Ofort paberil. 1928.
All vasakul: Eau-forte 1928 All paremal: E. Wiiralt
| Mõõdud | Plm 9 x 11,9 cm |
|---|
Eduard Wiiralti (1898-1954) “Sööming” (EKM digikogus ka nime all “Orgia” või “Laudkond”) kuulub kunstniku tormilisse Pariisi perioodi 1920. aastate lõpul. Sel ajal teravnes Wiiralti graafikale ennegi omane olnud ja Dresdenis saksa uusasjalikkusest mõjutatud grotesksus. Ometi ei lähe Wiiralt üle võlli, sest ka groteski oskas ta mahendada peene huumori ja stiilitundega.
Justkui püha õhtusöömaaega oma kaasaja muresid lükkiv teos on Wiiralti särav tõlgendus inimese ahnusest. Samal aastal oli kunstnik illustreerinud Francois Mauriaci teost “Lisa Bossuet´ traktaadile himurusest”, mis kirjeldas moodsa elu pahupoolt ning on tõenäone, et sealt pärines ka inspiratsioon “Sööminguks”.
“Absindijoojates” figureeriv kesvamärjuke on koha sisse võtnud selleski töös ning ega hallutsinatsioonide tasemeni jõudmisest ei jääda siingi kaugele. Pidu ja pillerkaar kestab varaste hommikutundideni – või õigemini, siis algab pihta juba järgmine! On mõistetav, miks kunstiteadlane Mai Levin peab seda eeltööks Wiiralti mõni aasta hiljem valmivatele töödele “Põrgu” ja “Kabaree”.
Tekst: Katre Palm