tehnika oli Pallases alates Eduard Wiiralti 1923-25. aasta töödest väga populaarne. Kummitsa esimene tuntud monotüüpia on “Melanhoolia” (1930, Eesti Kunstimuuseum). See on monokroomne monotüüpia, milliseid Kummitsa biograafi Linda Alekõrre sõnutsi olevat teada vähe (Alekõrs, 1966, lk.32).
Ka käesolev teos rajaneb pruuni sügavatel varjunditel. Tollal armastati Pallases pruuni tonaalsust Rembrandti mõjul, kelle loomingust väga lugu peeti. Kunstniku kujutlusviis on sügavalt kaasahaarav ja tundlik ning esindab just seda siirust ja minimaalsete vahenditega saavutatud mõju, mis imponeeris eriliselt näiteks Leonhard Lapinile.
Tekst: Mai Levin