Õli masoniidil. 50,9 x 76,4 cm
August Janseni ja Kristjan Raua käe all kunstihariduse saanud Joann Voldemar Saarniitu (1909 – 1984) tabas löök, kui ta 1943. aastal Punaarmeest sakslaste poole minnes kätte saadi ja sunnitööle saadeti. Teel laagrisse õnnestus tal aga uuesti põgeneda, millest sai alguse aastapikkune teekond Rootsi, kuhu jõudes leidis üles sinna jõudnud abikaasa ja väikse poja.
Hiljem end Kanadas sisse seadnud kunstnik pani mälestused kirja ka raamatus „Läänest itta ja idast läände“. Saarniidu jaoks olid eestlus ja selle kultuuri säilitamine teispool ookeani oluliseks südameasjaks ning sageli kohtame tema loomingus koduseid teemasid.
Käesolevas teoses on kunstnik kujutanud Saaremaal asuvat Sõrve poolsaart ja seal asuvat Ohessaare tuulikut. Saarniidu käekirjale iseloomulike laiade spaatlitõmmetega annab ta edasi teose dünaamilisust ja looduskauni maastiku romantilist olemust.