Õli lõuendil. 2003.
| Mõõdud | 151 x 200 cm |
|---|
Läbi absurdiprisma ühiskonda vaatlev Peeter Allik (1966-2019) on sürrealist, kes tõstab omavahel kokku vahel kõige vastandlikumana tunduvaid objekte. Ometigi suudab ta seda oma maalidel ja graafikas nii veenvalt esitada, et jääb mulje, et täpselt nii see ju peabki olema. Miks mitte ei võiks Tartu ühes tuntumas veekeskuses asuda kulinaarialett? Miks mitte ei võiks veepall olla seapead imiteeriv? Miks me üldse arvame, et objektid peavad asuma oma tavapärastes kohtades?
Kunstnik Mall Nukke, keda Alliku teosed on alati inspireerinud, märgib tabavalt: “Siin võiks parafraseerida piiblit: veest oled sa tulnud ja vette pead tagasi minema.” Allik oskab läbi huumori vaatajat üllatada ja panna meid mõtlema asjade võimatuna näivate omavaheliste seoste üle. No kas saab ilma muigeta sellest teosest mööduda? Teeb ju tuju heaks, kas pole?
Teos on reprodutseeritud 2017. aastal Tartu Kunstimuuseumis toimunud näitusega “Peeter Allik. Kultiveeritud skisofreenia” kaasnenud kõvakaanelises raamatus, lk 130.
Tekst: Katre Palm